Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

KOSTJA AVALDUS

08.09.2008 otsusega rahuldas Tallinna Üürikomisjon üürivaidlusasjas xxxTallinna linna avalduse SA vastu nõuetes kohustada SA vabastama eluruum Xxx-128, selle kohustuse täitmata jätmisel määrata otsuse täitmise viisiks tema eluruumist väljatõstmine, välja mõista SAlt üüri- ja kõrvalkulude võlg summas 20 862.93 krooni ja kahjuhüvitis eluruumi vabastamisega viivitamise eest vastavalt üürileandja poolt igakuiselt esitatavatele arvetele alates 11.06.2008 kuni eluruumi tegeliku vabastamiseni. SA üürikomisjoni otsusega ei nõustunud ja pöördus avaldusega Harju Maakohtusse. Avalduse kohaselt sai SA eluruumi kui lastekodu kasvandik. SAei töötanud, oli jaanuarist 2008 kuni veebruarini 2008 koomas, märtsi lõpuni ei saanud käia. Alates jaanuarist on SA invaliid, oma raha ei ole. Tallinna Üürikomisjoni otsusega nõus ei ole, sest ei ole kuskil elada. Tallinna linna esitatud arved ei vasta tegelikkusele, on üle paisutatud. Vee eest on esitatud arved summas 7 389.04 krooni, peaks aga veemõõtja kohaselt olema 2 492.55 krooni. Elektri eest on esitatud arved summas 9 414.30 krooni, elektrimõõtja kohaselt peaks aga olema 1 620 krooni. Seega on võlg tegelikult mitte 20 562.93 krooni vaid 7 872.10 krooni, mille saaks maksta oktoobris. 09.10.2008 võttis kohus SA avalduse Harju Maakohtu menetlusse ning kohustas Tallinna linna esitama kohtule avaldus hagimenetluses ettenähtud vormis.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

29.10.2008 esitas Tallinna linn Harju Maakohtule hagiavalduse SA vastu eluruumi Xxxebaseaduslikust valdusest vabastamise, korterimaksete võlgnevuse ja kahjuhüvitise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis SA 26.03.2007 Põhja-Tallinna Valitsusega munitsipaaleluruumi üürilepingu aadressil XxxTallinnas asuva eluruumi kasutamiseks tähtajaga alates 26.04.2007 kuni 26.04.2012. Üürilepingu punkti 11 kohaselt kinnitas üürnik lepingut allkirjastades, et ta on teadlik, et üürilepingu tingimustena kehtivad Tallinna Linnavalitsuse määrusega kinnitatud „Munitsipaaleluruumi üürilepingu tingimused“ ning et lisaks üüri maksmisele kannab üürnik ka eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud ja eluruumiga seonduvad maksed. Üürnik on kohustatud tasuma makseid igakuuliselt vastavalt esitatud arvetele, mis saadetakse üürnikule postiga. Korterimaksete määramist alustati kostjale 1. maist 2007, kuid alates 1. maist 2007 kuni 1. juulini 2008 (hagiavalduses märgitud kuni 1. juulini 2007) ei ole kostja tasunud ühtegi korterimakset. 27.01.2008 tegi Põhja-Tallinna Valitsus kostjale üürilepingu ülesütlemise avalduse, milles määras eelnevalt tähtaja võlgnevuse summas 14 260.10 krooni tasumiseks – 17.03.2008 ning teavitas, et kui võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei tasuta, öeldakse üürileping 18.03.2008 VÕS § 316 alusel üles. Nimetatud kiri saadeti kostjale nii väljastusteatega (kostja kirjale järgi ei läinud) kui ka lihtpostiga kostja ainsasse teadaolevasse elukohta ning hageja on seisukohal, et üürilepingu ülesütlemise avaldus tuleb lugeda kätteantuks. Kuivõrd määratud tähtajaks võlgnevust ei tasutud, siis tuleb üürileping lugeda üles öelduks 18.03.2008. Lepingu lõppedes kostja eluruumi ei vabastanud ega üürileandjale ei tagastanud. 28.04.2008 esitas hageja avalduse Tallinna Üürikomisjoni, mille menetluse käigus ilmnesid täiendavad asjaolud (kostja on narkoprobleemidega isik ning olukord eluruumis Xxxon kontrollimatu – seal käivad ja elavad narkomaanide seltskonnad ohustades teisi majaelanikke ja nende vara). 10.06.2008 üürikomisjoni istungil (kuhu kostja ilmus koos elukaaslase ja viimase emaga) jäi hageja esindajale mulje, et soovitakse ja ollakse suuteline võlgnevust tasuma pangalaenu kaudu ning hageja esindaja nõustus andma selleks täiendavat aega. Hageja esindaja informeeris kostja probleemidest ka sotsiaalhoolekande osakonda ja palus teavitada edasisest meetmetest. Sotsiaalhoolekandeosakond transportis kostja arsti juurde. Selgus, et kostja terviserikked on

põhjustatud narkootilise aine üledoosist jaanuaris 2008 ning sellele järgnenud koomaseisundist, seega tema enda poolt valitud elustiilist ja eluviisidest. Tulemuslikku ravi takistas ravikindlustuse puudumine ja patsiendi omapoolne vähene initsiatiiv. Hageja lootis ja ootas võla tasumist kuni hagiavalduse esitamiseni, olles püüdnud samal ajal koos sotsiaalhoolekandeosakonnaga ka kostjat aidata ja juhendada. Kuigi kostja on tasunud korteri eest juulis, augustis ja oktoobris 2008, on võlgnevus kasvanud. Tallinna linn ei anna eluruume üürile tasuta ning asjaolu, et kostja on lastekodust, ei muuda teda automaatselt sotsiaalabivajajaks. Kui inimene ei tule endaga toime, ei suuda tasuda korterimakseid, siis on ta õigustatud sotsiaalabi taotlema, samuti vormistama toimetulekutoetust, kuid toetust ei ole võimalik määrata ega maksta sellele, kes seda ise ei taotle. Kostja on saanud korterimaksete arveid alates 2007 maist ega ole kordagi enne üürikomisjoni menetlust pöördunud hageja poole pretensiooniga korterimaksete suhtes. Korteris on olemas veemõõtja ning koridoris elektrimõõtja. Kuna kostja ei ole märkinud ega saatnud korteriühistule mõõturite näite, siis on ühistu määranud tasu nii vee kui elektri eest nö maja keskmise järgi. Peale üürilepingu lõppemist 18.03.2008 on hageja jätkuvale väljastanud kostjale korterimaksete arveid, kuna kostja jätkab eluruumi kasutamist. Hageja palub kohustada SA vabastama ja tagastama Tallinna linnale eluruum Xxx-128, selle kohustuse vabatahtlikul mittetäitmisel tõsta SA eluruumist välja. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus summas 20 862.93 krooni, mis on kostja võlg seisuga 10.06.2008. Kuivõrd hagejale ei ole teada, millal kostja eluruumi vabastab, siis on hageja õigustatud nõudma kahjuhüvitist alates 11.06.2008 kuni eluruumi Xxxfaktilise vabastamiseni (või sundkorras väljatõstmiseni). Kahjuhüvitiseks on korterimaksete summad, mille kohta esitatakse kostjale igakuulised tavapärased tasumisele kuuluvad arved. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. 11.06.2009 esitas hageja kohtule taotluse nõude suurendamiseks 4 242.57 krooni võrra, paludes kostjalt välja mõista korterimaksete võlgnevus summas 25 105.50 krooni. Kohus saatis nimetatud taotluse koos teiste menetlusdokumentidega kostjale 18.06.2009 tähitud kirjaga ning uuesti 21.07.2009 lihtkirjaga. Kostja oma seisukohta nõude suurendamise osas kohtule ei esitanud.

MENETLUSE KÄIK

19.11.2009 toimunud kohtuistungil avaldas hageja, et kui kostja võla ära maksab, siis teda korterist välja ei tõsteta. Hageja nõustus kohtuistungil kohtu poolt pakutud võimalusega pidada asja lahendamiseks ja kompromissi sõlmimiseks läbirääkimisi. Kompromissi sõlmimise eelduseks oli hagis esitatud üürivõla 20 862,93 krooni ja jooksva üüri tasumine maksegraafiku alusel 6 kuu jooksul. Hageja palus menetlus läbirääkimiste pidamise ajaks peatada. Kostja toetas hageja taotlust ning 09.11.2008 määrusega peatas kohus tsiviilasjas nr 2-08-62822 menetluse läbirääkimiste pidamiseks kuni 01.04.2009. 24.03.2009 teatas hageja kohtule e-kirjaga, et poolte vahelised läbirääkimised ei ole kuhugi välja jõudnud, võlg tasutud ei ole ning kostja välja ei ilmu, mistõttu uuendas kohus 21.04.2009 määrusega tsiviilasja nr 2-08-62822 menetluse. 05.10.2009 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud, oli istungiajast teadlik. Hageja esindaja soovis arutada asja sisuliselt ning avaldas, et hageja jääb 10.06.2009 esitatud nõude juurde ja täiendavaid taotlusi ei esita.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja esindaja, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käesolevas tsiviilasjas palub Tallinna linn kohustada SA vabastama ja tagastama Tallinna linnale eluruum Xxx-128, selle kohustuse vabatahtlikul mittetäitmisel tõsta SA eluruumist välja. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista Tallinna linna kasuks korterimaksete võlgnevus summas 25 105.50 krooni ning kahjuhüvitis eluruumi tagastamisega viivitamisel alates 11.06.2009 kuni eluruumi tagastamiseni summas, mis kuulub tasumisele vastavalt Tallinna linna poolt igakuuliselt esitatud arvetele.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 26.03.2007 Põhja-Tallinna Valitsusega munitsipaaleluruumi üürilepingu aadressil XxxTallinnas asuva eluruumi kasutamiseks tähtajaga alates 26.04.2007 kuni 26.04.2012. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 292 lg 1). Poolte vahel sõlmitud üürilepingu punkt 11 kohaselt kohustus kostja lisaks üüri maksmisele kandma ka eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud ja eluruumiga seonduvad maksed. VÕS § 313 lg 1 kohaselt võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige VÕS §-des 314-319 nimetatud asjaoludel (VÕS § 313 lg 2). VÕS § 316 lg 1 p 1 järgi võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. Hagiavaldusest ja selle lisana esitatud võla arvestusest nähtub, et kostja ei tasunud alates 01.05.2007 – 01.06.2008 ühtegi makset. 27.01.2008 määras Tallinna linn kostjale võlgnevuse summas 14 260.10 krooni tasumiseks tähtaja 17.03.2008 ning teavitas, et kui võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei tasuta, öeldakse üürileping 18.03.2008 VÕS § 316 alusel üles. Kuivõrd määratud tähtajaks võlgnevust ei tasutud, siis ütles Tallinna linn 18.03.2008 SAga sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingu üles. Kostja üürilepingu lõpetamist vaidlustanud ei ole. VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Üürilepingu ülesütlemise avalduses kohustas hageja SAt vabastama eluruum Xxx hiljemalt 20.märtsiks 2008 ja võtmed tagastama. SAk ohtule teadaolevalt käesoleva ajani eluruumi vabastanud ega hagejale üle andnud ei ole. SA on kohtule esitatud avalduses vaielnud vastu Tallinna Üürikomisjoni väljatõstmise otsusele põhjendusel, et tal pole kuskil elada. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolu ei anna alust Tallinna Üürikomisjoni otsuse tühistamiseks. Hagimaterjalidest nähtuvalt ei tasunud kostja rohkem kui aasta jooksul hagejale kordagi eluruumi kasutamise eest ei üüri ega kõrvalkulusid ega pöördunud ka kordagi hageja või sotsiaalhoolekandeosakonna poole abi saamiseks. Hageja on hagiavalduses õigest märkinud, et kui isik ei tule endaga toime, ei suuda tasuda korterimakseid, siis on ta õigustatud taotlema sotsiaalabi, samuti vormistama toimetuleku toetust. Hageja on kohtule esitanud ka PõhjaTallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna vastuse, mille kohaselt on sotsiaalhoolekande osakond SAt nõustanud ning suunanud ta eriarstide vastuvõtule, kuid kahjuks SA omapoolne initsiatiiv enda ravimiseks ja oma elu paremaks korralduseks praktiliselt puudub. 19.11.2008 toimunud kohtuistungil avaldas hageja, et kui kostja võla ära maksab, siis teda korterist välja ei tõsteta. Kostja nimetatud kohtuistungil küll vaidles algselt võlgnevuse summale vastu, kuid oli siiski nõus sõlmima kompromissi, mille sõlmimise eelduseks oli hagis esitatud üürivõla 20 862,93 krooni ja jooksva üüri tasumine maksegraafiku alusel 6 kuu jooksul. 24.03.2009 teatas hageja kohtule, et läbirääkimised kostjaga ei ole jõudnud kuhugi, võlg tasutud ei ole ning kostja välja ei ilmu. Käesolevas tsiviilasjas 05.10.2009 toimunud kohtuistungile kostja samuti ei ilmunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kohustada SA vabastama ja tagastama Tallinna linnale eluruum Xxxon põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on kohtu arvates andnud kostjale piisavalt võimalusi eluruumist väljatõstmist vältida, kuid kostja ise ei ole oma elukohaga seotud probleemide lahendamiseks huvi üles näidanud. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, sama paragrahvi lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud.

Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja ei ole tasunud nõuetekohaselt ei üüri ega eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulusid, samas vaidlesid pooled eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulude tasumata jätmisest tekkinud võlgnevuse suuruse üle. Hageja palus algselt kostjalt välja mõista korterimaksete võlgnevus summas 20 862.93, 11.06.2009 suurendas hageja nõuet 4 242.57 krooni võrra, paludes kostjalt välja mõista korterimaksete võlgnevus summas 25 105.50 krooni. Kostja vaidles algselt vastu arvete suurusele, märkides kohtule esitatud avalduses, et vee ja elektri eest on talle arved esitatud tarbitust suurema vee ja elektrikoguse eest. 19.11.2008 toimunud kohtuistungil oli kostja siiski nõus sõlmima kompromissi, mille sõlmimise eelduseks oli hagis esitatud üürivõla 20 862,93 krooni ja jooksva üüri tasumine maksegraafiku alusel 6 kuu jooksul ning 11.06.2009 hageja poolt esitatud nõude suurendamisele kostja vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt korterimaksete summas 25 105.50 välja mõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lisaks korterimaksetele palub hageja kostjalt välja mõista ka kahjuhüvitis eluruumi tagastamisega viivitamise eest alates 11.06.2008 kuni eluruumi tagastamiseni summas, mis on määratud SAle igakuiselt üürileandja poolt esitatavatel arvetel. VÕS § 355 sätestab, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. Seega tuleb hageja nõue rahuldada ning kostjalt välja mõista kahjuhüvitis eluruumi tagastamisega viivitamise eest. Hageja on palunud kohtul rakendada otsuse täitmise viisina kostja väljatõstmist eluruumist Xxxjuhul, kui kostja ei tagasta vaidlusalust eluruumi vabatahtlikult. Kohus leib, et kohtuotsuse täitmise viisi määramine on põhejndatud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg-le 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 kohaselt, kui võlgnik ei täida täitedokumenti vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusesse. Seega tuleb käesoleva kohtuotsuse täitmise viisiks valida juhul, kui kostja eluruumi vabatahtlikult ei tagasta, kostja eluruumist väljatõstmine. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.