Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 5, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 3, TsMS § 661 lg 2) Asjaolud ja avaldus 09.07.2009.a. esitas võlgnik kohtule avalduse OÜ V pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud avalduse kohaselt loodi äriühing konkreetseks kinnisvarainvesteeringuks ning kuivõrd viimane ei realiseeru ning OÜ V omanikeks on Islandi kodanikud, siis on neil Islandi majanduskriisi tõttu probleeme likviidsusega. Puudub veendumus, et lähiajal võib Eestis tekkida atraktiivseid investeeringuvõimalusi, mis põhjendaks OÜ V tegevuse jätkamist. Maksejõuetus on püsiv. Harju Maakohtu 09.09.2009.a. määrusega algatati OÜ V pankrotimenetlus ja nimetati kirjaliku nõusoleku alusel ajutiseks pankrotihalduriks P Sepper. Ajutise halduri aruanne OÜ V kanti Harju Maakohtu registriosakonna äriregistrisse 20.07.2006.a., faktiliselt alustati tegutsemist sama aasta septembris ning tegevus kestis kuni aprill 2009.a. Võlgniku majandustegevuse eesmärk oli teenida kasumit kinnisvaraarendustega. Planeeriti omandada ja välja arendada kaks kinnistut tänavas Tallinnas. Kinnistute omandamise hinnaks arvestati 40 kuni 53 miljonit krooni, sõltuvalt detailplaneeringu tulemustest. Pankrotimenetluse algatamise seisuga on võlgniku majandustegevus lõppenud ja osanikel puudub huvi seda jätkata. Varade puudumise tõttu ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Andmed võlgniku varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Ainuke käibevara on kassa jääk summas 150.00 krooni. Põhivara puudub. Võlgniku lühiajalised kohustused on riiklike maksude võlad summas 15 259.98 krooni ning võlad hankijatele summas 31 616.55 krooni. Võlgniku pikaajalised kohustused on laenud omanikelt kokku 5 900 000.00 krooni. Seega on kohustused kokku 5 946 876.53 krooni. Pante võlgniku varale seatud ei ole. Varade tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused olemasolevate andmete kohaselt puuduvad. Ei ole tuvastatud rahaliste hagide esitamise aluseid. Suurimad võlausaldajad-osanikud ei ole nõus maksma kohtu deposiiti kohtu poolt määratavat summat pankrotimenetluse kulude katteks. Seega tuleb eeltoodust järeldada, et vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ei ole alust pankroti väljakuulutamisele, mistõttu ei ole otstarbekas prognoosida pankrotimenetluse võimalikke kulusid. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta: arvestades asjaolu, et võlgniku majandustegevus on lõppenud ning osanikel puudub huvi seda taastada ja jätkata, ei ole tervendamine ja majandustegevuse jätkamine võimalik. Arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste, sealhulgas kuriteotunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta: maksejõuetus kujunes välja 2009.a. jaanuaris seoses kinnistute võlaõigusliku müügilepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimise ning tellitud tööde üleandmisega müüjale. 2(4)

Alalise maksejõuetuse põhjus on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Maksejõuetuse konkreetseks põhjuseks oli asjaolu, et seoses detailplaneeringu ettenägematu venimisega ei jõutud kõiki toiminguid teha enne üldist majanduslangust, aga viimatinimetatu tingimustes keeldusid pangad rahastamast selle sektori projekte. Omanikel endil puudusid võimalused täiendavateks investeeringuteks. Kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu juhatuse liikmete tegevuses ei ole olemasolevatele andmetele tuginedes tuvastatud. Vara puudumise tõttu ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ning võlausaldajadosanikud ei ole nõus maksma kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks raha. Lähtuvalt eeltoodust teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada OÜ V pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtuistung Kohtuistungil 15.10.2009.a. kandis ajutine haldur ette oma aruande sisu. Ajutine pankrotihaldur asus seisukohale, et OÜ V pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning võlausaldajad-osanikud ei ole nõus hüvitama pankrotimenetluse kulusid. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise palus haldur välja mõista riigilt. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandega ja kinnitas, et ajutise halduri töötasu ja pankrotimenetluse kulude katteks vahendid puuduvad. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (5 946 876.53 krooni) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg-le 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse 18.12.2003.a. nr. 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ sätete kohaselt on tasu arvestuse aluseks ajaline ühik ja määruse § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitised välja mõista 3(4)

riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seadusega ettenähtud maksud). Ajutine pankrotihaldur on kandnud pankrotimenetluses kulutusi summas 2352.90 krooni. Töötasuks palub ajutine pankrotihaldur määrata 3647.10 krooni, s.o 6000 krooni – hüvitis summas 2352.90 krooni. OÜ V pankrotimenetlus on algatatud võlgniku avalduse alusel. Kohus lõpetab OÜ V pankrotimenetluse raugemisega, pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri kulutuste kandmiseks ja ajutise halduri töötasu maksmiseks. Seega ajutise pankrotihalduri P Sepper’i tasu ja vajalike kulutuste katteks tuleb määrata hüvitis kogusummas 6000.00 krooni riigi vahenditest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule KK ’ale.

Mare Kõlvart Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.