Tsiviilasja number
2-09-1970
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.10.2009 Tallinnas
Tsiviilasi
X x hagi P. DUSSMANN EESTI OÜ vastu töölepingu lõpetamise aluse tuvastamiseks ja 9110 krooni hüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind Vaidlustatud
9110 krooni
kohtulahend Kaebuse esitaja
Harju Maakohtu 07.04.2009 otsus
ja kaebuse liik
X X apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
22.09.2009, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X X. (IK XXXXXXXXXXX, XX XXX
XX XXXXXXX), esindaja adv Anto Kasak Kostja P. DUSSMANN EESTI OÜ (registrikood 10068915, asukoht Mustamäe tee 4 10621 TALLINN), esindaja Urmas Hanioja
Jätta Harju Maakohtu 07.04.2009 otsus tsiviiasjas nr. 2-09-2009 muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ja poolte apellatsiooniastme menetluskulud apellandi kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Asjaolud 27.06.2008 sõlmitud töölepingu kohaselt asus X X P.Dussmann Eesti OÜ-se tööle XXXXXXXXXXXXXXX kuueks kuuks, katseajaga kuni 26.10.2008. Töötaja esitas 08.09.2008 avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 01. oktoobrist töötaja algatusel. 19.09.2008 esitas ta teise, täpsustava avalduse, millises palus tööleping lõpetada 1. oktoobrist TLS § 82 lg.1 alusel põhjendusel, et tööandja ei kindlustanud teda piisava tööriietusega. 27.06.2008 lõpetati temaga tööleping 2. oktoobril 2008 TLS § 80 lg.1 p.2 alusel. X X pöördus avaldusega töövaidluskomisjoni augustikuu lisatasu väljamõistmiseks, keskmise palga saamiseks perioodi eest 31.08. kuni 30.09., töölepingu lõpetamise aluse tuvastamiseks ja kahekuise keskmise palga suuruse hüvituse väljamõistmiseks TLS õ§ 82 lg.2 järgi. Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 10.11.2008 otsusega rahuldati avaldus lisatasu väljamõistmiseks augustikuu eest kokku 740 kr. ja jäeti ülejäänud nõuded rahuldamata. X X . esitas 16.01.2009 Harju Maakohtule hagiavalduse P. DUSSMANN EESTI OÜ vastu töölepingu lõpetamise aluse tuvastamiseks ja 9110 kr. hüvitise saamiseks. Hagi põhjenduste kohaselt määrati hageja alates 14.07.2008 M. objektile ning tema töö oli välitöö. Hageja tööpäev lõppes kell 24.00, seega oli tegemist ka öötööga. Töölepingu p 5.1 järgi pidi kostja hagejale kindlustama vajalikud töövahendid, sh vormiriietuse. Kostja andis hagejale vormiriietuse 27.06.2008. Vormiriietuse komplekti kuulusid viigipüksid, päevasärk, kingad, t-särk, hiljem anti lisaks karvajakk, karvapüksid ja kampsun ning 26.08.2008 jope. Jope anti hagejale pärast korduvaid nõudmisi, hageja esitas soovi ka vihmakeebi ja mütsi saamiseks, aga neid hagejale ei võimaldatud. Hageja tundis end 26.08.2008 halvasti ja pöördus perearsti poole, kes andis alates 31.08.2008 välja töövõimetuslehe. Töövõimetuslehte pikendati korduvalt ning 10.10.200817.10.2008 viibis hageja isegi haiglaravil. Lähtudes asjaolust, et hageja oli tugevasti haigestunud, ei pidanud hageja võimalikuks kostjaga töösuhet jätkata ning esitas 08.09.2008 avalduse töölepingu lõpetamiseks. 19.09.2008 esitas hageja täpsustatud avalduse, milles palus tööleping lõpetada TLS § 82 alusel alates 01.10.2008 ning hüvitist 2 kuu palga ulatuses. Kostja lõpetas töölepingu TLS § 80 lg 1 p 2 alusel alates 02.10.2008. Kui töölepingut ei oleks lõpetatud, oleks leping kehtinud veel 2 kuud. Hageja nõue kostja vastu on 2 kuu keskmise palga ulatuses summas 9110 krooni. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Hagejale väljastatud konvoijakk ja konvoipüksid on tehtud vetthülgavast materjalist, millisest valmistatud vormiriideid kannavad välitingimustes nii suvel kui talvel politseiametnikud, tolliametnikud. Lisaks väljastati 26.08.2008 hagejale esimese küsimise peale jope. Samuti oli turvatöötajatel võimalik varjuda vihma eest eraldatud ruumi; kõigis patrullautodes olid vihmakeebid. Oma haigusest teavitas hageja kostjat alles siis, kui talle sai teatavaks kostja soov tööleping lõpetada katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. 08.09.2008 kirjas palub hageja tööleping lõpetada peale haiguslehe lõppu 01.10.2008, kuna see töö ei ole tema jaoks. Hageja ei ole dokumendis viidanud, et talle pole piisavalt väljastatud vormiriideid või et ta oleks riiete puudumise tõttu külmetunud ja seeläbi haigestunud. 2(4)
Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja heidab kostjale ette ilmastikuoludele vastava töörõivastuse mittetagamist leides, et sellega on kostja töölepingu p 5.1 rikkunud. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 11 sätestab, et tööandja on kohustatud andma töötajale omal kulul tööriietuse. Turvatöötaja tööriided peavad vastama turvaseaduse § 25 nõuetele. Kinnitusest töö-, kaitse- ja ametiriietuse saamise kohta nähtub, et hageja on 27.06.2008 saanud viigipüksid, päevasärgi, kingad ja T-särgi, 02.07.2008 karvajaki, konvoipüksid, kampsuni ning 26.08.2008 lisaks jope. Vihmakeepide andmist ei kinnita ükski tõend, seega ei ole vihmakeepide andmine tuvastamist leidnud. Kostja ei ole töölepingut rikkunud, sest on varustanud oma töötaja piisava riietusega, mis vastab ilmastikuoludele. August 2008 oli küll vihmane ja hinnanguliselt jahe, kuid kostja andis hagejale ilmastikukindlad riided. Kostja esitas sertifikaadi, mille kohaselt on tema poolt antud konvoijakk ja konvoipüksid vetthülgavad. Analoogilist riietust kannavad politseiametnikud, kelle riie on vetthülgavast materjalist, seda riietust kantakse nii talvel kui suvel. Samuti on kostja hagejale andnud kampsuni. Samuti pidi soe, tuule- ja vihmakindel olema jope, mida hageja enda käsikirjalises 08.09.2008 aktis nimetab isegi talvejopeks. Arvestades asjaolu, et kostja andis hagejale kasutada talvejope suvel, ei saa asuda seisukohale, et riietus oleks olnud ebapiisav. Samuti on hageja märkinud, et kostja poolt antud kingad olid uued. Seega ei saanuks tervisehädad tekkida ka kingade tõttu. Turvaseaduse § 21 lg 2 ja 22 lg 1 kohaselt eeldatakse valvetöötajalt kehalist ettevalmistust ja tervist. Seetõttu polnud kostjal põhjust eeldada hageja nõrka tervist. Hageja esialgne motiiv töölepingu lõpetamiseks ei ole seotud ebapiisava riietusega – hageja on kirjutanud, et talle selline töö ei sobi, viited ebapiisavale riietusele on tekkinud hiljem, pärast töötamise lõpetamist. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud kostja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnorme ning rikkus oluliselt menetlusõigusnormi ning ei ole andnud oma hinnangut kõikidele hageja esitatud väidetele. Hageja lõpetas töölepingu kostjast tulenevatel põhjustel. Tööandja on kohustatud töötajale võimaldama vormiriietuse, mis tagaks töötajale tervise säilimise. August 2008 oli sajune ja ööd jahedad. Ilmselge on asjaolu, et kostja poolt antud vormirõivas ei taga kaitset külma eest. Hageja jaoks oli väga ebamugav täita korrektselt tööülesandeid vihma ja külma käes ilma sellisteks ilmaoludeks sobiva rõivastuseta. Kuivõrd hageja ei saanud sobivat töörõivastust, siis pidi ta täitma töökohustusi olemasolevate riietega. Hagejale antud riided aga ei olnud piisavad selleks, et tagada tema tervise säilimine. Öökeskkonnas toimivad tegurid ei tohi ohustada töötaja tervist. Jope anti alles siis, kui ta oli juba haige, mistõttu ei saanud jope kaitsta tema tervist. Tööandja ülesanne on kontrollida ja tagada, et töötajate tervis ei saaks kahjustada. Seda enam, et hageja esitas korduvalt nõudmisi ilmastikuoludele vastava riietuse saamiseks. Seega on kostja seadnud ohtu hageja tervise. Hageja ei keeldunud töökohustuste täitmisest, sest ilma spetsiifiliste teadmisteta ei teadnud ta, et tal oleks olnud õigus keelduda tööst. Samuti on hageja näol tegemist väga kohusetundliku isikuga. 3(4)
Arvestades, et kostja ei ole hagejale kohast vormiriietust andnud, siis on kostja rikkunud töölepingu p 5.1 ja 6.1. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel. Tuginedes eeltoodule, lõpetati poolte vahel sõlmitud tööleping hageja algatusel kostjapoolse töölepingu rikkumise tõttu. Vastavalt TLS § 82 lg-le 2 maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu. Hageja soovis töölepingu lõpetada alates 01.10.2008 ning töölepingu järgi kehtis tööleping kuni 27.12.2008. Seega oleks tööleping juhul, kui ei oleks töölepingut lõpetatud, kehtinud veel üle kahe kuu. Palgaseaduse § 2 lg 3 kohaselt arvatakse keskmise palga arvutamisel palga koosseisu töötaja teenitud palgana käsitatavad summad – põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed. Lähtudes eeltoodust, on hageja nõue kostja vastu kahe kuu keskmise palga ulatuses. Hageja on tööl käinud kaks tervet kalendrikuud – juuli ja august. Juulis oli apellandi töötasuks 4482 (neto) kr. ning augustis 3888 (neto) kr., millele lisandub lisatasu 740 kr., mis töövaidluskomisjoni otsusega välja mõisteti. Seega on hageja keskmine kuupalk 4555 (neto) kr. Tuginedes eeltoodule, on hagejal õigus nõuda kostjalt vastavalt TLS § 82 lg-le 2 hüvitist 9110 kr. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Nagu maakohus õigesti tuvastas, anti hagejale tööleasumisel välja vormiriietus. 27.06.2008 anti hagejale viigipüksid, päevasärk, kingad ja T- särk, 02.07. 08. veel konvoijakk, konvoipüksid ja kampsun ning 26.08.08.jope (toimiku lk. 13). Seega puudus hagejal igasugune alus nõuda septembrikuus töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg.1 alusel viitega vormirõivastuse mitteandmisele tööandja poolt ehk siis tööandja poolt töölepinguliste kohustuste rikkumisele.
Tiit Kollom
Margo Klaar
Mare Merimaa
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.