Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 5, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 3, TsMS § 661 lg 2)

Asjaolud ja avaldus 28.11.2008.a. esitas võlgnik kohtule avalduse SE OÜ pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik alustas majandustegevust juulis 2006, tegevusalaks oli eelkõige tegevus. Seoses majanduskasvu järsu pidurdumisega on aga olukord turul muutunud väga raskeks ja pingeliseks, mis on põhjustanud alates 2007.a. võlgniku majandustegevuse olulise halvenemise. Käesolevaks ajaks on võlgniku majandustegevus seiskunud, mistõttu ta ei ole enam suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid. Võlgnikult puudub pankrotiavalduse esitamise seisuga igasugune vara. Harju Maakohtu 02.12.2008.a. määrusega algatati SE OÜ pankrotimenetlus ja nimetati kirjaliku nõusoleku alusel ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri poolt teostatud toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist: SE OÜ on kantud Harju Maakohtu registriosakonna äriregistrisse 05.07.2006.a. registrikoodi 11271446 all. Tegevusalad on e- ja remonditööd, kinnisvaratehingud. Osaühingu osakapital on 40 000 krooni. Andmed vara kohta: SE OÜ-l on arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxx SEB Pangas, mille saldo seisuga 11.12.2008.a. oli 3.64 krooni. Muud vara SE OÜ-l raamatupidamise andmetel ei ole. Majandus- ja Kommunikatsiooni E- ja Elamuosakonna andmetel võlgniku nimele registreeritud ehitisi ja vallasasju ei ole. Justiitsministeeriumi registrikeskuse andmetel võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Maanteeameti Liiklusregistri andmetel võlgniku nimele registreeritud sõidukeid ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad SE OÜ ajutisele haldurile teadaolevad varad kokku 3.64 krooni. Andmed võlgade kohta: Võlgnevus Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele oli võlgnikul seisuga 03.12.2008.a. kokku 7206 krooni, millest põhivõlg on 4645 krooni ja intressivõlg 2561 krooni. Ajutisele haldurile teadaolevad võlgnevused on lisaks ka AS-ile K G 410 000 krooni ja O K OÜ-le 186 000 krooni. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad SE OÜ ajutisele haldurile teadaolevad võlad kokku 603 206 krooni. Majanduslik olukord: SE OÜ põhiliseks tegevusalaks oli etegevus. Äriühingu poolt registripidajale esitatud 2007.a. majandusaasta tulemiks oli kahjum 229 950 krooni. Seisuga 28.08.2009.a. äriühingul ajutisele haldurile teadaolevalt vara ei ole, samas on kohustusi 603 206 krooni ulatuses. Tulenevalt eelpool kirjeldatud olukorrast on ajutine haldur seisukohal, et SE OÜ püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku 2(4)

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samas puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Äriühingu tervendamine ei ole ajutise halduri arvates võimalik. Maksejõuetuse põhjus: Üldine majanduskriis ja eturu jahtumine ning tellimuste järsk vähenemine. Seega on maksujõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse (PankrS) mõttes. Antud pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Maksu- ja Tolliamet (Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) on teatanud, et ei ole nõus tasuma SE OÜ pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratavat summat. AS-i K G esindaja J K ja O K E OÜ ei ole ajutise halduri järelepärimisele vastanud. Lähtuvalt eeltoodust palub ajutine haldur lõpetada SE OÜ pankrotimenetluse pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohtuistung Kohtuistungil 24.09.2009.a. jäi võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine haldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutine haldur asus seisukohale, et SE OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning võlausaldajad ei ole nõus hüvitama pankrotimenetluse kulusid. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise palus haldur välja mõista riigilt. Võlgnik nõustus ajutise halduri aruandega ja ei vaielnud vastu ajutise halduri töötasule ja tehtud kulutustele. Võlgnik nõustus pankrotimenetluse lõpetamisega raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (603 206 krooni) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi SE OÜ pankrotimenetluse rahastamiseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg-le 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse 18.12.2003.a. nr. 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ sätete kohaselt on tasu arvestuse aluseks ajaline ühik ja määruse § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Sama 3(4)

paragrahvi lõike 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitised välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seadusega ettenähtud maksud). Ajutine pankrotihaldur on kandnud pankrotimenetluses kulutusi summas 1000.00 krooni. Töötasuks palub ajutine pankrotihaldur määrata 5000.00 krooni. SE OÜ pankrotimenetlus on algatatud võlgniku avalduse alusel. Kohus lõpetab SE OÜ pankrotimenetluse raugemisega, pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri kulutuste kandmiseks ja ajutise halduri töötasu maksmiseks. Seega ajutise pankrotihalduri Ly Müürsoo tasu ja vajalike kulutuste katteks tuleb määrata hüvitis kogusummas 6000.00 krooni riigi vahenditest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule DK’ile.

Mare Kõlvart Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.