Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.oktoober 2009.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8
Tsiviilasja number
2-09-33338
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti kaudu hagi J S’i vastu 43 404 krooni nõudes.
Menetlusosalised
ja
esindajad Kirjalikus menetluses Resolutsioon:
nende
Hageja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu, reg.kood 70001975, asukoht Tallinna 30, Rakvere 44311, Lääne-Virumaa. Kostjad: J S, isikukood xxxx, elukoht xxxx 06.10.2009.a. Rahuldada Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti kaudu hagi J S’i S’i vastu 43 404 krooni nõudes tervikuna. tervikuna.
Välja mõista J S’ilt S’ilt (isikukood (isikukood xxxx) xxxx) Eesti Vabariigi kasuks ja võlgnevuse katteks 43 40
(nelikümmend kolm tuhat nelisada nelisada neli ) krooni. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsuse peale on õigus esitada esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7) lg 7). 7) I. Asjaolud, Asjaolud, hageja nõue ja kostja kirjalik vastus. vastus. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 27.10.2004.a. otsusega kriminaalasjas nr. 1-403/04 mõisteti kostja süüdi kuriteo toimepanemises. Kuriteoga oli kostja tekitanud A D’le kehavigastuse, mille tagajärjeks oli püsiv töövõimekaotus 30% ulatuses. A D esitas Virumaa Pensioniametile 02.08.2004.a. ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) alusel hüvitise taotluse. Virumaa Pensioniameti direktori 24.11.2004.a. otsusega nr. 66 hüvitati kuriteoga tekitatud kahju summas 50 000 krooni. Haginõude esitamisel on sellest summast maha arvatud kriminaalasjas raames rahuldatud tsiviilhagi summas 6 596 krooni. Lõplik nõue kostja vastu on seega 43 404 krooni. OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Sama paragrahvi lg. 2 alusel on riigi esindajaks regressinõudeasjades sotsiaalminister edasivolitamisõigusega. Volitused on antud sotsiaalkindlustusameti peadirektorile. Hageja palub riigile regressi korras tagastatava hüvitise kostjalt välja mõista summas 43 404 krooni ja summa üle kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr. 10220027689012 või 221020595183, mõlemal juhul viitenumbriga 1200003194. Hagi on esitatud OAS § 31 lg. 1 alusel. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus 16.07.2009.a. määrusega võttis hagiavalduse menetlusse, saatis avalduse koos lisadega teadmiseks kostjale ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30-ne päeva jooksul, arvates avalduse saamisest.
10.08.2009.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses kostja hagi õigeks ei võta, soovib esitada tõendeid, on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus 25.08.2009.a. saatis kostja kirjaliku vastuse hagejale arvamuse esitamiseks 14 päeva jooksul. Hageja 10.09.2009.a. kohtule saabunud arvamuses jääb haginõude juurde, palub hagi rahuldada ja teatab, et kompromissi sõlmimine ei ole võimalik ning menetluskulusid ei nõua. Kohus 10.09.2009.a. määras läbi vaadata asi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi, taotlusi ja dokumente ning samuti teavitada kohtuistungi korraldamise vajalikkusest või soovist ilmuda kohtusse avalduse läbivaatamise ajaks ja teatab neist menetlusosalistele. Kohtu antud tähtajaks 01.10.2009.a. pooled täiendavalt midagi kohtule ei esitanud. II. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, läbi vaadanud asjas esitatud kirjalikud avalduse, vastuse ja dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele tervikuna. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. OAS § 7 lg. 1 kohaselt hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele. Sama seaduse § 8 lg. 1 järgi mõistetakse vägivallakuriteona otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärjeks on kannatanu surm, raske tervisekahjustus, vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire. Hagi on tõendatud Lääne-Viru Maakohtu 27.10.2009.a. kohtuotsusega, millest nähtuvalt tunnistati J S süüdi KarS § 121 järgi selles, et ta tekitas A Dle tervisekahjustused. Seoses silmaoperatsiooni ja ravimite ostmisega ning sõidukulude hüvitamisega tegi A.D kulutusi 9 629 krooni ulatuses, millest J.S hüvitas 500 krooni ning sama kohtuotsusega rahuldati hagi summas 9 129 krooni. OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti direktori 24.11.2004.a. otsusega hüvitati A.D’le 70% ravi- ja hädavajalikest sõidukuludest, ühekordse maksena püsivast töövõimetusest tulenevast kahjust perioodi 20.10.2003.a. kuni 31.11.2004.a. eest ning perioodiliste maksetena 70% püsivast töövõimetusest tulenevast kahjust AEK otsusega määratud perioodil, kuid mitte kauem kui summa 50 000 krooni täitmiseni. Otsust ei ole vaidlustatud. Virumaa Pensioniameti teatel on hüvitist A.D’le välja makstud 43 404 krooni, mis kuulub regressi korras sissenõudmisele kostjalt. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Hageja on hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas OAS §-de 7, 8, 31 sätteid ning juhindus TsMS § 162, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 17.novembril 2009.a Nooremreferent
Sirja Tooming Merle Kaegas Merle Kaegas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.