Tsiviilasi nr. 2-09-925/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja teatavaks tegemine 5.oktoober 2009, kohtukantselei kaudu tsiviilasi OÜO hagi AP vastu 16 496.19 krooni väljamõistmises, leppetrahvi, kahju hüvitamise ja viivitusintresside nõudes ning menetluskulude hüvitamises tsiviilasja hind - 24 362.57 krooni hageja OÜO, reg. XXX, asub XXX, menetluses osales volitatud esindaja, K Jürivete kostja AP, i.k. XXX, elab XXX, menetluses osales volitatud esindaja, I Kaurit viimane kohtuistung 17.september 2009 Kentmanni kohtumaja asjaolud AP ja AS Sampo Pank sõlmisid 13.novembril 2007 limiidilepingu (tl. 23), millega pank võimaldas kostjal kasutada raha summas 15 000 krooni. Raha kasutamise intress on lepingu järgi 19% aastas. 3.oktoobri 2008 kirjaga on AS Danske Bank Eesti Filiaal teatanud kostjale järelmaksulepingust tuleneva nõude loovutamisest OÜO. hageja nõue ja olulisemad väited Hageja esitas 9.jaanuaril 2009 maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 16 496.19 krooni ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks. Pärnu Maakohtu 27.veebruari 2009 määrusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus antud üle hagimenetlusse.
23.märtsi 2009 esitas hageja Harju Maakohtule täpsustatud hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja • tagastamata laen (krediidilimiit) 16 496.19 krooni, • intressid 1 588.61 krooni,
• viivitusintressid 17.juuli 2009 seisuga summas 1 542.39 krooni, • kahju hüvitamiseks 7 866.38 krooni, • leppetrahv 1 000 krooni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja väidab, et kostja ei täitnud aktsiaseltsiga Sampo Pank sõlmitud järelmaksulimiidi lepingut nõuetekohaselt. Pank on 18.märtsil 2008 saatnud kostjale lepingu rikkumise teate. Pank on 8.juulil 2008 lepingu ülesöelnud ja esitanud võla tasumise nõude. Pangal oli õigus nõuda lepingus ettenähtud maksete ennetähtaegset tasumist. Kostjale antud võlgnevuse tasumise tähtaeg oli rohkem kui kolm kuud. Hageja väidab, et maksepuhkuse ajal arvestatud intressid on poolte kokkuleppel suurendanud kliendi kasutuses oleva limiidi summat. Samal perioodil kostjalt intresse ei nõutud. Lepingu selline tõlgendus on mõistlik ja vastavuses poolte ühise tahtega. Hageja väidab, et on viivise arvestanud kooskõlas seadusega. Kostja ei ole raha tagastanud. Hageja on viivise arvestanud täitmata põhikohustuse summalt (16 496.19kr.) viivise määraga 0,025% päevas. Hageja väidab, et leppetrahvi nõue põhineb lepingul. Hageja ei pea leppetrahvi nõudmist põhjendama. Leppetrahv on täitmata põhikohustusest (16 496.19kr.) 6,1%, mis ei ole ebamõistlikult suur. Hageja väidab, et on pangalt nõude omandanud; nõude loovutusest on kostjale teatatud. Hageja väidab, et kostjalt nõutava kahju suuurus tuleneb hageja ja OÜ Incure Inkasso Agentuur sõlmitud käsunduslepingu hinnast. Kohtuvälise menetlemise kestel peeti kahel korral telefonitsi läbirääkimisi. Kostja suhtes on tehtud põhjalik monitooring, s.h. ulatuslik aadressiotsing. Kulusid on tehtud kostjaga kontakti saamiseks. Hagejal ei oleks seda kulutust tekkinud, kui kostja ei oleks kohustust rikkunud. kostja seisukoht ja olulisemad väited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja väidab, et pank ei ole lepingut võlaõigusseaduse §-s 416 ettenähtud korras üles öelnud. Kostjat ei ole lepingu ülesütlemise kavatsusest hoiatatud ega antud talle lepingu rikkumise kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega. Panga 8.juuli 2008 ülesütlemise teade on tühine. Leping kehtib kokkulepitud kujul. Kostja on hagejale võlgu üksnes need maksed, mille tähtaeg on saabunud. Kostja väidab, et lepingu osaks olevas maksegraafikus sisaldub nii põhivõlgnevus kui ka intress. Põhimakse igakuine tagasimakse on summas 326 krooni. Kostja väidab, et laenu summa oli 15 000 krooni. Kostjale on arusaamatu, millel põhineb hageja põhivõlgnevuse nõue summas 16 496.19 krooni. Lepingu tingimused limiidi suurendamise ja intresside arvestamise osas on vastuolulised. Kostja ei vaidlusta hageja intresside nõuet summas 1 588.61 krooni.
Kostja väidab, et hageja on viivitusintressi arvestanud ebaõigesti. Viivist saab arvestada üksnes nende maksesummade pealt, mis on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõue on põhjendatud summas 541.86 krooni. Kostja väidab, et leppetrahv on rikutud kohustuse suurust arvestades ülemäärane. Nõutav leppetrahv moodustab põhjendatud nõudest 16%. Kostja väidab, et hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud. Inkassoteenuse eest arve esitamine ei tõenda hageja kahju. Arve tasumine on tõendamata. Arve on esitatud olematu teenuse eest, kuna kostja poole ei ole sissenõudega kunagi pöördutud; nõutav tasu on märkimisväärselt kõrgem tavalisest sissenõude teenuse tasust. Hageja kulu ei ole põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Kostja on püsivalt elanud lepingus märgitud aadressil. Kostja ei pidanud ette nägema hageja väidetud kahju tekkimist. Kohtuvälise menetlemise kulud lahendatakse tulenevalt menetluskulude jaotusest. kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused, kohaldamisele kuuluvad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest.
kättetoimetamise viisi või sidekanaleid. Seega tuleb panga valitud teate edastamise viisi (lihtkiri) pidada mõistlikuks ja poolte praktikas tavaliseks. Lepingu rikkumise teadet sisaldav tahteavaldus tuleb lugeda kostjale kättetoimetatuks kirja lähetamisest arvestades järgmisel päeval (TsÜS § 70). VÕS §-s 416 on ette nähtud piirangud ja nendest tulenevad toimingud, mida võlausaldaja peab tarbijalepingu üleütlemise siduvuseks tegema. Kohus nõustub kostjaga selles, et võlausaldaja ei ole lepingu ülesütlemisel seaduses ettenähtud nõudeid järginud. Osundatud seaduse järgi on esimeseks ülesütlemise eelduseks võlgniku täielik või osaline viivitus rohkem kui kolme üksteisele järgneva osamaksega. Lepingu järgi (tl. 23) lasus kostjal kohustus tasuda igakuiselt kuu 28.kuupäeval kokkulepitud arvelduskontole 765 krooni. Lepingu sõlmimisel kokku lepitud maksepuhkus lõppes 31.detsembril 2007. Seega saabus kostja esimene maksetähtaeg 28.jaanuaril 2008. Vaidlust ei ole selles, et kostja on lepingut rikkunud ja jätnud maksegraafikus ettenähtud maksed tasumata. Seega oli võlausaldaja õigustatud rikkumisele osundama ning seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid kasutama. Võlausaldaja poolt lepingu ülesütlemise teates (tl. 25) on osundatud panga varasematele teatistele, millest kohtule on esitatud vaid üks. 18.märtsi 2008 teate (tl. 55) saatmisel oli võlgnik viivituses kahe maksetähtaja maksetega. Võlausaldajal oli õigus reageerida teatega võlgniku mistahes rikkumisele, kuid mistahes rikkumine ei saa olla aluseks tarbijalepingu ülesütlemisele. Teiseks ülesütlemise siduvuse eelduseks on võlgnikule vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja andmine puudujääva summa tasumiseks. 18.märtsi teates on võlausaldaja määranud täiendava tähtaja 23.märtsiks, mis on teate vormistamise kuupäevast arvates 5 päeva. Täiendav tähtaeg on seaduses ettenähtust märkimisväärselt lühem ega hõlma kolme makset. Kolmanda eeldusena peab teates sisalduma selge avaldus lepingu ülesütlemise kavatsusest. 18.märtsi teates sisaldub avaldus lepingu ennetähtaegse lõpetamise kavatsusest, mille sõnastusest võis võlgnik järeldada ülesütlemise kavatsust. Samas puudus võlgnikul alus eeldada selle kavatsuse realiseerimist, kuna avalduse tegemise ajal (samuti täiendava tähtaja lõppemise ajal) oli võlgnik viivituses üksnes kahe maksega. Neljanda eeldusena peab võlausaldaja pakkuma võlgnikule koos täiendava tähtaja andmisega koos võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Läbirääkimistele asumise ettepanekut 18.märtsi 2008 teates ei sisaldu. Kohus möönab, et 8.juuli 2008 teate saatmisel oli võlgniku viivituses rohkem kui kolme igakuise maksega, kuid see ei vabasta võlausaldajat õiguskaitsevahendi kohaldamisel seaduses ettenähtud toimingute tegemisest. Eeltoodud rikkumisi hinnates tuleb asuda seisukohale, et lepingu ülesütlemine ei toonud tühisuse tõttu kaasa õiguslikke tagajärgi. Poolte 13.novembri 2008 leping kehtib ja on täitmiseks kohustuslik.
nende maksete osas, mille maksetähtaeg on saabunud. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja põhinõue on muutunud sissenõutavaks üksnes nende maksete osas, mille maksetähtaeg on saabunud (VÕS § 82 lg. 1). Kostja väidab, et maksegraafikus ettenähtud igakuisest maksest (765kr.) moodustas põhivõlg 326 krooni. Hageja seda kostja väidet ei kummutanud. Asja kohtuistungil arutamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud 20 makset. Seega on hageja nõue põhivõla osas 17.septembri 2009 seisuga põhjendatud summas 6 520 krooni. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejal oli õigus lisada põhivõlale (limiidile) maksepuhkuse ajal arvestatud intressi summa 1 496.19 krooni või mitte. Hageja on arvestanud intressi maksepuhkuse aja eest. Kostja väidab, et intressi määr oli kuni maksepuhkuse lõppemiseni 0%. Poolte esile toodud lepingu tingimused on vastuolulised. Lepingu esimesed kaks põhitingimust on sõnastatud selgelt: pank võimaldab kliendil kasutada limiiti summas 15 000 krooni intressi määraga 19% aastas. Kolmandas põhitingimuses sisaldub kokkulepe intressi arvestamise alguses, s.o. intressi arvestatakse alates 1.jaanuarist 2008; esimene maksekohustus saabub 28.jaanuaril 2009. Kohus nõustub kostjaga selles, et ebaselgus lepingus tekib maksepuhkust käsitava tingimuse tõlgendamisel. Lepingu järgi on kliendile võimaldatud maksepuhkust 13.novembrist 2007 kuni 31.detsembrini 2007; maksepuhkuse ajal arvestatud intressid suurendavad kliendi kasutuses oleva limiidi summat. Lepingu tingimusi ja seadust koosmõjus tõlgendades leiab kohus, et limiidi suurendamine hageja esile toodud viisil ei ole kooskõlas lepinguga ega seadusega. Tagastamisele kuuluv laen (krediit/limiit) ja intressid ei ole samasisulised nõuded. Põhivõlgnevuse tasumisega viivitamisel on võlausaldajal õigus nõuda viivitusintresside tasumist. Intressidelt omakorda intressi või viivitusintresside arvestamine ei ole lubatud (VÕS § 113 lg. 6). Seega ei saa arvestatav intress tarbijat kahjustamata muutuda põhivõla (limiidi) osaks. Hageja ise kinnitab oma põhjendustes, et maksepuhkuse ajal oli intressi määr 0%. Hageja on maksepuhkuse perioodi (48 päeva) eest arvestanud intressi 1 469.19 krooni, mis on 9,8% põhikohustusest (aastane intressi määr – 74.52%, 9,8: 48 x 365). Hageja ei ole osundanud ühelegi lepingu tingimusele, millest selline intressi määr tuleneb. Maksepuhkuse perioodis (13.11.2007 – 31.12.2007) ja intressi määras (0%) on pooled kokku leppinud. Panga tüüptingimus maksepuhkuse ajal intresside arvestamise kohta ei saa kummutada kokkulepitud tingimusi (VÕS § 38). Hinnates eeltoodut kogumis leiab kohus, et hageja nõue põhivõlana 9 976.19 (8 480 + 1 496.19) krooni väljamõistmises ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
nõuab
kostjalt
viivitusintresside
tasumist.
Kostja
tunnistab
nõuet
osaliselt. Möönab, et on maksete tasumisega viivituses, kuid mitte hagis märgitud ulatuses. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise tasumist. Kohus nõustub kostjaga selles, et viivitusintresside arvestuses tuleb lähtuda maksete sissenõutavaks muutumise ajast. VÕS § 82 lg. 1 järgi muutub kohustus sissenõutavaks kokkulepitud tähtpäeval. Hageja viivise nõue on põhjendatud järgmiselt: makse tähtaeg põhiosa 28.01.2008
28.02.2008
28.03.2008
28.04.2008
28.05.2008
28.06.2008
28.07.2008
28.08.2008
28.09.2008
28.10.2008
28.11.2008
28.12.2008
28.01.2009
28.02.2009
28.03.2009
28.04.2009
28.05.2009
28.06.2009
28.07.2009
28.08.2009
asja
arutamise
aja
viivituse aeg 598 päeva 567 päeva 538 päeva 507 päeva 477 päeva 446 päeva 416 päeva 385 päeva 354 päeva 324 päeva 293 päeva 263 päeva 232 päeva 201 päeva 173 päeva 142 päeva 112 päeva 81 päeva 51 päeva 20 päeva
seisuga
(17.september
viivis päevas 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815
kokku Seega on hageja viivitusintresside nõue põhjendatud kogusummas 503.67 krooni.
2009)
kokku 48.737 46.2105 43.847 41.3205 38.8755 36.349 33.904 31.3775 28.851 26.406 23.8795 21.4345 18.908 16.3815 14.0995 11.573 9.128 6.6015 4.1565 1.63 503.67 krooni
17.septembri
seisuga
kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega on kahju hüvitamise nõude hindamisel vaja selgitada 1) kas hagejal on kahju tekkinud, 2) kas ja millises ulatuses on võlgnik kohustust rikkunud ja 3) kas kohustuse rikkumine on võlausaldaja kahju põhjuseks ehk milline oleks võlausaldaja olukord juhul, kui võlgnik ei oleks kohustust rikkunud. Hageja on kahjuna nimetanud kulutusi, mida hageja on väidetavalt teinud kostjalt võla sissenõudmiseks. Hageja on kahju suuruse tõendamiseks tuginenud enda esindajaga (OÜ Incure Inkasso Agentuur) sõlmitud lepingule nr. 416. Hagejat esindas kohtus OÜ Incure Inkasso Agentuur volikirja alusel K Jürivete. OÜ Incure Inkasso on 13.oktoobril 2008 esitanud hagejale arve 655 lepingu nr. 416 alusel 7 866.38 krooni tasumiseks. Arve on esitatud AP nõude kohtuvälise menetlemise eest (tl. 27). Vaidlust ei ole selles, et kostja on kohustust rikkunud. Rikkumine seisnes maksekohustuse täitmata jätmises. Sellise rikkumise tagajärjena pidi võlgnik ette nägema, et võlausaldajal võivad tekkida võla sissenõudmisele suunatud kulutused. Kohtumenetluse eelsed esinduskulud kuuluvad võlaõigusseaduse § 128 lg. 3 alusel hüvitatava kahju hulka eeldusel, et need on olnud vajalikud ja põhjendatud. Hüvitamisele kuuluva kahju hindamisel arvestab kohus võlaõigusseaduse §-s 139 lg. 2 sätestatud võlausaldaja kahju ärahoidmise/vähendamise kohustust. Kohtueelse menetluse kulude hüvitamist ei saa võlausaldaja nõuda ulatuses, milles ta oleks mõistlike abinõude tarvituselevõtuga saanud vältida. Hageja on osutatud teenusena esile toonud kostja suhtes ulatusliku aadressipäringu tegemise. Sellise kulutuse tegemine ei ole asjas kogutud tõendite alusel millegagi põhjendatud. Kostja elab ja on olnud kättesaadav lepingus märgitud aadressil. Kostja on probleemideta kätte saanud Sambliku
adresseeritud makseettepaneku ning hagimenetluses kohtukutse. Hageja selgitas kohtus, et on kohtueelselt vestelnud kostjaga telefonitsi. Seega pole hageja tellimusel tehtud ulatuslik aadressiotsing põhjustatud kostja käitumisest. Hageja ei ole kohtule esitanud mingeid tõendeid, mis kinnitaks hagejale teenuse osutaja poolt kostjale kohtueelses menetluses teadete saatmist või muude sissenõudele suunatud toimingute tegemist. Kohus leiab, et hageja ei ole järginud võlaõigusseaduse §-s 139 lg. 1 ja 2 sisalduvat kahju minimiseerimise kohustust. Vaidluses esile toodud asjaolusid hinnates leiab kohus, et hageja pidanuks mõistliku võlausaldajana hoiduma toimingutest, mis ei ole sissenõude võimaluste suurendamiseks tingimata vajalikud. Kohus arvestab kahju hüvitamise nõude hindamisel ka asjaolu, et hageja enese tegevusalaks on muu hulgas võlgade sissenõudmine ja inkassoteenused. Seega ei lisanud käsunduslepingu sõlmimine hagejale kompetentsi ega oskuseid. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja väidetav kahju ei ole põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Kahju hüvitamise nõue summas 7 866.38 krooni tuleb jätta rahuldamata.
asjaolu, et kostja on menetluses pakkunud mõistliku kompromissi (TsMS § 163). Samuti asjaolu, et kostja ei ole ka menetluse kestel kohustuse rikkumist kõrvaldama asunud (TsMS § 162 lg. 4). Hagi hinna määranud nõuetest rahuldab kohus 27%. Kohus jätab samas proportsioonis riigilõivu kostja kanda. Muud menetluskulud jätab kohus neid kandnud poolte endi kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 4; 163; 434-436; 438439; 440 lg. 1; 441-442; 452-453; 455; 637 lg. 21; TsÜS § 5; 70 ja VÕS §-st 3 p. 1; 38; 82 lg. 1; 100; 101 lg. 1 p. 1, 3, 4 ja 6; 113 lg. 6; 127 lg. 1, 3 ja 4; 128 lg. 3; 139 lg. 1 ja 2; 141 p. 3; 158; 402; 416 lg. 1 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja AP’lt OÜO kasuks 9 612.28 (üheksa tuhat kuussada kaksteist) krooni, s.h. 6 520 krooni laenu (limiidi) tagastamiseks, 1 588.61 krooni intressidena, 503.67 krooni viivitusintressidena ja 1 000 krooni leppetrahvina. Jätta rahuldamata OÜO hagi APlt 18 881.29 (9 976.19 + 1 038.72 + 7 866.38) krooni väljamõistmiseks. Jätta riigilõivust 27% AP kanda. Muud menetluskulud jätta neid kandnud poolte endi kanda. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Lihtmenetluses tehtud otsusele ei ole apellatsioonkaebuse esitamine lubatud. Selgitada, et füüsilisel isikul või mittetulunduslikul juriidilisel isikul on õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb kaebus ja menetlusabi taotlus esitada seaduses sätestatud tähtaja kestel. Kohus võib menetlusabi taotluse põhjendatuse korral anda menetlusosalisele tähtaja kaebuse täiendavaks põhjendamiseks. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.