Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

korteris viibinud JK tegi kindlaks, et avarii toimus kostja korteris, kus viibis tööline, kes üritas peatada toruprao tõttu tekkinud leket. Põrandal lebas torujupp koos kraaniga. Tööline teatas, et santehnik on välja kutsutud ning varsti suletakse vesi. Hageja teatas ka ise telefoni teel KÜ juhtkonnale avariist. Avarii põhjustas kostja, kes ilma korteriühistu juhtkonnaga kooskõlastamata hakkas remontima ühistorustikku, mille kaudu saabub majja surve all külm vesi linnasüsteemidest. Ühistorustik kuulub korteriühistule, kes sellist remonti ei tellinud. Kostja teostas töid ohutustehnikareegleid rikkudes, kuna vee etteannet sellest torust ei suletud, sulgemine võimaldanuks aga vältida veeuputusi korterites. Remondi ajal kukkus maja ühistoru küljest ära torujupike. Hageja peab vahetama ümber laed ja põrandad, remonti vajavad ka elektrijuhtmed, samuti peab ümber vahetama vannitoa ülespundunud ukse. OÜ AE hinnangul on remondi maksumus 40’828.- kr. Lisaks tuleb kostjal hüvitada 5’000.- krooni juriidilise abi eest hagejal. Hageja palub kostjalt välja mõista 45’828.- kr 16.11.2007.a uputuse tagajärjel tekitatud kahjustuste eest. 08.05.2008.a kohtusse saabunud täienduste kohaselt jooksis vesi kauem kui 15-17 minutit, umbes 40 minutit pärast esimest vee läbijooksu hakkas vett uuesti jooksma, teistkordselt kutsuti välja santehnik, uuesti keerati keldris kraan kinni. Kosja süül uputas vesi hageja korterit vähemalt tund aega. Halvimaid tagajärgi õnnestus vältida, kuna hageja oli kodus ja temaga koos JK, kellega koristati põrandalt vett. Kostja ei soovinud asja lahendada kompromissiga ega vaadata hageja korterit pärast uputamist. Kostja oleks võinud pöörduda abi saamiseks korteriühistu juhatuse poole, aga ta ei teinud seda. Hageja 27.06.2008.a täienduste kohaselt ei kontrollinud korteriühistu santehnik töid kostja korteris nagu kostja väidab, juhatus ei teadnud tööde kohta. Veevarustuse sulgemise kohta majas kuulutust väljas ei olnud, kuigi radiaatorite ümbervahetamine eeldab ka kinnikeeramist. Hageja ja J.K viibisid avarii ajal kostja korteri köögis ja nägid, et köök oli tühi, mööblita. Torust, mille kaudu maja ühistorustikust saabub vesi kostja korteri kööki, voolas suure survega välja vett, põrandal lebasid santehniku tööriistad, mutrivõti. Tööline ei valmistanud mingisugust segu. Korterelamu igas köögis on vee etteandetoru selle lõpus asuva kraaniga. Torus oli vesi, oli vaja ainult torul olev kraan lahti keerata, aga tööline kasutades jõudu avas tahtlikult veejuhtme, mis asub toru keskel, mis toob külma vett maja ühistorustikust kostja korterisse ja lõhkus sellega ära veejuhtmed. As P vahetas 7 a tagasi veepüstikud, aga mitte veejuhtmed. Seega eksib ekspert AS P osas. Kahjustatud toru oli kostja korteriomand, kostjal oli õigus paigaldada vahetada seda toru. 20.02.2009.a kohtusse laekunud avalduses seab hageja kahtluse alla kostja poolt esitatud ekspertiisi, kuna N.S ekspertiisis ei osalenud, B.P on aga teise valdkonna spetsialist, torujupp toodi eksperdile kostja poolt ja ei ole seotud asjaga. Kostja vastuväited ja põhjendused. Oma 09.04.2008.a kohtusse laekunud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja võtab omaks, et 16.11.2007.a külma vee püstiku küljest korteris 86 tuli lahti toru, mille kaudu külm vesi sattus korterisse. Avarii toimus varem teostatud tööde ebakvaliteetsuse tõttu. Kostja teostas oma korteri köögis remonttöid, so maalri- ja tisleritöid, samuti gaasiarvesti ja kütteradiaatori asendamist. Kütteradiaatori ja gaasiarvesti asendamine nõudis kooskõlastamist korteriühistu juhatusega, kõiki ettevalmistustöid radiaatori paigaldamiseks teostas santehnik ning viimase tööd kontrollis korteriühistu santehnik vastavalt korteriühistu juhatuse esimehe korraldusele. Gaasiarvesti asendamise töid teostasid Eesti Gaasi spetsialistid, millest teavitati ka maja elanikke.

Peale neid töid ei olnud kostja korteris muid töid kavandatud ja 16.11.2007.a ei teostatud. Seetõttu ei tellinud kostja ka vee kinnikeeramist. 16.11.2007.a valmistas kostja korteris töid teostanud J T segu ning vajas selle jaoks vett. Külma vee kraani avamisel toru, mille küljes asus kraan, kukkus ära, murdudes kohas, kus tal oli keevitatud maja külma vee püstiku külge. Püstikus tekkis ligi 3,2 cm läbimõõduga ava ning vesi tungis surve all korterisse. J.T üritas vee voolu korterisse takistada ja teavitas juhtunust kostjat, kostja omakorda korteriühistu juhatuse esimeest ning viimane korraldas vee sulgemise. Vesi jooksis 15-17 minutit. Keegi korteriühistu juhatusest korterisse sisse ei astunud ega sündmuspaika ei fikseerinud. Vee jooks peatati sulguriga, mis asub maja keldris ning sellele on ligipääs korteriühistu esindajal. Avarii kõrvaldasid, st ühendasid püstiku ja korterisse viiva külma vee toru, linna avariitalituse meistrid, kuna korteriühistu santehnikul puudus vastav varustus. Eksperdi hinnangul tekkis avarii AS P ebakvaliteetselt teostatud tööde tõttu. Selle firmaga sõlmis korteriühistu 29.12.1999.a lepingu püstikute ning nendest hargnevate veetorude asendamiseks. Vaidluse kohtuväline lahendamine ei ole andnud tulemusi. Kostja on pakkunud hagejale 15’000.- kr suurust kahju hüvitist, millest hageja on keeldunud. Hagi on tõendamata kahju suuruse osas. Hageja keeldus kostjale näitamast koheselt peale 16.11.2007.a, milliseid jälgi jättis vee läbijooks hageja korteris. Hageja poolt esitatud hinnapakkumine ei tõenda, et tööde vajadus on tingitud veeavariist. Hinnad on toodud abstraktselt, nimetamata on tööde mahud ning mõõtühikud, teadmata on korteri seisund enne 16.11.2007.a. Kostja 28.05.2008.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt kuna veejooks oli suletud kraaniga, mis välistab veejooksu korteris, siis kraani avamata oli võimatu vett saada. Külmaveekraani keeramisel veejooksu avamiseks toru, mille küljes asus kraan, tuli lahti maja külma vee püstikuga keevituskohas. Hageja ei arvesta kahju nõude suuruse määramisel TsMS § 122 lg-ga

Vaidlust ei ole poolte vahel, et hageja ja kostja on korteriomanikud elamus XXX, Tallinnas, kostja korter asub hageja korteri kohal, kusjuures vahel jääb veel üks korrus. Vaidlust ei ole ka selles, et veeavarii sai alguse kostja korterist ja selle tulemusena uputas vesi hageja korterit. Kõnesolevat õigussuhet reguleerib korteriomandiseadus (KOS).Vaidlus on poolte vahel selles, kas kostja oma tegevusega või tegevusetusega on rikkunud korteriomandiseadusest tulenevaid kohustusi (KOS § 11 lg 1 p-s 1 ja lg 2) ja sellega põhjustanud kahju hageja varale. KOS §-st 11 tulenevalt ei ole oluline kahju tekitaja süü. Hageja on sisuliselt tuginenud asjaolule, et kostja tegevus/tegevusetus seisneb tegeliku võimu kasutamises korteri piiresse jääva kaasomandi eseme üle, kostja pidanuks tagama oma korteris sellised tingimused, mis ei oleks avaldanud kahjulikku mõju teistele korteriomanikele, selliseks kostja või tema korteri valdaja teoks oli hageja hinnangul kostja poolt sanitaartehniliste tööde teostamine ilma korteriühistuga eelnevalt kooskõlastamata ja vett sulgemata ning korteri valdaja poolt veetoru lõhkumine. Iseenesest hõlmab KOS §-st 11 tulenev kohustus ka kostja kohustuse tagada tema reaalosa hulka kuuluvate veetorude ja nendel lasuvate paigaldiste korrasolek. Vaidlus on esmalt poolte vahel selles, kas kostja teostas santehnilisi töid, kas purunenud toru oli kostja korteri reaalosa hulka kuuluv või kuulub see korteriomanike ühisomandisse. Hageja poolt esitatud korteriühistu juhatuse liikme ja haldpoolt 20.11.2007.a koostatud akti (tl 4) kohaselt, mida kohus hindab kui dokumentaalset tõendit, lõhuti kostja korteris toimunud ehitustööde käigus 16.11.2007.a veepüstik. Aktist ei selgu, kas sellele allakirjutanud isikud on kostja korteris käinud või milliste andmete põhjal sellisele järeldusele on tuldud. Kostja ei ole omaks võtnud, et korteriühistu esindajad on tema korteris käinud veeuputuse ajal või selle järgselt, hageja nimetatud asjaolu tõendanud ei ole. Edasi tuleb vastata, mis põhjustas toru purunemise ehk kas see on käsitatav kostja korteri valdaja tegevusena. Hageja on tuginenud asjaolule, et kostja teostas korteris santehnilisi töid, eelnevalt vett sulgemata. Vaidlust ei ole selles, et kostja vee sulgemist 16.11.2007.a korteriühistult ei taotlenud (tl 5). Kostja eitab santehniliste tööde tegemist nimetatud kuupäeval ja leiab, et vastava taotluse tegemiseks ei olnud põhjust. Tunnistaja J.K ütluste kohaselt (tl 83-84) nägi ta veeavarii ajal kostja korterisse sisenedes, et põhipüstikust väljuvas horisontaaltorust tuli vesi suure surve all, kõrval vedeles katkise toru jupp ja punast värvi toruvõti. Toru, mis läks püstikust oli umbes 15 cm pikk. Põrandal lebaval torujupil oli kraan või ventiil. Tunnistaja J.T i ütluste kohaselt (tl 89-90) tegi ta kostja korteris maalritöid ja vajas pahtli segamiseks vett. Tunnistaja läks püstikust väljaviiva toru juurde, tegi kraani lahti ja sekundi või kahe pärast kraani juures toru lõhkes. Katki läks püstikust tulenev plastmasstoru enne kraani, kuid tunnistaja täpselt ei mäletanud, kus kohas. Tunnistaja avas kraani käega. Augu tekkides ei jäänud (vertikaalse) püstiku külge ühtki horisontaalset torujuppi. Kui remondimehed sulgesid vee, siis enam vett ei tulnud, kui hiljem tuli jälle, ilmselt oli see selles, et keegi keeras keldris kraani lahti. Tunnistaja töötas kahjujuhtumile eelnenult korteris kuus päeva ja kasutas nende päevad jooksul pidevalt vett ja vaidlusalust kraani. Kraan töötas normaalselt, käis vabalt ja jõudu ei olnud vaja kasutada. Tunnistaja ei teinud korteris santehnilisi töid, tal oli väga palju tööriistu, kuid ta ei kasutanud neid. Tunnistaja V.I ütluste kohaselt (tl 92-93) helistas kostja tunnistaja tuttavana kostjale kui santehnika spetsialistile 16.11.2007.a. Kui tunnistaja kostja korterisse jõudis, enam vett ei tulnud, see oli kinni keeratud. Püstikust väljuv toru oli kuulkraaniga, uurides seda kohta, kus toru oli lõhkenud, siis 3⁄4 sellest oli roostetanud ja 1⁄4 värskelt lõhkenud, auk oli kolmiku ja kraani vahel horisontaalses torus. Kolmikusse joodetakse muhv ja muhvi ja kolmiku vahel jootmise kohas toru lõhkes. Nimetatud defekti ei olnud võimalik tuvastada enne kui toru lõhkes. /.../

Väljastpoolt ei ole midagi näha. /.../ See (toru lõhkemine) oleks võinud juhtuda ükskõik mis ajal, seda ei või keegi ette määratleda. /.../ Avarii likvideerimise juures viibis korteriühistu esinaise poolt väljakutsutud santehnik. Lõigati vertikaalsest püstikust umbes 80 cm. Tunnistaja ostis kõik vajalikud asjad ja need paigaldati, seda tööd teostas välja kutstutud santehnik jootmisaparaadiga. Korteriühistu esinaine oli sellest teadlik, sest korteriühistu lülitas vee välja, kõik toimus santehniku juuresolekul. J.T i ütlustest järeldab kohus, et santehnilisi töid 16.11.2007.a kostja korteris ei tehtud, tunnistaja oli kuue päeva jooksul varem vaidlusaluse kraani kaudu vett võtnud, kraani lahtikeeramisel ei kasutatud tehnilisi abivahendeid ja suurt jõudu. Kohus peab kahju tekkimise asjaolude osas usutavaks V.I ütlusi, kes on ise vastava ala spetsialist ja nimetatud tunnistaja ütlustest saab teha järelduse, et purunes kostja korteri reaalosa hulka kuuluv horisontaalne toru vertikaalpüstiku juures oleva kolmiku ja muhvi vahel enne kuulkraani. Tunnistaja V.I ütlustest saab teha veel järelduse, et toru oli murdumise kohast roostetanud, purunemine oleks võinud tekkida igal ajahetkel ja polnud võimalik tuvastada enne kui toru lõhkes. Hageja väited, et toru lõhkemise põhjustas kostja korteris töötanud töömees santehniliste tööde käigus, on nimetatud tõenditega ümber lükatud. Edasi analüüsib kohus hageja väiteid asjatundja arvamuse ebausaldusväärsuse kohta. Tunnistuse kohaselt (tl 62) on asja tundev isik läbinud 01.06.2006.a atesteerimise ning ta on tunnistatud vastava komisjoni poolt eksperdiks järgmistel aladel: sõidukid (detailid, sõlmed, rehvid), seadmed (tsiviil-, tööstus-, kaubandus-), elektriseadmed, kodutehnika, teemärgistus, autoõnnetusjuhtumid. Tõsi, tegemist ei ole riiklikult tunnustatud eksperdiga, kuid N.Kasemaa ekspertiisibüroo teatise kohaselt (tl 63-64) on B.P teinud alates 1998.a hulgaliselt ekspertiise muuhulgas ka sanitaartehnikaseadmetele. Hageja väited, et N.S ei teostanud ekspertiisi, ei lükka ümber asja tundva isiku järeldusi, kuna N.S on märgitud ekspertiisiaktis konsultandina. Eeltoodud põhjusel leiab kohus, et asja tundva isiku arvamusega tuleb arvestada kui dokumentaalse tõendiga. Samas ei ole asja tundva isiku hinnangul käesolevas vaidluses mingit tähendust. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et püstikutest tulenevatele torudele paigaldati ventiilid korteriühistu ja AS Paralleel vahelise lepingu alusel 29.12.1999.a (tl 28-29). Asja tundev isik on järeldanud oma arvamuses (tl 25-27), et veetoru lõhkemise põhjuseks on torude paigaldamisel toimunud montaaži ja kinnituse tehnoloogia rikkumine. /.../ Montaažil tarvitati liigset jõudu ja mehhaanilist mõjutust, mistõttu moodustus torus pragu, tugevuskadu, mis tõi kaasa toru purunemise./.../ Kõigi ploki toru lõhkemine (murre) toimus kogu ploki ebaõige montaaži tõttu. Kuna korteriomaniku vastutus on süüst sõltumatu, asjatundja arvamus on aga suunatud sellele, mis põhjusel veetoru lõhkes, ei tuvasta asjatundja käesoleva vaidluse lahendamiseks olulisis asjaolusid. Hageja väited, et teine vee läbijooks samal päeval toimus seetõttu, et kostja korteris olnud santehnikud keerasid veekraani lahti, pole leidnud tõendamist. Edasi tuleb vastata küsimusele, kas kostja on vastutav tema korteri reaalosa hulka kuuluva vaidlusaluse toru purunemise eest. Tegemist on õigusliku küsimusega. Kostja on sisuliselt tuginenud rikkumise vabandatavusele, väites et tema kohustuse rikkumine on seotud asjaoluga, mida kostja oli võimetu mõjutama korteriomanikuna lähtudes mõistlikkuse põhimõttest. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-69-06 juhtinud tähelepanu asjaolule, et juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse

põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Vabandatavuse väljenduseks on nn vääramatu jõu esinemine ja vabandatavus tähendab, et kohustuse rikkumise kaasa toonud asjaolu või kulg oli väljaspool võlgniku mõjuulatust. Kui võlgnik ei saanud mingit kohustuse rikkumist tinginud asjaolu isiklikult mõjutada või ära hoida, kuid mõjutamist või ärahoidmist võis temalt objektiivselt oodata, ei ole tegemist kohustuse rikkumise vabandatavusega. Vääramatu jõu esmane eeldus on asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist ja asjaolu on väljaspool võlgniku mõjuulatust. Seega peab asjaolu tekkepõhjus olema objektiivne, st võlgnik ei ole seda oma tegevusega või tegevusetusega ise põhjustanud. Asjaolu peab lisaks olema selline, mille ilmnemisel ei saa võlgnikult mõistlikult oodata, et ta suudaks selle mõju kohustuse täitmisele vältida või asjaolu või selle tagajärge ületada (kohus tugineb siinjuures sekundaarse tõlgendusallikana Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande I osale, P.V jt, AS J 2006, lk 326-327). Toru purunemine ebaõige paigaldamise tagajärjel ei tähenda vääramatut jõudu VÕS § 103 ja KOS § 11 lg 3 tähenduses ega vabasta kostjat vastutusest. Ka asjaolu, et korteriühistu oli vahetanud püstikud 1999.a, ei tähenda seda, et kostjal oleks puudunud võimalus kontrollida tema korteris asuvate torude paigalduse õigsust või nende seisukorda. Katkiläinud toru osa asus kostja korteri reaalosa piirides, millele kostjal oli juurdepääs ja kostjal oli võimalus omada ülevaadet torude seisundist. Kostja ei ole oma KOS § 11 lg 1 p-s 1 märgitud kohustust täitnud ja kuivõrd asjas ei ole tõendamist leidnud, et toru purunes vääramatu jõu tõttu ehk rikkumine on vabandatav, siis on kostja vastutav hagejale tekkinud varalise kahju eest. Seega on asjas tõendatud kostja poolt kohustuse rikkumine. Edasi tuleb kohtul anda hinnang tekkinud kahju põhjuslikule seosele veeavariiga. 23.jaanuari 2008.a kohtumääruses (tl 12-13) selgitas kohus hagejale, et hagiavaldusele lisatud hinnapakkumisest nähtub küll, millest koosneb kahju summa 40’828, kuid kohus lahendab asja poolte poolt esiletoodu alusel (TsMS § 5 lg 1) ja kohus ei saa hagi asjaolusid tõenditest ise tuletama hakata. Nimetatud määrusele hageja ei vastanud ja ei ole hagiavalduses esile toonud, milline on temale tekkinud kahju konkreetne ulatus. Hagiavalduses on hageja märkinud üldsõnaliselt, et ümber peab vahetama laed ja põrandad, vannitoa pundunud ukse. Hageja räägib ka elektrisüsteemi vahetamise vajadusest, tõendeid aga selle kahjustamise ja kahju suuruse kohta esitanud ei ole. Seega saab kohus lähtuda kahju ulatuse määramisel ainult eelnimetatust ja mitte hageja abstraktsest väitest, et tema korter sai kahjustada. Kahju tekkimise kohta on tunnistaja J.K andnud järgmisi ütlusi (tl 83-84): tunnistaja viibis ta 16.11.2007.a hageja juures, kui järsku kustus elekter ja lambist hakkas vesi voolama, WC laest tuli ka vett /.../ uksed ei läinud kinni, sest nad olid paisunud, põrand tõusis üles /.../ laed olid suurte plekkidega. Kõik need plekid jäid, ma käisin ka hiljem selles korteris. 10 päeva pärast kahjujuhtumit on OÜ AE teinud hinnapakkumise (tl 3), leides, et hageja korteris tehtavate tööde maksumuseks on 34’600.- kr, koos käibemaksuga 40’828.- kr. A.N ütluste kohaselt (tl 86-87) tegi tema nimetatud hinnapakkumise, ja korterit külastades nägi ta veeuputuse jälgi, korter vajas remonti. Kuna tunnistaja polnud varem korteris käinud, ei osanud ta hinnata täpselt, millised kahjud olid tekkinud veeuputuse tagajärjel. Tunnistaja nägi, et „laes olid plekid, tapeet oli lahti, /.../ üks uks ei läinud kinni, miks ta ei läinud kinni, ma ei tuvastanud. Seintel oli näha veeuputuse tagajärgi.” Seega kahe eeltoodud tunnistaja ütlusega saab lugeda tõendatuks hageja väited, et laed, põrandad ja uks said kannatada. Tunnistaja ütlused ja hinnapakkumine tõenditena ei kinnita usaldusväärselt seda, et lagi vajas ümbervahetamist, kuna tunnistaja J.K ütluste kohaselt nägi ta hiljem korteris käies laes plekke. Tõendatud ei ole, et lagi olnuks vaja seetõttu ümber vahetada. Hinnapakkumises toodud muude tööde nagu seinte värvimine ja põrandaliistude panek, kahe valgusti paigaldus ja prügi väljavedu

osas pole hageja poolt esile toodud ega tõendatud nende seos toimunud avariiga, mistõttu kohus ei saa tõenditega arvestada. Hinnapakkumise kohaselt moodustab lae, põranda ja ukse asendamine 23’000.- kr ilma käibemaksuta. Usaldusväärselt ei ole tõendatud lae asendamise vajadus ja ukse asendamise vajaduse seotus toimunud veekahjuga (VÕS 0167 127 lg 4). Kostja on lisaks juhtinud menetluse kestel hageja tähelepanu asjaolule, et hinnapakkumises toodu ei kajasta tööde ulatust, materjalide koguseid ja ajalist mahtu. Nimetatud kostja vastuväitega tuleb nõustuda. Nimetatud puudust ei kõrvaldanud ka tunnistaja A.N ütlused, kes ei suutnud selgitada hinnapakkumise koostamise asjaolusid nimetatud osas ja täpsustada vastavaid asjaolusid, vaid selgitas üldsõnaliselt, et hinnapakkumine on tehtud neid asjaolusid arvestades. Seega ei ole hinnapakkumine koosmõjus tunnistaja A.N ütlustega usaldusväärne tõend kahju täpse suuruse kohta. VÕS § 127 lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus leiab, arvestades konkreetse juhtumi asjaolusid, et kahju suuruseks võis olla kostja poolt pakutud 15’000.- krooni. Juriidiline abi on menetluskulu (kohtuväline kulu) ja kuulub hüvitamisele menetluskuludena (TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1), mille jaotuse määrab kohus käesoleva kohtuotsusega. Nimetatut ei saa lugeda hageja kahjuks ja selles osas tuleb hageja nõue kostja vastu 5’000.- kr väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Vaidluses ei ole oluline, et kostja informeeris korteriühistut muudest remonttöödest ja 15.12.2007.a pandi sellekohane silt maha trepikotta, mistõttu vastav teatis ei ole asjakohane tõend (tl 24). Oluline pole ka asjaolu, et kostja hüvitas teisele veeavarii tõttu kannatanule 15’000.- kr, mistõttu kohus ei analüüsi konto väljavõtteid (tl 30-31). Kohus ei oma eriteadmisi santehnika alal, et hinnata, kas toimikus olevad fotod on tehtud vaidlusalusest torust, mistõttu kohus ei analüüsi ka fotosid (tl 70-71). Menetluskulud TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja pakkus hagejale kompromissina 15’000.- kr hüvitamist, millega hageja ei nõustunud. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kostja menetluskulud hageja kanda.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.