Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.oktoober 2009.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8
Tsiviilasja number
2-0909-31007
OÜ Koduliising hagi R S vastu võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes kokku summas 11 323 krooni. Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Koduliising, reg.kood 10892531, asukoht Ehitajate tee 114 114-7, Tallinn 13517, Harjumaa, postiaadress Posti 30, esindajad Haapsalu 90504, Läänemaa, esindaja volikirja alusel A P, P, isikukood xxxx, xxxx, xxxx Kostja: R S, S, isikukood xxxx, xxxx, elukoht xxxxx
Tsiviilasi
Eelmenetluses Eelmenetluses
05.10.2009.a.
Resolutsioon:
Rahuldada OÜ Koduliising hagi R S vastu võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes kokku summas 11 323 krooni nõudes tervikuna. ervikuna. Välja mõista R S’lt S’lt (isikukood xxxx) xxxx) OÜ Koduliising (reg.kood 10892531) kasuks ja võlgnevuse katteks 11 323 (üksteist tuhat kolmsada kakskümmend kolm) krooni. Jätta menetluskulud kostja kanda. kanda. Määrata hageja menetluskuludeks kokku 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ja mõista mõista see summa välja R S’lt S’lt (isikukood xxxxx) xxxxx) OÜ Koduliising (reg.kood 10892531) kasuks ja menetluskulude katteks. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere kohtumaja kantselei kaudu 06.10.2009.a. ja otsuse ärakiri toimetatakse toimetatakse kätte pooltele. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. lg 7). 7) I. Asjaolud ja hageja nõue.
Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 29.12.2006.a. sõlmitud laenuleping, millega kostja sai hagejalt laenu summas 10 000 krooni, intressimääraga 27% aastas ja tagastamise tähtajaga laenuandjale hiljemalt 29.12.2009.a. Lepingu p. 3.5. järgi kostja kohustus laenusumma katteks tasuma iagkuiselt alates 29.01.2007.a. laenu ja intressi katteks 503 krooni kuus. Kostja lepingutingimusi ei täitnud. Hageja 29.06.2007.a. saatis kostjale kirjaliku meeldetuletuse ja lepingu ülesütlemise hoiatuse palvega tasuda võlgnevus hiljemalt 14.07.2007.a., millele kostja ei reageerinud. Hageja ütles lepingu üles alates 18.08.2007.a. Kostjalt võlgnevus hagejale on kokku 11 323 krooni, millest põhivõlg 8 888 krooni, intressivõlg 850 krooni ja viivised 1 585 krooni. Hageja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuna VÕS § 76 lg. l ja § 82 lg. 1 lähtuvalt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 lg. 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 11 323 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendavad laenuleping, laenu tagastamise graafik, lepingutingimused, ülesütlemisavaldus, väljavõte võlgnevuse seisu kohta, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, esindaja volitusi tõendavad dokumendid. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kuna hageja oli nõus kirjaliku menetlusega, vastavalt TsMS §-le 407 tagaseljaotsuse tegemist ei taotlenud, kostja oma seisukohta kohtule ei avaldanud, siis kohus 03.09.2009.a. määras asi läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis pooltele täiendavate avalduste, taotluste ja muude dokumentide esitamise tähtajaks 01.10.2009.a. Hageja 10.09.2009.a. kohtule saabunud avalduses palub teha asjas tagaseljaotsus ja välja mõista kostjalt menetluskuluna 1 800 krooni, kostja täiendavalt talle antud tähtajas midagi ei esitanud. Kohus, läbi vaadanud asjas olevad hagiavalduse, poolte kirjalikud seisukohad ja dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Poolte suhted rajanevad laenulepingul. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on laenu saanud 10 000 krooni ega ole seda tagasi maksnud. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. Tulenevalt tuvastatust kohus leidis, et hagi kuulub rahuldamisele tervikuna. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas
kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 800 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. Kohtuväliseid kulusid ei ole esitatud. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 8 lg. 1- 2, 76 lg. 1, 82 lg. 7, 100, 101 lg. 1 p.-d 1 ja 6, § 108 lg. 1, § 113 lg. 1, § 396, § 397 lg. 1 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 173, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik
/allkiri/
Sirja Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
Merle Kaegas
Kohtuotsus jõustus 17.novembril 2009.a Nooremreferent
Merle Kaegas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.