Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lõige 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi Maxim Tikhonov vastu 5892,20 krooni nõudes. Hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõudega ja kohtukutse on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.07.2009. Muuhulgas kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule kirjalikult ei vasta ja kohtuistungile ei ilmu, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 1 punkti 1 ja lõike 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kohtukutse kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ja kellele on teada kohtuistungi toimumise aeg, ei ole kohtule kirjalikult vastanud ega 23.09.2009 toimunud kohtuistungile ilmunud. 22.09.2009 esitatud taotluses palus hageja esindaja lahendada kohtul asi sisuliselt hageja kohalviibimiseta, ning juhul, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teha tsiviilasjas nr 2-08-90243 tagaseljaotsus ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud. TsMS § 413 lõike 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud piiranguid. Kohus on kutsunud kostja kohtuistungile õigel ajal (TsMS § 343 lg 2) ning hoiatanud kutses kostjat tagaseljaotsuse tegemise eest (TsMS § 413 lg 3 p 1). Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule ka mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks (TsMS § 413 lg 3 p 2). Samuti ei ole kostja teatanud, et on nõus asja kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta (TsMS § 413 lg 3 p 3). Arvestades eeltoodut, hageja taotlust, hagiavalduses toodut ning hagiavaldusele lisatud liitumislepingut, kostjale saadetud võlateatist ja nõude loovutamise teadet, kostjale esitatud arveid ning Elisa Mobiilsideteenused kasutamise eeskirju, ja tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 2, § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja §-st 271, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2946,60 krooni ja viivise 2945,60 kooni, kokku 5892,20 krooni. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kuna hagi esitati 06.12.2008, tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldada menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne 1. jaanuari 2009. a kehtinud TsMS-s sätestatut. TsMS kuni 31. detsembrini 2008. a kehtinud redaktsiooni § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja Hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni (tl 35), hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni (tl 3), teadaande avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni (tl 43) ja hageja lepingulise esindaja õigusabi kulud 2500 krooni (tl 34), kokku seega 3100 krooni. Hageja poolt tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 500 krooni (250 + 250). Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamise ning nende kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 1200 krooni. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 1800 krooni (500 + 100 + 1200).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.