AS Swedbank Liising hagi A T vastu võla, intressi, menetlustasu ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
15 981.76 krooni Hageja: AS Swedbank Liising (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn) Hageja esindaja volikirja alusel jurist Anett Suuder (Liivalaia 8, 15039 Tallinn, [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja: A T ( ) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt A Tammepõllult (Põld) AS-i Swedbank Liising kasuks välja kokku 16 902,33 (kuusteist tuhat üheksasada kaks krooni ja kolmkümmend kolm senti) krooni.
3.Välja mõista kostjalt A Tammepõllult (Põld) AS-i Swedbank Liising kasuks viivis protsendina põhinõudest (s.o 15 981,76 kroonilt) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 14.05.2009.a. kuni võlgnevuse tasumiseni.
Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlakstegemine
1.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
2.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulu 4250 (neli tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale
2-09-22248 toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kaja kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi Pärnu Maakohtu arveldusarvele AS SEB Pank nr. 10220034799018, või AS Swedbank nr. 221013921094, viitenumber 3100057277. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS
Hagiavalduse kohaselt:
1.25.03.2006.a. sõlmisid HM Grupp Saare OÜ (registrikood: 10441768; edaspidi müüja) ja A T (edaspidi Kostja) Ego järelmaksu müügilepingu nr 506/90224 (Lisa 1, edaspidi leping), mille esemeks oli arvuti (kauba andmed on kajastatud lepingu tingimuste punktis 3; edaspidi ese). Kauba üleandmis-vastuvõtu aktist (Lisa 1 allosa) nähtub, et Kostja on eseme kätte saanud 25.03.2006.a.
2.Eseme ostuhinnaks oli lepingu tingimuste punkti 4 kohaselt 16 390 Eesti krooni (koos käibemaksuga). Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 4.5 tuli eseme ostuhind tasuda osamaksetena igakuiselt vastavalt maksegraafikule (Lisa 2). Vastavalt lepingu tingimuste punktile 4 ning maksegraafikule oli eseme väljaostu osamakse tasumise kuupäevaks iga kuu
3.Eseme ostuhinnalt tuli Kostjal vastavalt lepingu tingimuste punktile 4 ning maksegraafikule tasuda intressi määraga 15,9% aastas. Intressi arvestati tagastamata ostusummalt ning intress tuli Kostjal tasuda koos igakuise väljaostu osamaksega (nähtub maksegraafikult Lisal 2).
4.Tulenevalt lepingu tingimuste punktist 5 kohustus Kostja tasuma maksegraafikus sätestatud tasumisele kuuluvad summad (väljaostu osamaksed ning intressi) AS-i Swedbank Liising (edaspidi Hageja) kontole.
5.Kostja ei täitnud oma lepingujärgset kohustust korrektselt, kuivõrd jättis korduvalt tasumata maksegraafiku alusel tasumisele kuuluvad maksed. Tulenevalt seadusest on Hagejal õigus leping ühepoolselt üles öelda kui Kostja ei ole täielikult või osaliselt tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat väljaostumakset.
6.Kostja jättis tasumata alates lepingu sõlmimisest kuni 03.07.2006.a. maksegraafiku kohaselt tasumisele kuuluvad väljaostu osamaksed ning intressi. 03.07.2006.a. tasus Kostja võlgnevuse katteks 625,41 Eesti krooni, kuid jättis järgnevalt tasumata 15.07.2006.a. väljaostu osamakse ning intressi. Kuivõrd Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust, saatis Hageja Kostjale 18.07.2006 võlgnevuse teatise (Lisa 4). Nimetatud teatises palus Hageja Kostjal tasuda võlgnevus summas 1 726,23 Eesti krooni hiljemalt 14 päeva jooksul alates teatise kättesaamisest. Hageja teavitas Kostjat ka sellest, et võlgnevuse mittetasumisel ütleb Hageja lepingu üles. Kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi siiski ei täitnud, mistõttu ütles Hageja lepingu üles 23.08.2006.a. Kostjal on Hagejale tasumata eseme ostuhind 15 981,76 Eesti krooni, intress summas 820,57 Eesti krooni (perioodi 15.05.200615.08.2006 maksepäevadel tasumisele kuuluvad intressisummad) ning võlgnevuse menetlustasu 100 Eesti krooni (menetlustasu kujunemine on kirjeldatud hagiavalduse punktis 7).
2-09-22248
7.Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 8.2 tuli Kostjal tasuda menetlustasu 50 Eesti krooni juhul kui Kostja ei maksa korrektselt lepingu kohaselt tasumisele kuuluvaid summasid ning Hageja saadab Kostjale võlgnevuse teatise. Hageja saatis Kostjale 21.06.2006 võlgnevuse teatise ning 18.07.2006 lepingu ülesütlemise teatise. Tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 8.2 võlgneb Kostja Hagejale nimetatud teatiste saatmise eest 100 Eest krooni.
8.Kostja lepingust tulenev võlgnevus on kokku 16 902,33 Eesti krooni, millest põhiosa võlgnevus moodustab 15 981,76 Eesti krooni (tasumata eseme müügihind), intressivõlgnevus 802,57 Eesti krooni ning menetlustasu 100 Eesti krooni (Lisa 3). Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine
9.23.10.2007.a. esitas Hageja Kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, märkides võlgniku aadressiks (lepingujärgne aadress). Nimetatud aadressile püüdis kohus ka makseettepanekut Kostjale kätte toimetada, kuid tulemusteta. Kohus proovis makseettepanekut toimetada ka Kostja teisele teadolevale aadressile XXXXXXXXXX. Kuivõrd kohus ei saanud Kostjale makseettepanekut kätte toimetada, jäeti Hageja avaldus Kostja vastu 4.05.2009.a. määrusega rahuldamata. Hageja sai nimetatud määruse kätte 6.05.2009.a. II Asjaolude õiguslik hinnang
10.Võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
11.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna Kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma lepingust tulenevat kohustust. VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
12.VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
13.Tulenevalt VÕS 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
14.Vastavalt VÕS § 416 lg 1 võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
15.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 144 punktile 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. III Kohtumenetluslikud sätted
16.Lähtuvalt TsMS § 79 lõikest 1 esitab Hageja hagiavalduse Pärnu Maakohtu Kuresaare kohtumajale.
17.Lähtuvalt TsMS § 363 lg 1 punktist 4 teatab Hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega.
18.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui Kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
2-09-22248 Kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Pidades silmas TsMS § 407 lõikes 1 ja 2 toodud võimalusi, taotleb Hageja kohtult hagi rahuldamist tagaseljaotsusega enne eelistungit juhul, kui peaks esinema eelnimetatud paragrahvis sätestatud asjaolu(d).
19.Hageja on nõus arutama kompromissi vaid Kostjapoolsel kirjalikul ettepanekul. Hagiavalduses toodud väiteid tõendavad avaldusele lisatud dokumentaalsed tõendid. Juhindudes ülaltoodust palub hageja: 1) mõista A Tilt AS-i Swedbank Liising kasuks välja 16 902,33 Eesti krooni; 2) mõista A Tilt AS-i Swedbank Liising kasuks välja viivis protsendina põhinõudest (s.o 15 981,76 Eesti krooni) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni; 3) jätta menetluskulud A Ti kanda (s.h maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv).
KOSTJA SEISUKOHT
Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 13-14, 15/.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus väljastas kostjale hagimaterjalid 30.06.2009.a. Kostja on hagimaterjalid edasiandmiseks kätte saanud /t.l 15/. Kohus kohustas kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 13-14/. Kostja hagile vastanud ei ole. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on taotlenud hagis tagaseljaotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 444 lg 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnistamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Eeltoodu alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja põhjendava osa. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud s.o riigilõivu kogusummas 4250 krooni /t.l 8, 9/. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.
2-09-22248 Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud s.o riigilõiv 4250 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kristel Pedassaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.