lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-33908/51

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 28.10.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-33908/51
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.10.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1066
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-33908

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2009, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

U.G. hagi AS Kalev Jõhvi Tootmine vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine / Menetluse lõpetamine

Kohtuistungi toimumise aeg

13.oktoober 2009

Menetlusosalised

Hageja:

U.G. (IK xxx, elukoht: xxx)

Hageja lepinguline Vandeadvokaat S.P. esindaja:

Resolutsioon

Kostja:

AS Kalev Jõhvi Tootmine (RK 10132642, asukoht Põrguvälja tee 6, Lehmja, Rae vald, 75301 Harjumaa)

Kostja lepinguline esindaja:

P. K. (Advokaadibüroo Glikman ja Partnerid, Liivalaia 45/47, Tallinn)

1.Kinnitada pooltevaheline kompromiss, mille kohaselt 1.1 Kostja AS Kalev Jõhvi Tootmine tasub hagejale U.G.le ühekordse hüvitisena 31 368 (kolmkümmend üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa) krooni 80 senti. 1.2 Käesolev kompromiss lõpetab poolte vahel kõik õigussuhted, sealhulgas hageja tulevikus tekkida võivad nõuded. 1.3 Menetluskulud kannab kumbki pool ise.
2.Hageja U.G. kannab 25% hageja enda õigusabikuludest so summas 3 375 (kolm tuhat kolmsada kolmkümmend viis) krooni (25% 13 500-st) nelja osamaksena (iga

osamakse suurus 843, 75 krooni) ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist (Viru Maakohtu 14.02.2006 määrus ts asjas nr 2-06-38050) Hageja U.G. õigusabikuludest 75%, so summas 10 125 (kümme tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni, kannab riik.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Lõpetada menetlus U.G. hagis AS Kalev Jõhvi Tootmine vastu kahju hüvitamise nõudes.
4.Kohtumäärus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppel võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 3 (kolme) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu menetluses on U.G. hagi AS Kalev Jõhvi Tootmine vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja AS Kalev Jõhvi Tootmine (varem Kohtla-Järve Leivakombinaat, alates 1991. RAS Kohtla-Järve Leivatehas, alates 1993.a novembrist AS Järle ning alates 02.03.2004.a AS Kalev Jõhvi Tootmine) erinevatel erialadel, mis olid seotud leivasaia ja kondiitritoodete valmistamisega. Hagejal valutasid pidevalt käed, õlad, ja selg, mistõttu suunati ta uuringutele SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja Töötervishoiu Keskusesse. Hagejale määrati diagnoos – ülavöötme-käte müofastsiaalsed valud. Arstliku otsuse kohaselt on tegemist tööst põhjustatud haigestumisega. 20.06.2006 suunati hageja kutsehaiguse tõttu arstlikku ekspertiisi, ning arstliku ekspertiisi 21.09.2006 otsusega nr 293539 tuvastati hagejal 40% töövõime kaotus, töövõime kaotuse põhjuseks märgiti kutsehaigus. 06.09.2006 esitas hageja kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks pikaajalise töövõimetuse tõttu, kuid see jäeti rahuldamata. 13.09.2006 lõpetati tööleping hageja algatusel. 28.06.01.07.2007 sai hageja töövõimetuspensioni 1 269 krooni, alates 01.04.2007 kuni käesoleva ajani 1 424 krooni kuus. 2007.a juunikuus viidi hagejale läbi korduvekspertiis, mille tulemusena tuvastati 50% töövõimekaotus.
3.Hageja leiab, et talle on tekitatud kahju, mis seisneb osalises töövõimekaotuses kutsehaiguse tõttu. Hageja sissetulek vähenes oluliselt. Hageja tervislik seisund ja tema kutsehaiguse iseloom ei võimalda tal leida teist töökohta. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks ühekordse hüvitisena 31 368, 80 krooni ja alates 01.10.2009 igakuiselt 598, 40 krooni.
4.Kostja oma vastuses hagi ei tunnista. Kostja leiab, et tööandja ei ole süüdi hagejal väidetava kutsehaiguse tekkimises. Põhjuslik seos hageja väidetava kutsehaiguse ja kostja käitumise vahel puudub. Hageja töötingimused kostja juures töötamisel ei ole põhjustanud hageja haigestumist väidetavasse kutsehaigusesse. Hageja varjas ise arstide ja kostja eest oma tervisehädasid ning on lasknud väidetaval kutsehaigusel kujuneda ja süveneda. Seega on hageja ise oma tervisega riskinud. Kostja leiab, et ei saa vastutada asjaolude (hageja tervisega seonduva kahju) eest, kui hageja ei ole kostjale andnud võimalustki antud asjaolusid vältida või ära hoida. Kostja palus hagi jätta rahuldamata . KOHTUISTUNG 13.10.2009
5.Hageja jäi kohtuistungil täpsustatud haginõuete juurde. Hageja on 40% töövõimetu.
6.Kostja esindaja vaidles hagile vastu ja jäi kirjalikus vastuse toodud seisukohtade juurde. Kostja esindaja leidis, et puudub põhjuslik seos kahju ja tööandja tegevuse või tegevusetuse vahel. Puuduvad ka sellekohased tõendid, et kostja juures oleksid töötingimised olnud alla nõutud standardi. Hageja väidetav kahju ei ole tekkinud kostja tõttu. Hagiavaldusele lisatud 28.07.2006 kutsehaigestumise uurimiskokkuvõtte p 5 lg 3 järgi hakkasid käte vaevused tunda andma juba 1988 aastal. Hageja jätkas oma raske töö tegemist ja on 18 aastat oma haigust varjanud. Taotlust töökoormuse vähendamiseks ega töökoha muutmiseks ei ole esitatud. Hageja on ise kahju suurendanud töökohal edasi töötades. Tööandja ei saa täita Töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest tulenevat kohustust kui ta ei tea töötaja kaebustest.
7.Hageja selgitas, et läbis tööandja juures tervisekontrolli igal aastal. Arstid soovitasid hagejal kergemale tööle minna. Kostja tegi ka sellekohase ettepaneku hagejale, kuid kergem töö oli vahetustega ja ta loobus. Hagejal on süda haige, mistõttu ei saanud öösel töötada. Muud kergemat tööd kostjal pakkuda ei olnud. 8.Kohtuistungil jõudsid pooled kokkuleppele, et kostja tasub hagejale ühekordse hüvitisena 31 368, 80 krooni, menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kompromiss lõpetab poolte vahel kõik õigussuhted, sealhulgas hageja tulevikus tekkida võivad nõuded. Pooled avaldasid soovi lühendada edasikaebetähtaega 3 päevani. Pooled palusid tsiviilasja menetluse lõpetada kinnitades, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

9.Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohtuistungil 13.10.2008 jõudsid pooled kokkuleppele, mille kohaselt kostja tasub hagejale ühekordse hüvitisena 31 368, 80 krooni, menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
11.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled avaldasid kohtuistungil soovi lühendada edasikaebetähtaega 3 päevani.
12.Pooled leppisid kokku, et menetluskulud kannab kumbki menetluspool ise. 12.1 Kostja AS Kalevi Jõhvi Tootmine kannab oma menetluskulud ise. 12.2 Viru Maakohus rahuldas 14.02.2006 määrusega U.G. riigi õigusabi taotluse ja vabastas 75% osas riigi õigusabi tasu ja kulude tasumisest. Kohus kohustas U.G.t hüvitama 25% riigi õigusabi tasu ja kuludest nelja osamaksena ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. 12.3 Seega kannab hageja menetluskuludest 25% hageja U.G. ise nelja osamaksena ühe aasta jooksul, 75% hageja menetluskuludest jääb riigi kanda.

12.4 Hageja esindaja vandeadvokaat Sergei Politševi õigusabikulud on kokku 13 500 krooni (Viru Maakohtu 28.10.2009 määrus). Seega kannab hageja U.G. 25% kuludest so summas 3 375 krooni ja 75% jääb riigi kanda so summas 10 125 krooni.

13.Vastavalt TsMS § 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled kinnitasid kohtuistungil, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
14.Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430, § 432 § 433, § 661 lg 4, kinnitab kohus pooltevahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja