AS-i Plasto avaldus MH maksekäsu kiirmenetluses 50 198.50 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.08.2009 maksekäsk
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marko Harju määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja AS Plasto (registrikood 10097360, asukoht Peterburi tee 92d Tallinnas), lepinguline esindaja Pie Laanemets Võlgnik MH (isikukood ..., elukoht ...), lepinguline esindaja Ivo Kallas Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 04.08.2009 maksekäsk jätta muutmata ja MH määruskaebus rahuldamata.
2.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata.
Asjaolud
1.31.12.2008 esitas AS Plasto (edaspidi avaldaja) Harju Maakohtusse avalduse MHlt (edaspidi võlgnik, määruskaebuse esitaja) maksekäsu kiirmenetluses võla väljamõistmiseks.
2.02.06.2009 määrusega tehti makseettepanek, mille võlgnik sai kätte 05.06.2009. Võlgnik vastuväidet makseettepanekule seaduses sätestatud tähtaja jooksul ei esitanud.
3.04.08.2009 maksekäsuga kohustas Harju Maakohus MHt tasuma avaldajale põhinõude 50 198.50 krooni ja menetluskulud 280.46 krooni. Määruskaebus
4.MH palub maksekäsu tühistada.
5.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on võlausaldaja poolt täitmata kiirmenetluse avalduse esitamise eeldused (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 481 lg 2 p 1) ja võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu (TsMS § 4891 lg 2 p 2).
6.Võlausaldaja võimalik nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust, mille kohaselt kohustus võlausaldaja paigaldama võlgniku elamule plastikaknad ja aknalauad ning võlgnik kohustus teostatud tööde eest tasuma kokkulepitud tasu. Võlausaldaja ei ole töid lepingu kohaselt teostanud ega üleandnud. Poolte vahel eksisteerib vaidlus tööde teostamise ja kahjude tekitamise osas. Võlausaldaja nõue ei ole võlgniku suhtes sissenõutav (võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 ja § 111).
7.Võlgnik osutab kaugsõidu autojuhina tellijatele rahvusvahelist transporditeenust. Võlgniku töö seisneb tellija kauba transportimises (reeglina) välisriiki, enamasti Soome Vabariiki, Rootsi Kuningriiki ja Vene Föderatsiooni. Võlgnik võttis 05.06.2009 postiasutusest makseettepaneku vastu, kuid ei avanud ümbrikku, et tutvuda makseettepanekuga, kuna pidi viivitamatult väljuma töölähetusse Vene Föderatsiooni.
8.Makseettepanekuga sai võlgnik tutvuda alles peale töölähetusest naasmist 14.08.2009. Kuna võlgniku vastuväite esitamise tähtaeg oli möödunud, kontakteerus võlgnik võlausaldajaga, tehes viimasele ettepaneku vaidlus lahendada kokkuleppega selliselt, et võlausaldaja viib akende paigaldustööd lõpuni ning likvideerib paigaldustööst tingitud kahjustused. Peale võlausaldaja poolt tööde teostamist tasub võlgnik poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt tasu. Võlausaldaja aga ei soovinud võlgniku ettepanekut kaaluda.
9.Võlgnikul ei oleks, kõiki asjaolusid arvesse võttes, olnud võimalik vastuväidet esitada, ega volitada kedagi teist seda enda nimel tegema ka juhul, kui võlgnik oleks koheselt tutvunud makseettepanekuga, kuna viibis kogu vastuväite esitamise tähtaja kulgemise aja töölähetuses, mida kinnitavad digitahhograafi väljavõtted, millistest nähtub, et autojuht MH osutas perioodil 05.06.2009 kuni 14.08.2009 veoteenust. Võlgnikul puudus võimalus esitada õigeks ajaks vastuväidet, mis eeldanuks, et võlgnikul oleks olnud võimalus menetlusdokumendiga tutvuda, kujundada oma arvamus võlausaldaja nõude kohta, see võlgniku vastuväitena vormistada ning kohtule õigeaegselt edastada.
10.Ka maksekäsu kiirmenetluses peavad olema tagatud poolte õigused õiglasele menetlusele. Antud juhul ei olnud võlgnikul võimalik objektiivsetel põhjustel esitada oma vastuväidet makseettepanekule, kuna viibis sel perioodil välislähetuses.
11.TsMS § 481 lg 2 p 1 välistab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise enne nõude sissenõutavaks muutumist. Kuna võlgnikul ei olnud võimalik õigel ajal esitada põhjendamatule nõudele vastuväidet, tekkis menetlusõiguste kuritarvitamise teel äärmiselt ebaõiglane olukord, kus põhjendamatu nõue saab realiseeritud kohtumääruse alusel. Avaldaja seisukoht
12.AS Plasto palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
13.Vastuväidete kohaselt ei ole esitatud põhjendused piisavad, kuna võlgnikul oli võimalus (võttes vastu ümbriku) tutvuda ümbriku sisuga, võtta edastatud materjalid kaasa, teha vastavaid korraldusi enda nimel tegutsemiseks. Vastuväite esitamiseks on
ümbrikus kaasas blankett, mida on võimalik käsitsi täita ja ka Vene Föderatsioonist postiga kohtule saata, seda enam, et võlgnikule edastatud materjalides on kirjas, et vastuväite põhjendamine ei ole vajalik.
14.Nagu kaebusest nähtub, ei olnud võlgnikul kavatsust vastuväidet esitada, ta oli teadlik võlausaldaja nõudest ja oma võlgnevusest ning üritas lahendada vaidlust kokkuleppel. Kuna pooled kokkulepet ei saavutanud ja vastuväite esitamise tähtaeg oli möödas, esitas võlgnik määruskaebuse.
15.Võlausaldaja kinnitab, et esitas avalduse, kuna nõue on sissenõutav ega sõltu vastastikuste kohustuste täitmisest. Võlgnik ei ole üles näidanud head tahet, kuna ei ole teadlikult esitanud tähtaegselt vastuväidet ega võtnud selleks esindajat, vaid on lihtsalt oodanud. Menetlusosalistel on kõigil võrdsed õigused ja kohustused ning kõigil tuleb etteantud tähtaegasid järgides tegutseda. Menetluse edasine käik
16.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu kohtunikuabi 04.08.2009 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
18.Asjaolud, millised annavad võlgnikule õiguse esitada maksekäsu peale määruskaebus, on ammendavalt loetletud TsMS § 4891 lg-s 2. Nimetatud sätte kohaselt võib võlgnik maksekäsule esitada määruskaebuse tuginedes ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmist maksekäsu kiirmenetluses läbi viidi, on selgelt põhjendamatu.
19.Kaebaja on esmalt tuginenud asjaolule, et ta ei saanud esitada vastuväidet makseettepanekule temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu. Kaebuse kohaselt töötab ta kaugsõidu autojuhina ning võtnud 05.06.2009 postiasutusest vastu ümbriku makseettepanekuga, ei avanud ta seda põhjusel, et pidi viivitamatult väljuma töölähetusse Vene Föderatsiooni ning naasis töölähetusest alles 14.08.2009. 25.09.2009 täiendava tõendi saatekirjas on kaebuse esitaja täpsustanud, et esindatav viibis Vene Föderatsioonis alates 05.06.2009 ja peale sealt naasmist sõitis edasi töölähetusse Rootsi ning sealt edasi Kreekasse.
20.Väidete tõendamiseks on esitatud järgmised tõendid: 1) passi koopia (t lk 47-48), millest nähtuvad Eesti-Vene piiri ületused vaidlusalusel perioodil 01.06.2009 ja 05.06.2009, 10.06.2009 ja 16.06.2009, 10.08.2009 ja 14.08.2009; 2) sõiduki reg/nr-ga xxxx digitahhograafi väljavõtted perioodi 22.05.2009 kuni 14.08.2009 kohta (t lk 2123), milledelt nähtub nimetatud perioodil selle sõiduki teostatud sõitude alguse ja lõpu kellaajad; 3) kauba saateleht (t lk 20), millelt nähtub, et veok reg/nr-ga xxxx viis kaupa Maardust Venemaale perioodil 10.06.2009 kuni 12.06.2009.
21.Kolleegium on seisukohal, et määruse eelmises punktis nimetatud tõenditega ei leidnud tõendamist kaebuse esitaja väide, et ta viibis kogu makseettepanekule vastuväite esitamise aja seoses tööga Eestist ära ja seetõttu ei olnud tal võimalik vastuväidet esitada. Vastavalt makseettepanekule (t lk 7), mille võlgnik sai isiklikult kätte 05.06.2009 (allkiri t lk 9), oli tal aega vastuväite esitamiseks 15 päeva, seega
viimaseks esitamise päevaks oli 22.06.2009 (kuna viieteistkümnes päev langes laupäevale 20.06.2009). Tõendamata on kaebuse esitaja väide, et ta sel perioodil viibis lisaks Venemaale töölähetustes ka Rootsis ja Kreekas. Ainuüksi asjaolust, et sõiduk oli sel perioodil sõidus, ei saa järeldada, et kogu liikumine toimus Eestist väljas. Passi koopiaga on tõendatud, et võlgnik saabus Venemaalt Eestisse 05.06.2009, lahkus uuesti 10.06.2009 ning saabus tagasi 16.06.2009. Seega oli tal võimalik vastava tahte olemasolul vastuväide postitada või muul viisil kohtusse saata nii 08.06.2009 (esmaspäeval, kusjuures reedel oli võlgnik saanud makseettepaneku kätte ja nädalavahetusel, sealhulgas ka esmaspäeval, ta tööl ei olnud; vähemalt veok neil päevil ei liikunud) kui 09.06.2009 (sõitis veokiga, kuid viibis veel Eestis, seega oli võimalik täidetud vastuväite blankett ükskõik kus Eesti piirkonnas postkasti lasta), aga ka perioodil 17.06.2009 kuni 22.06.2009 (mil samuti viibis Eestis; 22.06.2009 sõitis veokiga alates 16.35-st, seega terve esmaspäevase tööpäeva pidi olema võimalik vastuväidet kohtusse kohale toimetada või elektrooniliselt saata).
22.Samuti on kaebuse esitaja tuginenud asjaolule, et nõue, mille kohta maksekäsk oli tehtud, ei olnud avalduse esitamise ajal veel sissenõutav. Põhjenduste kohaselt eksisteerib poolte vahel vaidlus töövõtulepingu alusel teostatud tööde kvaliteedi ja töövõtja poolt tekitatud kahju hüvitamise üle ning tööd ei ole avaldaja poolt üleantud ega võlgniku poolt vastuvõetud. Kolleegium on seisukohal, et ka see võlgniku väide ei ole põhjendatud. Võlgnik möönab kaebuses, et tema ja avaldaja vahel oli sõlmitud 11.10.2007 müügi- ja töövõtuleping, mille kohaselt kohustus avaldaja paigaldama võlgniku elamule plastikaknad ja aknalauad ning et võlgnik kohustus teostatud tööde eest tasuma kokkulepitud tasu. Samuti möönab võlgnik, et tasu ta täielikult töövõtjale maksnud ei ole ning et kokkulepitud aknad on elamule paigaldatud. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusest nähtub, et nimelt selle lepingu alusel tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks avaldaja kohtusse pöördus. Samuti nähtub avaldusest, et võlgnik osaliselt tasus avaldaja poolt 31.12.2007 esitatud arve. Vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 2.4 oli kokku lepitud, et ostja tasub lõpparve viie tööpäeva jooksul peale tööde teostamist ja vastuvõtuakti allkirjastamist. Avaldaja on tõendite lühikirjelduses nimetanud muu hulgas 17.12.2007 paigalduse tellimus-akti ja selgitanud vastuses määruskaebusele, et selle akti näol oli tegemist tööde vastuvõtmise aktiga, mille võlgniku volitatud esindaja S.K allkirjastas ühegi pretensioonita. Kaebuses ei ole 17.12.2007 akti ja 06.03.2008 toimunud osalist tasumist käsitletud. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik nõustuda kaebuse esitajaga, et tõendatud on asjaolu, et tegemist oli/on sissenõutavaks mittemuutunud nõudega.
23.Küll aga nähtub määruskaebusest ja selle lisadest, et poolte vahel on võimalik vaidlus teostatud tööde kvaliteedi ja tööde teostamisega tellijale tekitatud võimaliku kahju üle. Nimetatud asjaolud oleksid saanud olla makseettepanekule vastuväite esitamise aluseks. Samas säilib ka maksekäsu määruse jõustumise järel tellijal õigus kasutada seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid töövõtja vastu, esitades vastava nõude kohtumenetlusse.
24.Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 4891 lg-st 5 ei kuulu käesolev määrus kassatsiooni korras edasi kaebamisele.
Tiit Kollom
Ande Tänav
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.