2-09-10437/14 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbimata - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

21.03.2005.a sõlmisid AS Water Ser Lõuna-Eesti ja Taavi Aasaroht (edaspidi hageja) töölepingu, mille kohaselt asus Taavi Aasaroht tööle ettevõttesse 01.04.2005.a projektijuhi ametikohale. Töötaja tööülesanneteks on lepingu p 2.2 kohaselt vee-, gaasi, sadevee-ja kanalisatsioonitorustike ehitustööde organiseerimine, eelarvestamine ja suhtlemine tellijatega. 02.06.2008.a määras AS Water Ser Lõuna-Eesti hagejale distsiplinaarkaristuse käskkirjaga nr 43, mis seisnes noomituse saamises. 04.02.2009.a kirjutas hageja AS Water Ser Lõuna-Eesti tegevjuhile seletuskirja, milles andes aru erinevate ehitusobjektide valmimistest, rõhutas seda, et peamine põhjus, miks eelarves tekkisid ülekulud, on ilmastikutingimused (vihmaperiood). Hageja rõhutab, et kui ilmastik soosis, said ehitustööd tehtud õigeaegselt püsides graafikutes ning sellest tulenevalt ka ilma lisakulutusteta. 10.02.2009.a määras AS Water Ser Lõuna-Eesti hagejale teise distsiplinaarkaristuse, mille kohaselt lõpetati hagejaga tööleping Töölepinguseaduse § 86 p 6 ja 103 lg 1 ning § 86 p 7 ja § 104 lg 2 p 1 alusel. Töölepingu lõpetamise kuupäevaks oli 10.02.2009.a Hageja tunnistab, et kulude kindlaksmääramisel on tehtud väikesi möödalaskmisi, ta ei arvestanud kulutustega, mis võivad tekkida tulenevalt ettetulevatest takistustest. Üldteada on asjaolu, et ehitusobjektidel tuleb arvestada pidevalt lisa ajakuluga. Ehituskestvuse pikenemine nõuab omakorda lisaraha tehnikale ja tööjõule. Materjali, kui sellise, lisakulu otseselt ei tekkinud. Kuid oluline on seejuures, et tegutsedes sellises valdkonnas, on see igati mõistlik, et igat riski ei saa põhjalikult analüüsida. Vastasel korral ei olekski võimalik leida projektijuhil tööpakkumisi. Räpina piirkond on piirkonniti ehitustööde teostamiseks väga muutlik, suurte pinnavee tõusudega vihmaperioodidel. Selles piirkonnas ehitustööde teostamine toimub omahinna piiride lähedal ja kasumlikkust teenida on äärmiselt keeruline. AS Water Ser Lõuna-Eesti ́le tekkinud kahju ei saa käsitleda otsese kahjuna, sest tegelikkuses oli see üksnes nende poolt planeeritud tulu, mis jäi teatud määral saamata. AS Water Ser Lõuna-Eesti väidab, et hageja on tekitanud neile olulise varalise kahju, mis esialgsel hinnangul on umbes 400 000 kuni 800 000 krooni. Tööandja aga pole tõendanud, et projektijuhi tegevuse ja kahju vahel oleks põhjuslik seos. Samuti pole tööandja tõendanud sellises summas kahju tekkimist, vaid see on üldsõnaline väide. Hageja palub tühistada temale 10.02.209.a määratud distsiplinaarkaristus, lugeda temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, lugeda tööleping lõpetatuks töötaja algatusel ja mõista kostjalt välja hüvitis hageja nelja kuu keskmise palga ulatuses, so. 99 040 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED ESITATUD HAGIAVALDUSELE (tl 43-50). Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hagejaga töölepingu lõpetamine Töölepingu seaduse § 86 punkti 6 ja § 86 punkti 7 alustel töökohustuste mittenõuetekohase täitmise ja usalduse kaotuse tõttu, on seaduslik ja õigesti formuleeritud. Käesoleval juhul oli süütegu arvestatav ja distsiplinaarkaristus oli vastavuses süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ja töötaja eelneva käitumisega. Ei saa väita, et tegemist oli töötajapoolse tühise rikkumisega. Kohtule esitatud hagiavalduses tunnistab hageja oma eksimusi ning asjaolu, et viivitused tõid kahju ja hagejapoolne ebaõige eelarvestamine põhjustas kostjale kahjuliku lepingu sõlmimise. Samuti võtab hageja omaks, et kostjal jäi teatud määral saamata planeeritud tulu. Selline planeeritud tulu on saamata jäänud tuluna kostjale tekitatud kahjuks, samuti tekitas hageja kostjale ka otsese kahju, sest hageja poolt tehtud eelarved, mis võeti aluseks tellijaga lepingute sõlmimisel, olid planeeritud oluliselt väiksemate kuludega ning mida ületavad tegelikud kulud peab hageja oma vahendite arvelt katma. Kostja leiab, et hageja on olulisel määral jätnud täitmata oma töökohustused ning raske hooletusega põhjustanud kostjale kahju. Hageja poolt viidatud „möödalaskmised“ ei ole

„väiksed“ nagu hageja väidab, kui ehitustööd läksid kostjale oluliselt kallimaks kui esialgselt planeeritud, seejuures olid hageja otsesteks kohustusteks töölepingu alusel (punkt 2.2) vee-, gaasi-, sadevee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööde organiseerimine, eelarvestamine ja suhtlemine tellijaga, seejuures on hageja tööülesannete üksikasjalik kirjeldus esitatud töölepingu lisaks olevas ametijuhendis. Seejuures ei ole vähetähtis asjaolu, et hagejat oli samalaadse süüteo eest 02.06.2008. a käskkirjaga karistatud noomitusega ning mis kehtiva seaduse kohaselt ei ole kustunud karistus ning mille olemasolu lubab tööandjal töötajaga sõlmitud tööleping lõpetada distsiplinaarkaristusena, kui kustumata karistusele järgnev süütegu on oluline. Kostja leiab, et hageja väitega selle kohta, et ülekulud tekkisid sõltuvalt ilmastikutingimustest, on tõendatud hageja raske hooletus süüteo toimepanemisel – nimelt Eesti kliimas ei ole võimalik jätta väliehitustööde planeerimisel arvestamata sademetega ega muude iseärasustega. Ettenägematute olukordadega arvestamine juba objekti eelarve koostamise faasis on ühe projektijuhi vältimatu igapäevane tegevus. Asjaolu, et tööde valmimine ja sellest tekkinud ülekulu on tingitud vihmastest ilmadest, on tõendatud hageja 04.02.2009. a seletuskirjaga, mille kohaselt hageja kinnitab kõikide nende ehitustööde õigeaegsust, mis said tehtud kuivade ilmadega ning muud tööd ei saanud õigeaegselt tehtud. Kostja sai hageja tegevuse tulemusena kahju oma vahendite arvelt tehtud tegelike kulutuste näol 401 347 krooni, millele lisanduvad nende ehitusobjektide lõpetamiseks veel tulevikus tehtavad vajalikud kulutused kokku 412 956 krooni, mis on hagejale teada ja mis olid distsiplinaarkaristuse määramise sisuliseks aluseks. Seega on kogu kahju suuruseks 814 303 krooni. Kostja leiab, et hageja ei maandanud riske, ei võtnud ka ise midagi ette suurema kahju ärahoidmiseks ega informeerinud õigeaegselt kostja juhatust ehitustöödel valitsevast olukorrast. Hageja üheks töökohustuseks oligi riskide hindamine. Kostja leiab, et hageja ei täitnud seda kohustust piisavalt ning hagejale määratud karistus on proportsionaalne rikkumisega. Kasumi teenimine on peamine tööandja eesmärk ning kahjum peab olema välistatud, vastsel juhul on vastutav töötaja oma hoolsuskohustust, ülisuured kahjumid peavad olema välistatud.

Hagejaga lõpetati tööleping TLS § 86 p 6 ja TLS § 86 p 7 alusel. TLS § 103 lg 1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping TLS § 86 p 6 alusel töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Seega ei luba seadus töölepingut lõpetada igasuguse töökohustuste rikkumise eest, vaid üksnes süülise, tööandja tööd takistava ja segava töökohustuste rikkumise eest ja tingimusel, kui töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Hagejat on karistatud distsiplinaarkorras käskkirjaga nr 43;02.06.2008.a (tl 18-19) noomitusega, kuna hageja ei täitnud oma ametijuhendis näidatud töökohustusi ja põhjustas tema poolt juhitud „Lihula“ objekti kallinemise e. viis eelpoolnimetatud projekti kahjumisse. 10.02.2009.a käskkirjaga määrati hagejale uus distsiplinaarkaristus (tl 22-24), millega hagejaga tööleping lõpetati TLS § 86 p 6 ja § 87 p 7 alusel. Käskkirja kohaselt põhjustas hageja Võõpsu ja Meeksi maanteede objektide juhtimisega tööandjale kahju. Töökohustuste rikkumisega on tegemist siis, kui töötaja ei täida talle pandud kohustusi või täidab neid mittekohaselt. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p-st 2.2 ja 2.3 (tl 6) nähtuvalt on töötaja tööülesanneteks vee-, gaasi-, sadevee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööde organiseerimine, eelarvestamine ja suhtlemine tellijatega. Tööülesandeid annab ning nende täitmist kontrollib vahetult tegevdirektor. Kohus hinnates tõendeid kogumis on seisukohal, et kostja väide selle kohta, et hageja oleks pidanud eelarve koostamisel ette nägema tööde teostamisel ettetulevaid takistusi ei ole asjakohane. Käskkirjast nr 43; 02.06.2008 nähtub, et kui detsembris 2007.a alustas hageja töid Lihula objektil, oli objekti kahjum juba 1,18 miljonit krooni ja hageja on juhtinud veebruaris tööandja tähelepanu, et kogu kahjum võib ulatuda üle 3 miljoni krooni. Samuti on hageja oma seletuskirjas 04.02.2009.a (tl 20-21) märkinud, et Võõpsu maantee ehitusel ei olnud ehitusperioodi jooksul eelarves ettenähtud koguses ehitustöölisi objektile võtta ja sellest tulenevalt ei suudetud tagada keskmist eelarvelist tempot päevas ning et Meeksi maanteel peatati tööd, kuna oli vaja kiirendada tööde tegemist Võõpsu maanteel. Töökohustuste täitamata jätmine või nõuetele mittevastav täitmine (rikkumine formaalses mõttes) iseenesest ei saa olla töötajale distsiplinaarkaristuse määramise aluseks. Töötaja karistamiseks peab tööandja tuvastama töötaja teo sisulist külge iseloomustavad asjaolud, eelkõige töötaja süü. Antud juhul ei ole kohtus tõendamist leidnud töötaja süü, selles, et tema tegevuse või tegevusetuse tõttu lükkusid ehitusobjektid edasi ning et töötaja süü tõttu ületati ettenähtud eelarvet. Nagu nähtub hageja poolt esitatud seletuskirjast 04.02.2009.a oli puudus tööjõust ning et objektide ehitused lükkusid edasi just nimelt juhtkonna korraldusel. Seega objektide valmimise viivitusest tulenevate kahjude tekkimiste riisikot kannab antud juhul

hageja. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 6.2 kohaselt tööandja kindlustab töötaja töötingimuste ja vahenditega, mis on töötajale vajalikud tööülesannete täitmiseks. Kuna hageja väitel oli puudus tööjõust ja kostja hageja selle kohast väidet ümber lükanud ei ole, siis oli kostja poolt täitmata tööandja kohustused. Hageja ametijuhendi p 3.2.15 järgi oli hageja kohustuseks esitada ehitusjuhile iga kuu viimaseks tööpäevaks aruanne, milles kajastuvad objekti eelarvelised tulud, objekti eelarvelised kulud, objekti tegelikud kulud, objekti valmidusaste, esitatud arved, tulud-kulud kokku. Seega pidi kostja olema teadlik objektil toimuvast. Kostja kohtule vastupidist tõendanud ei ole. Seega hinnates kõiki asjaolusid kogumis, on kohus seisukohal, et antud juhul on töötajat on karistatud süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele ilmselt mitte vastava karistusega ning antud juhul on tulenevalt ITLS § 28 lg-st 1 töölepingu lõpetamine ebaseaduslik seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks olevate asjaolude puudumisel TLS § 86 p 6 järgi. Vastavalt TLS § 104 lg 2 võib töölepingu lõpetada TLS § 86 p 7 alusel, kui töötaja on: 1) põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara; 2) seadnud ohtu tööandja vara säilimise; 3) põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. TLS § 86 p 7 kohaldamiseks peab olema täidetud distsiplinaarsüüteo koosseisuliste elementide (tahtlus, õigusvastasus) tuvastatuse nõue kui ka süüteo lõpuleviiduse eeldus. Hagejale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas 10.02.2009.a (tl 23) on märgitud töölepingu lõpetamise põhjuseks hageja poolt kostjale otsese varalise kahju tekitamine suures ulatuses. Võlaõigusseaduse § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Kohus hinnates tõendeid kogumis, on seisukohal, et antud asjas ei ole kohtus ei leidnud tõendamist asjaolu, et hageja on süüliselt tööandjale tekitanud varalise kahju nii otsese varalise kahjuna kui ka saamata jäänud tuluna. Samuti ei leidnud kohtus tõendamist, et hageja on käitunud viisil, mis tekitaks tööandja mõistlikus kliendis, tarbijas, või äripartneris usaldamatust tööandja vastu. Hageja on täitnud temale pandud töökohustusi vastavalt võimalustele ja hetkeolukorrale. Kuna kohtus ei leidnud tõendamist, et objektide ehitamisel eelarve ületamine toimus hageja süül, siis puudus kostjal alus ja õigus hagejaga töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 7 alusel. Kui töötaja loobub tööle ennistamisest, saab TLS § 117 lg 2 ja ITVS § 30 lg 2 järgi mõista talle välja hüvitise kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis 4 kuu keskmise palga ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks hüvitise hageja nelja kuu keskmise palga ulatuses, s.o. 90 040 krooni.