Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

23.12.2008. a esitas OÜ Aktiva Finants (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Marina Tshernitskaja (kostja) vastu 08.04.2004. a sõlmitud Tele2 mobiiltelefoniteenuste liitumislepingute ja Tele2 mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingute alusel tekkinud võlgnevuse nõudes, kogusummas 26 610,04 krooni (põhinõue 13 305,52 krooni ja viivisenõue 13 304,52 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 26 610,04 krooni, riigilõivu 1 250 krooni ja õigusabikulud 3 500 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõudega ja kohtukutse on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.07.2009. a. Muu hulgas kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule kirjalikult ei vasta ja kohtuistungile ei ilmu, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 1 punkti 1 ja lõike 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kohtukutse kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ja kellele on teada kohtuistungi toimumise aeg, ei ole kohtule kirjalikult vastanud ja kohtuistungile ilmunud. TsMS § 413 lõike 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 22.09.2009. a esitas hageja kohtule taotluse rahuldada kostja istungile ilmumata jätmisel hagi tagaseljaotsusega ilma hageja osavõtuta 23.09.2009. a kohtuistungist. Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja kantud menetluskulud. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud piiranguid. Kohus on kutsunud kostja kohtuistungile õigel ajal (TsMS § 343 lõige 2) ning hoiatanud kutses kostjat tagaseljaotsuse tegemise eest (TsMS § 413 lõige 3 punkt 1). Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule ka mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks (TsMS § 413 lõige 3 punkt 2). Samuti ei ole kostja teatanud, et on nõus asja kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta (TsMS § 413 lõige 3 punkt 3). Arvestades eeltoodut, hageja taotlust, hagiavalduses toodut ning hagiavaldusele lisatud Tele2 mobiiliteenuste lepinguid (tl 8, 10), Tele2 järelmaksulepinguid (tl 9, 11), kostjale väljastatud arveid (tl 12, 14, 16, 18, 20) ja nende selgitusi (tl 13, 15, 17, 19, 21-22), Tele2 teenuste kasutamise

üldtingimusi (tl 23-29), lepingu lõpetamise teadet (tl 30), võlateatist (tl 32) ja teatist nõude loovutamise kohta (tl 31) ning tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõikest 1, § 82 lõikest 1, § 101 lõike 1 punktidest 1 ja 6, § 108 lõikest 1 ning § 113 lõikest 1, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 26 610,04 krooni. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni (tl 36), hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni (tl 3), teadaande avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni (tl 44) ja hageja lepingulise esindaja õigusabi kulud 3 500 krooni (tl 35), kokku seega 4 850 krooni. Hageja poolt tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 1 350 krooni (250 + 1 000 + 100). Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamise ning nende kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 1 200 krooni. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 2 550 krooni (1 350 + 1 200).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.