Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm Lili Ivanišvili hagi Aare Sullakatko ja Andres Sullakatko vastu kinnisasjale juurdepääsutee määramiseks ja kinnistusraamatusse kitsenduse kandmiseks ning Aare Sullakatko ja Andres Sullakatko vastuhagi Lili Ivanišvili vastu kahju hüvitamiseks Pärnu Maakohtu 11.03.2009 otsus
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Lili Ivanišvili apellatsioonkaebuse hind 32 900 krooni Aare Sullakatko ja Andres Sullakatko apellatsioonkaebuse hind 5995 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Lili Ivanišvili ning Aare Sullakatko apellatsioonkaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Lili Ivanišvili (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx), esindaja riigi õigusabi korras v.adv Eve Jundas Kostja I Aare Sullakatko (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx) Kostja II Andres Sullakatko (ik xxxxxxxxxxx elukoht xxxxx xxx xx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxxxx, xxxxx xxxxxxxx), kostjate nõustaja Tõnu Takis
Kohtuistungi toimumise aeg
06.10.2009
ja Andres Sullakatko
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 11.03.2009 otsus.
2.Saata Lili Ivanišvili hagi Aare Sullakatko ja Andres Sullakatko vastu kinnisasjale juurdepääsutee määramiseks ja kinnistusraamatusse kitsenduse kandmiseks uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
3.Jätta Aare Sullakatko ja Andres Sullakatko vastuhagi Lili Ivanišvili vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata.
4.Lili Ivanišvili apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Aare Sullakatko ja Andres Sullakatko apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Vastuhagi menetluskulud jätta Aare Sullakatko ja Andres Sullakatko kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagejale kuulub Raplamaal Xxxxxx xxxxxx Xxxxxxxx xxxxx Xxxxxxxx kinnistu, millise omanikuna on ta kinnistusraamatusse kantud 03.01.2001. Kinnistul paiknevad hooned, XXXXXX XXX XXXXXXXXXX, omandas hageja 19.05.1995.
2.Kostjatele kuulub Xxxxxx xxxxxx Xxxxxxxx xxxxx XXXXXXXX XXXXXXXXX kinnistu. Hagejale ja kostjatele kuuluvad kinnistud on naaberkinnistud, mida lahutab Keila jõgi. XXXXXXXX XXXXXXXXX kinnistu koosseisu on arvatud 45 meetri ulatuses XXXXXX XXX, milline kulgeb Tallinn-Türi-Viljandi maanteelt läbi R. M.ile kuuluva kinnistu, seejärel läbib 45 meetri ulatuses kostjate kinnistut ja lõpeb silla juures. Kuigi Xxxxxxxx kinnistule on võimalik pääseda ka teiselt poolt jõge silda ületamata, on hageja ja tema perekond seni kasutanud ja soovivad ka edaspidi kasutada kostjate kinnistut läbivat teed. Seda teed kaudu on kiiresti võimalik pääseda nii Lohu bussipeatusesse kui raudteejaama. Jõe teisel kaldal Xxxxxxxx kinnistuni viiv tee oli ajutine, väljaehitamata metsatee, mille naaberkinnistu omanik A. M. kuni oma majani ise korda tegi. Hageja ei ole seda teed kunagi kasutanud ning käesoleval ajal on A. M. selle oma ja hageja kinnistute piiril sulgenud. 2008 suvel sulgesid kostjad hageja juurdepääsu oma kinnistule, paigutades XXXXXX XXXle silla ette ehitusblokid. Kuna kostjatega ei ole tee kasutamise osas kokkulepet saavutatud, taotles hageja, juhindudes AÕS § 156 lg-st 1, Xxxxxxxx kinnistule juurdepääsu määramist mööda XXXXXX XXXd läbi kostjatele kuuluva kinnisasja ning vastava kitsenduse seadmist kinnistusraamatusse. Hageja taotles juurdepääsutee kasutamist tasuta, kuna on tee ja silla eest 1995 juba tasunud 19 680 krooni. Kostja vastuväited
3.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Alaline ja ohutu juurdepääs hageja kinnistule on olemas teisel pool Keila jõge. Sild, mida hageja kostjate kinnistut läbivat teed kasutades peab ületama, on täielikult amortiseerunud ning lausa eluohtlik. Sild on ehitatud 70-ndatel aastatel ning ei ole ehitusregistrisse kantud. Kostjate kinnistu piir jookseb jõe keskelt, mistõttu kuulub pool sillast kostjatele. Silla taastamine oleks kulukas ja kostjatele mittevajalik, mistõttu oleks õige sild üldse lammutada. 19.08.2008 on Kohila Vallavalitsus teinud korralduse (kd I lk. 91) sild avalikuks kasutamiseks sulgeda. Poole silla omanikena on kostjad kohustatud tagama, et ehitis ei oleks ohtlik kasutajale ja teiste isikute elule, tervisele ja varale. Juurdepääsu määramine läbi kostjate kinnistu tooks hagejale paratamatult kaasa kuluka silla remondi.
2(10)
4.Kostjad vaidlesid teeservituudi seadmisele vastu ka seetõttu, et nad ei soovi oma kinnistu kasutamist hageja ja tema perekonnaliikmete poolt, kes on ennast näidanud omavoliliste sissetungijate ja prügimägede tekitajatena. Vastuhagi
5.Kostjad esitasid vastuhagi Lili Ivanišvili vastu kahju hüvitamiseks. Alates 1995, kui hageja XXXXXX XXXXXX XXXXXX endise XXXXXXXXXXXXX omandas, hakkas ta agaralt kasutama kostjatele kuuluva kinnistu üht osa, mis paikneb silla otsa lähedal. Hageja koos oma pereliikmetega remontis hädapäraste vahenditega (pruugitud raudteeliiprid, kasutatud lauajupid, aiavõrk jms) silda, töödest ülejäänud materjali jättis kostjate kinnistule. Lisaks sellele vedas hageja poeg K. I., kes töötab prügimajanduses, kostjate kinnistule sõna otseses mõttes prügi - kasutatud ehitusmaterjale, traktori-ja veoautojäänuseid, kaableid (eesmärgiga neist vask eraldada), roostes konteinereid, veoautorattaid ja rehve. Kostjate nõudmisele prügi ära koristada, vastas hageja ebamääraste lubadustega. Kostjad pöördusid abi saamiseks Kohila Vallavalitsuse poole, kes tegi hagejale ettekirjutuse (kd I lk 119) jäätmed võõralt territooriumilt ära koristada. Peale pikka pealekäimist viis hageja poeg ära metallijäätmed, väheväärtuslik või väärtuseta kraam jäeti koristamata.
6.Kuna hageja oma prügipaigalduskohta korda ei teinud, olid kostjad sunnitud tellima firmadelt Cleanaway AS ja Bestkop OÜ vastava teenuse, mis läks maksma 25 200 krooni (kd I lk 120-124). Kokku veeti ära kuus 15m3 ja üks 10m3 konteineritäis prahti. Kostjad teostasid koristustöid oma kinnistul kokku 82 tundi 7790 krooni eest (arvestusega 95 krooni tund) ja palusid hagejalt nende kasuks välja mõista koristustööde kogumaksumuse, so 32 990 krooni. Hageja vastus vastuhagile
7.Hageja vastuhagi ei tunnistanud. Hageja pojale kuulusid kostjate kinnistul asunud linttraktor, raudteeliiprid, paekivid, paar raudteekonteinerit, 600 narva blokki, telliskivid, paekivid ja 2 tonni kaablit. 2007 maikuus tellis K. I. eelnimetatud asjade äraviimiseks 3-4 veoautot ja kraana. Kuna kostjad kutsusid asjade äraviimise päeval kohale politsei, jäid K. I.l ära viimata narva blokid, kaabel ja paekivid. Peale konflikti kadusid kostjate kinnistult kaabel ning osaliselt ka blokid ja paekivid. Viimased endale kuuluvad asjad viis K. I. naabrite kinnistult ära kohtumenetluse ajal, kui oli paikvaatluse ajal saanud selleks kohtunikult loa. Kostjate kinnistul asunud paneelid, autokummid ja muu vara hagejale ega ka K. I.le ei kuulunud. Prügi kuulumist hagejale ei ole kostjad tõendanud. Hagejale teadaolevalt oli kostjate kinnistul prügi mahapaneku koht juba sellest ajast alates, kui ta 1995 hooned omandas. Ilmselt lisandus prahti ka seoses majandite reorganiseerimisega.
8.Kostjate poolt vastuhagi tõendamiseks esitatud arved on liialdatud. Samuti ei selgu arvetest, milliseid teenuseid kostjatele konkreetselt osutati ja millist prügi ära veeti. Bestkop OÜ arvest (kd I lk 124) nähtuvalt on paneele ja kive peale laaditud 14 tundi, milline ei ole reaalne. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
9.Maakohus rahuldas hagi ja määras juurdepääsu Xxxxxx xxxxxx, Xxxxxxxx xxxxx paiknevale Xxxxxxxx kinnistule üle Xxxxxx xxxxxx, Xxxxxxxx xxxxx paikneva XXXXXXXX XXXXXXXXX kinnistu mööda XXXXXX XXXd ja kanda vastav kitsendus kinnistusraamatusse. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
3(10)
10.Lähtuvalt hagejale kuuluva kinnistu asukohast, on tal võimalik avalikult kasutatavalt teelt oma kinnistule pääseda, läbides kas kostjatele kuuluvat XXXXXXXX XXXXXXXXX kinnistut, XXXXXXXX kinnistut või XXXXXXX kinnistut. Hageja taotles juurdepääsu määramist üle kostjate kinnistu, kuna seda teed on seni valdavalt kasutatud, tee on kõige paremas korras ja vahekaugus avalikust teest kõige lühem. Kostjad vaidlesid hageja taotlusele vastu kahel põhjusel. Esiteks, hageja perekond ei suuda kindlustada nende piirkondade korrasolekut, mida nad läbivad ja teiseks, kasutades kostjate kinnistut läbivat teed peavad hageja pereliikmed ja nende külalised ületama amortiseerunud ja avalikuks kasutamiseks suletud silla, mis on silla purunemise korral ohtlik nii inimestele kui looduskeskkonnale.
11.Xxxxxxxx ja XXXXXXXX XXXXXXXXX kinnistuid ühendava silla Xxxxxxxx poolse otsa juurde on kunagi kulgenud teed ka praeguse XXXXXXXX kinnistu ja XXXXXXX kinnistu poolt. Käesoleval ajal seal enam teed ei ole ning seda kaudu avalikule teele jõudmiseks tuleks hagejal läbida mitmeid kinnistuid. Kuna teed ei ole ammu kasutatud, on selle kunagine asukoht vaid aimatav.
12.Tunnistaja A. M.i ütluste kohaselt oli silla juurest läbi praeguse XXXXXXXX kinnistu Tallinn-Türi-Viljandi maanteele viinud tee kunagi metsaveotee. 1997 ostis A. M. ära osa XXXXXXX kinnistust. Omandatud kinnistule (XXXXXXXX) juurdepääsutee saamiseks tasandas ta metsaveomasinate poolt tekitatud rööpad ja vedas teele täitematerjali. Tallinn-Türi-Viljandi maanteest kuni XXXXXXXX kinnistu piirini kuulub tee RMK-le. Hageja on XXXXXXXX kinnistu kaudu Tallinn-TüriViljandi maanteele sõitnud mõned korrad omaniku loal, kuna see on võimalik vaid väga kuival või külmal ajal. Paikvaatlusel selgus, et looduses on siiski rohtukasvanud teetamm selgelt eristatav.
13.XXXXXXXX XXXXXXXXX kinnistu poolsest sillaotsast kuni Tallinn-Türi-Viljandi maanteeni kulgevat teed tuntakse XXXXXX XXX nime all. Maanteelt alla keerates kulgeb tee XXXXXX ja XXXXXXXX XXXXXXXXX kinnistute piiril ning on kruusakattega. Teeosa, milline jääb XXXXXXXX XXXXXXXXX kinnistule, on pinnastee, mida on kohati püütud täita. XXXXXXXX XXXXXXXXX kinnistut läbib tee maksimaalselt 65 meetri ulatuses (valla andmetel 45 m ulatuses). Seega saab teena käsitleda eelkõige viimatikirjeldatud XXXXXX XXXd. Tee on selle praegusesse asukohta rajatud 70-ndatel aastatel tehase „XXXXXX XXXXXX“ poolt seoses puhkebaasi rajamisega. Kuna puhkebaasi kunagised ja praegused omanikud on valdavalt kasutanud ainult seda teed, on teised väljapääsud avalikele teedele kinni kasvanud.
14.Xxxxxxxx ja XXXXXXXX kinnistute vahel endise tee taastamine oleks hagejale küllalt koormav, sest lisaks tee osalisele taastamisele tuleks tal koos A. M.iga hakata korras hoidma ka RMK-le kuuluvat teeosa pikkusega ca 800 meetrit.
15.XXXXXX XXX läbib XXXXXXXX XXXXXXXXX kinnistu vasakpoolset nurka (silla poolt vaadatuna) ja kostjad on oma eluasemed ehitanud sillast paremale. Seega ei peaks tee kasutajad kostjaid oluliselt häirima. Kui hageja taastaks juurdepääsu oma kinnistule XXXXXXXX kinnistu suunas kunagisel teekohal, läbiks hageja kinnistule viiv tee A. M.i õueala ja mööduks tema elumajast ca 20 meetri kauguselt. Seega on juurdepääs Xxxxxxxx kinnistule XXXXXXXX kinnistu kaudu viimase omanikule oluliselt koormavam. Arvestades hageja loobumist nimetatud tee kasutamisest on AÕS § 156 lg-st 3 tulenevalt küsitav, kas hageja saaks juurdepääsu oma kinnistule läbi XXXXXXXX kinnistu enam üldse nõuda. Samuti ei saa silla olukord olla takistuseks juurdepääsu määramisel, kuna silla omanikuna vastutab hageja ise selle kasutamisest tulenevate tagajärgede eest.
4(10)
16.Võttes arvesse eeltoodut tuleb AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt Xxxxxxxx kinnistule määrata mööda XXXXXX XXXd läbi kostjatele kuuluva XXXXXXXX XXXXXXXXX kinnistu ning vastav kitsendus tuleb selle kehtivuse tagamiseks kanda kinnistusraamatusse.
17.Hagejal on õigus määratavat juurdepääsu kasutada tasuta. Kuigi juurdepääs läbib ca 45-65 meetri ulatuses kostjate kinnisasja, ei ole kostjad tee ehitamiseks ega korrastamiseks midagi panustanud ning neil puudub selleks vajadus ka tulevikus, kuna nad ise seda teeosa ei kasuta. Seega on tee korrashoid (nagu ka silla remont) eelkõige hageja huvi ja vajadus. Hageja võib juurdepääsuteed kasutada nii jalgsi kui sõidukitega, kuid sõidukite parkimine kostjatele kuuluval kinnistul on keelatud. Samuti tuleb juurdepääsu kasutamisel järgida muid naabrusõigusi, mille rikkumise korral on kostjatel õigus nõuda mõistlikku hüvitist või tekitatud kahju hüvitamist.
18.Tuginedes VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 5 rahuldas maakohus ka vastuhagi. Asjas leidis tõendamist, et hageja ja tema perekonnaliikmed kasutasid kostjatele kuuluvat kinnistut neile kuuluva ehitusmaterjali, vanade sõidukite ning muude esemete hoiukohana. Kuna hageja, vaatamata kostjate pöördumisele, oma ehitus-ja muid jäätmeid võõralt kinnistult ära ei koristanud, pöödusid kostjad abi saamiseks Kohila Vallavalitsuse poole. Viimane on hagejale teinud kaks ettekirjutus XXXXXXXX XXXXXXXXX kinnistu korrastamiseks, mida hageja nõuetekohaselt ei täitnud. 2006 suvel viis hageja poeg K. I. XXXXXXXX XXXXXXXXX kinnistult ära sinna kogutud metalli ning 09.05.2007 linttraktori, metallkonteinerid ja muid asju, mille eest kostjate hinnangul oli võimalik raha saada. 2008 augusti ja septembrikuus korrastasid kostjad ise oma kinnistu ning nõudsid hagejalt koristustöödega seotud kulude hüvitamist.
19.Hageja vastuväited, et kõik XXXXXXXX XXXXXXXXX kinnistul paiknenud jäätmed ei kuulunud neile ning selle, mis kuulus hageja pojale K. I.le, on viimane ka ära viinud, on vastuolus kogutud tõenditega. Tunnistaja O. S. ütluste kohaselt ei olnud 1995 XXXXXXXX XXXXXXXXX kinnistu mõõdistamise ja erastamise ajal seal mingisugust prahti. Kohalikud elanikud L. T. ja R. K. ei ole nimetatud kohas varasemal ajal prahihunnikuid näinud, mistõttu on põhjendamatu hageja väide, et prügi veeti sinna juba majandite reorganiseerimise ja XXXX XXXXXXXXXX tegutsemise ajal. I. K. ütluste kohast nägi ta ajal, kui Ivanišvilid XXXX XXXXXXXXXXXXX ostisid, silla juures põllu peal ehituspaneele ja autovrakke. Viimased on K. I. probleeme tekitamata ära viinud, mistõttu pidid need kuuluma temale. Seega võisid Ivanišvilide poolt sinna mitte toodud olla mõned ehituspaneelid, millised, tunnistaja L. T.i ütlustest lähtuvalt, võisid kuuluda puhkebaasi eelmistele omanikele. Kuna nii ostu-müügilepingu kui hageja enda väidete põhjal omandas ta 1995 kogu XXXX XXXXXXXXXX vara, tuleb ka eelmisest omanikust maha jäänud ehitusmaterjal lugeda hageja varaks. Hageja abikaasa ja poeg ei eita, et kostjate kinnistule paigutati neile kuuluvat ehitusmaterjali (enamasti kasutatud) ja hulgaliselt muid esemeid. Kuna hageja perekond kasutas võõrast kinnisasja pika aja vältel oma laoplatsina, ei piisa sellest, et nad oma varanduse (ja sedagi mitte täies ulatuses) lõpuks ära viisid, vaid kasutatud ala tulnuks ka korrastada. Puudub alus kahelda kostjate poolt esitatud tõendites kinnistu korrastamiseks tehtud tööde mahu ja kulutuste suuruse kohta.
20.Eeltoodust tulenevalt oli vastuhagi põhjendatud ning hagejalt tuleb kostjate kasuks välja mõista XXXXXXXX XXXXXXXXX kinnistu koristamisega seotud kulud summas 32 990 krooni. Lili Ivanišvili apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus 5(10)
21.Lili Ivanišvili palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas vastuhagi.
22.Lili Ivanišvili on korduvalt kinnitanud, et tema ei ole kostjatele kahju tekitanud, millest tingituna ei ole kohustatud kostjatele kahju heastama. Kuna kostjate kinnistul asunud asjad ja ehitusmaterjal ei kuulunud hagejale, vaid K. I.le, siis ei ole Lili Ivanišvili TsMS § 205 kohaselt tsiviilkohtumenetluse pooleks. Kostjad pidanuks väidetava kahju korral esitama hagi nende poolt väidetavalt tegeliku omandi rikkuja vastu.
23.Tõendid, milliste alusel maakohus vastuhagi rahuldas, vastuhagi ei tõenda. Ükski tunnistaja ei tõendanud, et Lili Ivanišvili oleks kostjate kinnistule viinud esemeid ja prahti. Samuti ei tõendanud tunnistajad, millal ja kelle poolt esemed ja prügi kostjate kinnistule toodi. Tunnistaja K. I. kinnitas, et viis kostjate kinnistult ära kõik tema poolt sinna toodud ja temale kuulunud esemed.
24.Kohila Vallavalitsuse ettekirjutus Lili Ivanišvilile jäätmete ärakoristamiseks kostjate territooriumilt ei tõenda ehitusprahi ja jäätmete kuulumist Lili Ivanišvilile.
25.Kostjate esitatud fotod ei tõenda ehitusjäätmete ja prügi kuulumist Lili Ivanisvilile või K. I.le. Ebaõige on ka maakohtu järeldus, et hageja ostu-müügilepingu ja hageja väidete põhjal omandas hageja kogu XXXX XXXXXXXXXX vara, mistõttu tulnuks eelmisest omanikust järelejäänud ehitusmaterjal lugeda hageja varaks koos kohustusega korrastada kostjate kinnistu, kus mahajäänud ehitusmaterjal asus.
26.Ebamõistlikult suurena on kostjate poolt näidatud ehitusjääkide ja prügi koristamiseks näidatud kulutused. Kostjate poolt lisatud fotode järgi on silmnähtav, et ehitusprahi ja prügi kogused, millised kostjate tellimisel Cleanaway AS poolt ära viidi, on oluliselt liialdatud. Aare Sullakatko ja Andres Sullakatko seisukoht
27.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Aare Sullakatko ja Andres Sullakatko apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
28.Aare Sullakatko ja Andres Sullakatko paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus määras juurdepääsu Xxxxxx xxxxxx Xxxxxxxx xxxxx paiknevale Xxxxxxxx kinnistule üle Xxxxxx xxxxxx Xxxxxxxx xxxxx paikneva XXXXXXXX XXXXXXXXX kinnistu mööda XXXXXX XXXd ja kanda vastav kitsendus kinnistusraamatusse. Kohus on kohaldanud valesti materiaalõiguse norme ning rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kohus on hinnanud ebaõigesti esitatud tõendeid ja istungi käigus antud ütlusi ning seetõttu jõudnud ebaõigetele järeldustele.
29.Hageja on väitnud oma avalduses, et väljapääs tema kinnistult Tallinn-Viljandi maanteele on suletud XXXXXX XXX osal, mis läbib kostjate kinnistut, ehitusplokkidega. Samuti on suletud XXXXXX XXX teine pool Keila jõe kallast pidi. See väide, nagu selgus paikvaatluse käigus, ei vasta tõele. Tee teisel pool jõge oli tee kasutuskõlblik kogu ulatuses.
30.Kostjad sulgesid oma kinnistu teeosa põhjusel, et hageja koos oma pereliikmetega asus kasutama kostjate kinnistu ühte osa, mis piirnes amortiseerunud silla jäänustega. Remontisid hädapärase pruugitud materjaliga silda ja rajasid kostjate kinnistule oma põllulapikese ning vedasid sinna sõna otseses mõttes prügi. Teiseks tee sulgemise põhjuseks oli see, et XXXXXX XXXl asuva Keila jõge ületava 18 meetri pikkune sild on kasutamisohtlikus olukorras. Kuna kinnistu piir on Keila jõe keskel ja ka nimetatud silla keskel, siis kuulub pool silda kostjatele ja vastavalt seadusele vastutavad ka kostjad silla tehnilise seisundi eest pooles ulatuses. Kohila Vallavalitsus keeldus silla lammutusloa andmisest viidates käesolevale kohtuvaidlusele, kuid munitsipaalpolitsei
6(10)
koostas sillaomanikele ettekirjutuse, millega keelas silla avaliku kasutamise ja kohustas silda remontima.
31.Hageja taotles teeservituuti üle Keila jõel oleva silla ja XXXXXXXX XXXXXXXXX kinnistu, kuna see on lühem pääs avalikule teele (~500m) kui jõe tagant (~800 m). Maakohus põhjendas hagi rahuldamist sellega, et üle silla tee korrashoid on oluliselt vähem koormav ja hageja ise on loobunud XXXXXXXX kinnistut läbiva tee kasutamisest. Eeltoodud põhjenduse esimene väide ei ole õige. Kasutades silla ja teeehituse spetsialistide esitatud andmeid on 800 m tee korrashoiu kulud aastas 1120 krooni. Antud teed hakkavad kasutama kahe kinnistu omanikud. Seega hageja kulud aastas teiselpool Keila jõge on 560 krooni. 500m teehoolduse kulud aastas on 700 krooni, antud teed hakkavad kasutama kolme kinnistu omanikud. Seega kulud tee korrashoiuks on 230 krooni aastas. Silla hoolduskulud aastas on 10 000 krooni. Silda kasutab ainult hageja. Järelikult hageja kulud aastas tee hoolduseks on 10 230 krooni. Lisaks on vajalik silla kasutamiseks koheselt investeerida silla ehituseks 226 560 krooni.
32.Tuginedes Maanteeameti 07.04.2009 vastusele on hageja tellitud ja K-Most AS poolt koostatud silla tehnilise ülevaatusega määratud silla kandejõud 5 tonni vale, kuna ei ole arvutatud silla aluskonstruktsioonide kandevõimet. K-Most AS akt on Maanteeameti poolt tunnistatud ebapädevaks ja puudulikuks.
33.Vastavalt AÕS § 156 lg 3 on hageja loobumine kahe muu juurdepääsutee kasutamisest alus tema hagi rahuldamata jätmiseks.
34.Kohtuotsuses viidatud fotodele nr 18 ja 19 kui XXXXXX XXX üldist olukorda näitavale, on eksitav. Fotodel on kujutatud vaid sillaeelne lõik, mida hageja poeg kostjate loata laiendas ehitusprahi ebaseadusliku maha matmisega ning sisuliselt sellega rajas kostjate kinnistule omavolilise autode parkimisplatsi. XXXXXX XXX kui pinnasetee lõik vajab väljaehitamist vähemalt kruusateeks, mis oleks hagejale täiendav oluliselt suur ühekordne kulu.
35.Lisaks XXXXXXXX kinnistul ei ole olemas elumaja, seal asub vaid omaniku A. M.i abihoone. Seega kohtu väide, et jõetagune osa XXXXXX XXXst läheb omaniku elumajast 20m kauguselt mööda, ei ole õige.
36.Määratav teeservituut langetaks oluliselt kinnistu väärtust ja selle kasutatava osa suurust. Nende kahjude hüvitamine on lahendamata. See, et kostjad ise servituuti ei kasuta, ei saa olla ainsaks tasuta juurdepääsu määramise aluseks. Lili Ivanišvili seisukoht
37.Hageja palub jätta kostjate apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
38.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu. Vastuhagi rahuldamist puudutavas osas on ringkonnakohtul endal TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel võimalik teha uus otsus. Hagi rahuldamise osas tuleb aga asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
39.Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus hagi rahuldamist.
40.AÕS § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle 7(10)
kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
41.Lahendades AÕS § 156 lg 1 alusel esitatud juurdepääsu nõuet, tuleb esitatud asjaolude alusel arvestada ka seda, kas hagejal on võimalik saada juurdepääs avalikult teelt oma kinnisasjale mujalt kui kostjate maatüki kaudu. Maakohus tuvastas, et lähtuvalt hagejale kuuluva kinnistu asukohast, on tal võimalik avalikult kasutatavalt teelt oma kinnistule pääseda, läbides kas kostjatele kuuluvat XXXXXXXX XXXXXXXXX kinnistut, A. M.ile kuuluvat XXXXXXXX kinnistut või XXXXXXX kinnistut. Hagejad taotlesid juurdepääsu ainult üle kostjate kinnistu, teiste kinnistute omanike vastu alternatiivset nõuet esitamata, kuna seda teed on seni valdavalt kasutatud, tee on kõige paremas korras ja vahekaugus avalikust teest kõige lühem ning tee ei koorma kostjaid oluliselt. Kohus nõustus hageja seisukohtadega ja rahuldas hagi.
42.TsMS § 442 lg 2 kohaselt peab kohus otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
43.Kostjad esitasid olulise vastuväitena asjaolu, et üle nende kinnistu hageja kinnistule pääsemiseks tuleb ületada Keila jõgi, millel olev sild on amortiseerunud ja lausa eluohtlik. Silla rekonstrueerimine ja ekspluateerimine on kulukas ja kostjad sellest huvitatud ei ole. Kohus märkis otsuses vaid, et silla olukord ei saa olla takistuseks juurdepääsu määramisel, kuna silla omanikuna vastutab hageja ise selle kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohila Vallavalitsuse teate kohaselt kuulub sild käesoleval ajal kolme kinnistu kooseisu (kd I, lk 77). Seega puudutab juurdepääsutee määramine üle silla nii kostjate kui veel ühe kinnistu omaniku õigusi, kelle vastu ei ole nõuet esitatud.
44.Kohus ei ole piisavalt analüüsinud teisi alternatiivseid võimalusi avalikult teelt hageja kinnistule pääsemiseks. Kohus võrdles juurdepääsu üle kostjate kinnistu juurdepääsuga üle XXXXXXXX kinnistu üksnes tee pikkuse ja eluhoonete suhtes paiknemise alusel.
45.Maakohus jättis alusetult hinnangu andmata silla seisukorda ja ehitamist puudutavatele tõenditele. Kostjad osa silla omanikena peavad samuti vastutama nende kinnisasjal asuva rajatise ohutuse eest. Silla ehitamiseks ja korrashoiuks vajalike kulutuste mahu arvestamine on vajalik ka otsustamaks, milline juurdepääs on pooltele kõige vähem koormav.
46.Asja materjalist nähtub, et hageja kinnistult on ka kolmas väljapääs avalikule teele XXXXXXX kinnistu kaudu, millist võimalust ei ole käesolevas asjas analüüsitud ega teiste võimalike juurdepääsuteedega võrreldud.
47.Põhjendatud ei ole ka juurdepääsutee määramine tasuta põhjusel, et kostjad ei ole oma maale teed ehitanud ja ei hakka seda ka ehitama ja hooldama. Juurdepääsutee määramine seab kostjale nende kinnistu kasutamisel piirangud ja nad peavad taluma kinnistu kasutamist võõraste inimeste poolt, mistõttu väheneb ka kinnistu väärtus Need asjaolud on kohus jätnud hindamata, kui leidis, et juurdepääsuteed võib piiranguteta tasuta kasutada nii jalgsi kui kõigi sõidukitega.
48.TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt lasub kohtul kohustus selgitada eelmenetluses muuhulgas välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Apellatsioonimenetluses ei ole võimalik täita eelmenetluse ülesandeid ning tõendite hindamise alusel tuvastada faktilisi asjaolusid, sest vastasel juhul oleks poolte 8(10)
kaebeõigus ebaproportsionaalselt piiratud. Kassatsioonimenetluse eripära arvestades ei ole selles menetluses võimalik kaevata tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale, mistõttu kaotaksid pooled õiguse selles osas otsust vaidlustada. Seetõttu tuleb hagi juurdepääsutee määramiseks saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
49.Ühtlasi selgitab kolleegium, et alates 01.01.2009 vaadatakse nõue avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks läbi hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustikku on täiendatud peatükiga 611, mis sätestab hagita menetluse uue liigi – avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatiste talumise asjad. Hagita menetluse põhimõtted võimaldavad kohtutel neid asju tõhusamalt läbi vaadata, eelkõige määrata asja lahendamiseks vajalikku menetlusosaliste ringi. TsMS § 6182 lg 1 sätestab antud asjas menetlusosaliste ringi, kelleks on avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukohajärgne valla-või linnavalitsus. Kahe naabri vaheline vaidlus puudutab ka kaugemaid naabreid, kelle nõusolekuta juurdepääs ikkagi puuduks. Käeolevas asjas on Kohila Vallavalitsusel oluline osa kõigi puudutatud kinnistute juurdepääsu komplekssel lahendamisel ja silla kasutamise vajaduste ja võimaluste hindamisel.
50.Järgnevalt käsitleb kolleegium vastuhagi rahuldamist.
51.Kostjate vastuhagi aluseks on asjaolu, et Lili Ivanišvili ja tema poeg on jätnud kostjate kinnistule ehitusjäätmeid, mille äravedamisest nad keeldusid. Maakohus rahuldas kostjate vastuhagi kahju hüvitamiseks Lili Ivanišvili vastu VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Nimetatud sätete kohaselt peab teisele isikule (kannatanule)õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi ja kahju tekitati kannatanu omandi või sellesarnase õiguse või valduse rikkumisega.
52.Asjaoludest nähtuvalt ei ole vastuhagi seotud põhihagi menetlusega ja puudub otsene vajadus ja otstarbekus neid koos menetleda. Hagi alusena esiletoodud asjaolude kohaselt on jäätmeid kostjate kinnistule ladustanud just K. I., kelle vastu aga nõuet ei ole esitatud.
53.Ringkonnakohus leiab, et kostjad ei ole vastuhagi aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Tõendid, mille alusel maakohus vastuhagi rahuldas, nõuet ei tõenda. Ükski tunnistaja ei tõendanud, et Lili Ivanišvili oleks kostjate kinnistule viinud ehitusmaterjali ja prahti.
54.Ühtegi tõendit ei ole esitatud ka selle kohta, et segaehitusjäätmed, mille kostjad lasid oma kinnistult ära viia, oleksid kuulunud Lili Ivanišvilile. Kostjate esitatud fotod ja Kohila Vallavalitsuse ettekirjutus Lili Ivanišvilile jäätmete ärakoristamiseks kostjate territooriumilt ei tõenda ehitusprahi ja jäätmete kuulumist Lili Ivanišvilile. Asjaolu, et Lili Ivanišvili ei vaidlustanud talle tehtud ettekirjutusi, ei saa käsitleda TsMS § 231 lg-s 2 sätestatud omaksvõtuna tsiviilasjas. Kolleegium ei nõustu ka maakohtu järeldusega, et tehaselt E K. L. puhkebaasi omandamisega 1995. aastal, omandas Lili Ivanišvili ka eelmisest omanikust mahajäänud ehitusmaterjali, mis ei asunud XXXX XXXXXXXXXX territooriumil. Sõlmitud ostu-müügileping selliseks järelduseks alust ei anna.
55.Kohus ei ole ka põhjendanud, miks ta ei arvestanud hageja vastuväidetega kahju suuruse kohta, märkides vaid, et pole põhjust kahelda kostjate poolt esitatud tõendites kinnistu korrastamiseks tehtud tööde mahu ja kulutuste suuruse kohta.
56.Eeltoodu alusel leiab kolleegium, et vastuhagi tuleb tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata. 9(10)
57.TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel tuleb vastuhagi menetluskulud jätta kostjate kanda. Menetluskulud jaotatakse lõplikult asja uuel läbivaatamisel maakohtus.
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Ulvi Loonurm
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.