2-08-7880 AS Harjumaa Liinid hagi I. M. vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.aprilli 2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Harjumaa Liinid apellatsioonkaebus
Menetluse liik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Harjumaa Liinid (registrikood 10478062, asukoht Mustamäe tee 69, Tallinn), esindaja Margo Tomingas Kostja I. M. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x-xx xxxxxxx), esindaja Katrin Sarap
110 521 krooni
RESOLUTSIOON
1.Muuta osaliselt Harju Maakohtu 23.aprilli 2009 otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
2.Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad hageja, AS Harjumaa Liinid kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.AS Harjumaa Liinid esitas 29.02.2008 kohtule hagi I. M. vastu 120 000 krooni suuruse kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt soetas AS Harjumaa Liinid 20.06.2003 autobussi Volvo DAB reg nr xxx xxx väärtusega 398 533,54 krooni AS-ga SEB Ühisliising sõlmitud kapitalirendilepingu alusel. 10.10.2004 sõlmisid OÜ Personaal ja AS Harjumaa Liinid rendilepingu, millega AS Harjumaa Liinid andis selle autobussi rendile OÜ-le Personaal.
2.Kostja töötas bussijuhina OÜ-s Personaal 09.04.2007 sõlmitud töölepingu alusel. Samal päeval sõlmisid OÜ Personaal ja kostja ka täieliku individuaalse varalise vastutuse lepingu, mille kohaselt kostja võttis endale täieliku varalise vastutuse vara (s.h bussi) ja piletitulu säilimise eest.
3.01.10.2007 hommikul toimus liiklusõnnetus Jüris, Harju maakonnas, mille põhjustas kostja, kes juhtis Volvo DAB bussi reg märgiga xxx xxx. 14.12.2007 kirjutas kostja seletuse, nõustudes kompenseerima tema poolt põhjustatud avariiga tekkinud kahju Eesti Vabariigi Töökoodeksi (TööK) järgi ühe kuu töötasuga.
4.Hageja leiab, et kostja peab hüvitama avariiga tekitatud kahju täieliku individuaalse varalise vastutuse lepingu alusel täies ulatuses. Tööandja poolt kehtestatud ja kostjale allkirja vastu teatavaks tehtud „Autobussijuhi ametialaste eeskirjade“ kohaselt peab bussijuht olema tähelepanelik ja distsiplineeritud ning teadlik enda vastutusest reisijate, jalakäijate ja sõidukite ohutu liiklemise tagamisel. Samas peab juht teadma ja täitma liikluseeskirju (LE), ehk teisisõnu, kui kostja oleks kasutanud õigeid bussi juhtimisvõtteid ning täitnud LE § 91 nõudeid (manööverdamise ohutuses veendumine), ei oleks liiklusõnnetust toimunud. Kostja süüline käitumine põhjustas talle tööks antud bussiga liiklusõnnetuse, millega ta tekitas AS-le Harjumaa Liinid varalise kahju 120 000 krooni. See tõi omakorda kaasa AS Harjumaa Liinid nõude OÜ Personaal vastu 120 000 krooni suuruses summas. OÜ Personaal tunnistas nõuet. OÜ Personaal loovutas 25.02.2008 nõude oma töötaja I. M. vastu hagejale.
5.Pärast avarii toimumist ja autobussi hävinemist kohustus hageja tasuma AS-le SEB Ühisliising kõik liisingulepingus sätestatud ja selleks ajaks tasumata liisingumaksed summas 62 050,30 krooni, mida hageja ka tegi. Avarii toimumise ajal oli autobussi jääkmaksumus 161 074 krooni. Liiklusõnnetuse tagajärjel kannatada saanud buss tunnistati kasutuskõlbmatuks. Hageja sai autobussi vanarauaks müümise eest 30 000 krooni ning ERGO Kindlustuse AS-lt sama autobussiga toimunud teise avarii eest 8136 krooni. Seega on tegelik kahju kokku 120 000 krooni (161 074 – 30 000 – 8136). Kahjuhüvitamisnõude esitamisel ümardas hageja hüvitise 120 000 kroonini.
6.Hageja ei nõustu kostja väidetega nõude aegumise kohta. Hageja on kohtule esitanud tõendid, mille kohaselt tekkis kahju OÜ Personaal jaoks 20.02.2008, mil OÜ Personaal sai teada, et hageja esitas OÜ Personaal vastu kahju hüvitamise nõude. Kostja vastus
7.Kostja leidis, et hagi on individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 1 järgi aegunud, kuna töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud. Hageja sai kahju tekkimisest teada 01.10.2007. Seega oleks hageja pidanud hagi esitama hiljemalt 01.02.2008. Hageja esitas hagi
29.02.2008. Hageja ei ole tõendanud, et tema ja AS SEB Ühisliising vahel toimusid läbirääkimised, mistõttu ta esitas kahjunõude OÜ-le Personaal alles 20.02.2008. Kapitalirendilepingu kohaselt on rentnik kohustatud tarvitusele võtma kõik meetmed Ühisliisingu huvide kaitseks ja teatama Ühisliisingule kirjalikult kahe päeva jooksul kui rendiobjekt hävib või muutub kasutuskõlbmatuks. Seega kui liiklusõnnetus toimus 01.10.2007, oleks hageja pidanud Ühisliisingut sellest teavitama 03.10.2007. Antud juhul ei ole hageja tõendanud, millal ta Ühisliisingut liiklusõnnetusest teavitas. Samuti on kasutusrendilepingu p 12.2 kohaselt lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel mõne p-s 12.1 toodud aluse (p 5.10) põhjal rentnikul kohustus maksta Ühisliisingule kõik lepingu lõpetamise päevani maksmisele kuuluvad summad ja hüvitama Ühisliisingule kõik lepingu lõpetamisest tulenevad kahjud, sh saamata jäänud tulu. Seega jäävad kostjale arusaamatuks hageja väited väidetavate läbirääkimiste kohta lahenduse leidmiseks, mida pooled omavahel pidasid. On arusaamatu, et OÜ Personaal ei olnud teadlik nõude esitamisest hagejale, kuna mõlemal äriühingul on üks ja sama juhatuse liige. Liiklusõnnetuse toimumise päeval oli mõlema äriühingu juhatuse liige teadlik kahju tekkimisest ja selle ulatusest. Seega tuleb kahju tekkimise päevaks lugeda 01.10.2007.
8.Hageja ei ole täpsustanud, millised olid kahjustused ja nõuded sama autobussiga toimunud teises avariis, mille põhjustas kindlustusjuhtumi otsuse nr L06074915 järgi D. L., kelle poolt juhitud sõiduk Volvo FL614, reg märgiga XXXXXX sõitis otsa bussile reg märgiga xxx xxx, mida juhtis kostja. Seega ei ole kostjale selge, kui suur oli hagejale tekitatud kahju bussi kahjustamise näol pärast teist liiklusõnnetust. Kostja leiab, et ei ole õige siduda kahte liiklusõnnetust ja esitada nõuet kostja vastu, kuna võib eeldada, et kahju suuruseks on kahe liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju, mitte ainult kostja poolt põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju. Hageja ei ole tõendanud, et kahju 120 000 krooni põhjustajaks on kostja ainuisikuliselt. Ka ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid kostja tsiviilvastutuse kindlustatuse osas ERGO Kindlustuse AS-s.
9.Kostja on seisukohal, et temale antud buss oli tema töövahend, mitte vara tulenevalt TööK § 128 lg-s 1 sätestatust, mida töötaja pidi hoidma. Kostja oli nõus hüvitama tekitatud kahju ühe kuupalga ulatuses ja ta andis 14.12.2007 selleks nõusoleku. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
10.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 9479 krooni, s.o kahjuhüvitise kostja ühe kuupalga suuruses summas. Menetluskulud jättis kohus kummagi poole enda kanda.
11.Kohus leidis, et hagi ei ole aegunud. ITVS § 6 lg 1 kohaselt on töösuhtest tuleneva rikutud õiguse kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidlusorganisse pöördumiseks 4 kuud. Liiklusõnnetus toimus küll 01.10.2007 ja hagi esitati 29.02.2008, kuid 14.12.2007 tunnistas kostja nõuet osaliselt, olles nõus kompenseerima tööandjale kahju ühe kuupalga ulatuses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, tagatise andmises või muus teos. Seega algas nõude esitamise tähtaeg uuesti 14.12.2007 ja nõue ei ole aegunud.
12.Kuna hageja omandas kostja tööandjalt kostja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise nõude, tuleb nõue lahendada TööK 9. peatüki sätete alusel. TööK §-de 125 ja 126 kohaselt töötajad, kes on süüdi kahju tekitamises tööandjale, kannavad materiaalset vastutust ainult otsese tegeliku kahju olemasolu korral ja otsese tegeliku kahju ulatuses, kuid mitte üle nende keskmise palga, välja arvatud, kui
seadusandlusega on kehtestatud muud materiaalse vastutuse piirid. Kohus leidis, et otseseks tegelikuks kahjuks on ka tööandja vastu esitatud põhjendatud kahju hüvitamise nõue, mis tuleneb rendilepingu alusel tööandja kasutusse antud autobussi numbrimärgiga xxx xxx vigastamisest (kasutuskõlbmatuks muutumisest), kui kahju tekitati kolmandale isikule tööandja töötaja süül oma töökohustuste täitmisel. Hageja on tõendanud kindlustusjuhtumi materjalidega, et avarii põhjustas kostja, kes vasakule reastudes ei lasknud läbi seal sõitnud autobussi, toimus kokkupõrge tagant vasakus reas liikunud Scaniaga, mille tulemusel kostja juhitud buss paiskus põiki ja talle sõitis omakorda otsa Volvo FLG14.
13.Hageja on raamatupidamise õiendiga tõendanud, et tööandja renditud bussi jääkmaksumuseks oli 2007.a 161 074 krooni. Kuna buss muutus kasutuskõlbmatuks ja utiliseeriti, on tööandja vastu esitatud nõudest maha arvatud lammutamisest saadud tulu kokku 30 000 krooni ja kindlustuselt saadud hüvitus 8136 krooni. Seega on kahju 122 936 krooni. Hageja on nõutavat kahjusummat vähendanud 120 000 kroonini.
14.Kohus leidis, et vastavalt TööK §-le 126 vastutab kostja tööandjale tekitatud kahju eest mitte üle oma keskmise kuupalga. Hageja tugineb küll tööandja ja kostja vahel sõlmitud lepingule täieliku individuaalse materiaalse vastutuse kohta (TööK § 128 lg 1 p 1), kuid tähendatud leping on kohtu hinnangul kehtetu (tühine), kuivõrd sellist lepingut ei võinud bussijuhiga sõlmida, sest vastavalt TööK §-le 128 lg-le 2 võib kirjalikke lepinguid täieliku materiaalse vastutuse kohta sõlmida üksnes töötajatega, kes teevad töid, mis on vahetult seotud neile antud väärtuste hoidmisega, töötlemisega, müügiga (väljaandmisega), veoga või tootmisprotsessis kasutamisega. Bussijuhi töö tähendatud tegevuste hulka ei kuulu. Töölepingu seaduse (TLS) § 15 kohaselt on töölepingu tingimused, mis töötaja jaoks on halvemad seaduses ette nähtust, kehtetud.
15.Kostja ühe kuu keskmine palk neljal kuul (2007.a juunist kuni septembrini), mille kohta on andmed esitatud) oli enne liiklusõnnetust ehk kahju tekitamist 9479 krooni (37 916 krooni : 4). Eeltoodu alusel rahuldas kohus hagi kostja ühe kuu keskmise palga, s.o 9479 krooni ulatuses. Apellatsioonkaebuse põhjendused
16.Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 120 000 krooni ja menetluskulud.
17.TsMS § 463 lg 1 ja § 442 lg 8 kohaselt peab kohtuotsus olema põhjendatud ning kohus peab põhjendama, miks ta ei nõustu hageja seisukohaga. Hageja leiab, et kohus on täieliku individuaalse varalise vastutuse lepingu tühisuse tuvastamist põhjendanud väga pealiskaudselt. Seaduse mõttega ei ole kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt loetakse bussijuhi peamist töövahendit, mille eest on bussijuht kohustatud hoolisema, tööriistaks, mille suhtes kehtib piiratud vastutus ühe kuupalga ulatuses. Sellise tõlgenduse korral oleks töötaja ja tööandja vastutus jaotatud äärmiselt ebavõrdselt, eelkõige soodustatakse ebamõistlikult suures ulatuses töötajat, jättes täielikult arvestamata töötaja vastutuse ja süü kahju tekitamises. Bussijuht on töötajaks, kellega saab sõlmida individuaalse varalise vastutuse lepingut, kuna talle antakse tööülesannete täitmiseks üle buss (materiaalne väärtus), samuti vastutab bussijuht kassaraha eest. Bussijuhi kohustuseks on hoida bussi tervena ja töökorras.
18.Täieliku individuaalse varalise vastutuse lepingu sõlmimine on lubatud, kui töötaja töötab ametikohal või teeb tööd, mis on vahetult seotud talle antud vara hoidmise, töötlemise, müügi, veo või tootmisprotsessis kasutamisega. Antud juhul on tegemist bussijuhiga, kelle töö sisuks on reisijate vedu liiniveol ja piletite müük bussiliinidel. Tööülesannete täitmiseks annab tööandja töötajale bussi (s.h bussi sisustuse), kütuse,
kütusekaardi ja kassaaparaadi. Seega on lepingu sõlmimise eeldus täidetud, kuna kostja ülesanne oli eelnimetatud vara hoidmine. Vara veoprotsessis kasutamine on antud juhul reisijatevedu, mille jaoks oli töötaja kasutusse antud buss ja muu vara. Täieliku individuaalse varalise vastutuse lepingus peab olema konkreetselt määratletud, millise vara eest töötaja vastutab. Ka see eeldus on täidetud. Lepingus on sätestatud, et kostja võtab endale täieliku varalise vastutuse seoses reisijate teenindamisega talle usaldatud bussi (s.h bussis sisustus), kütuse, kütusekaardi ja kassaaparaadi ning pileti kassaraha säilimise tagamise eest.
19.Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused : tegelik kahju, kahju tekitamise õigusvastasus, põhjuslik seos tekitatud kahju ja töötaja tegevuse või tegevusetuse vahel ja töötaja süü. Antud juhul on need tingimused täidetud, täieliku individuaalse varalise vastutuse leping on kehtiv ja kostja vastutab kahju tekitamise eest.
20.Hageja kordab apellatsioonkaebuses ka maakohtule esitatud põhjendusi selle kohta, miks ta leiab, et hagi ei ole aegunud. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Nõude aegumise ning selle põhjendatuse ja tõendatuse osas jäi kostja maakohtule esitatud seisukohtade juurde. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
22.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.
23.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õige maakohtu seisukoht, et täieliku individuaalse varalise vastutuse leping (t lk 8) on täies ulatuses TLS § 15 järgi kehtetu ning selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud leping on kehtiv osas, millega töötaja võttis endale täieliku varalise vastutuse piletite müügist laekunud piletitulu (kassatulemi) säilimise tagamata jätmise eest, sest selles osas ei ole leping vastuolus TööK §-s 128 sätestatuga. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
24.Maakohus leidis õigesti, et hagi ei ole aegunud. Aegumine algas 01.10.2007 ning see katkes ja algas uuesti TsÜS § 158 järgi kostja poolt osalise nõude tunnustamisega 14.12.2007. Hagi esitati kohtusse 29.02.2008, mil ITVS § 6 lg-s 1 sätestatud neljakuuline tähtaeg ei olnud möödunud.
25.Iseenesest on õige hageja seisukoht, et bussijuhi töökohustuseks on hoida tema kasutusse antud bussi tervena ja töökorras. See aga ei tähenda, et selle kohustuse täitmise tagamiseks võib sõlmida bussijuhiga täieliku materiaalse vastutuse lepingu. Selles osas on kostjaga sõlmitud täieliku individuaalse varalise vastutuse leping vastuolus TööK § 128 lg-s 2 sätestatuga ja seetõttu TLS § 15 järgi kehtetu. Maakohus on oma sellekohast seisukohta piisavas ulatuses põhjendanud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust lõppjärelduses teistsuguse otsuse tegemiseks.
26.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse
muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud hageja.
Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.