Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-80-09 Tartu, 5. oktoober 2009. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks Ain Vakrõõmu hagi Osaühingu AUTO RASIVERE vastu müügilepingu alusel üleantud 115 000 krooni tagastamiseks Tartu Ringkonnakohtu 2. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-0747949 Osaühingu AUTO RASIVERE kassatsioonkaebus 115 000 krooni Hageja Ain Vakrõõm (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Tõnu Meidra Kostja Osaühing AUTO RASIVERE (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Lembit Nirgi 7. september 2009. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 2. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-47949 ning saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada kassatsioonkaebus.
3.Tagastada Osaühingule AUTO RASIVERE kassatsioonkaebuselt 1. aprillil 2009. a tasutud kautsjon 1150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Ain Vakrõõm (hageja) esitas 16. novembril 2007 Viru Maakohtule hagi Osaühingu AUTO RASIVERE (kostja) vastu müügilepingu alusel üleantud 115 000 krooni tagastamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 29. septembril 2006. a müügilepingu nr 1, mille alusel hageja kohustus maksma kostjale sularahas 115 000 krooni ning kostja kohustus valmistama hagejale maja Oslo 7, millel on poolteist korrust ja seinad 70 mm paksud. Hageja täitis oma lepingujärgse kohustuse, tasudes 115 000 krooni, kuid lepingu esemeks olevat maja ei ole kostja praeguseni tarninud. Hageja soovib lepingust taganeda võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 alusel, sest lepingut ei ole täidetud ning kostja on mõista andnud, et seda ei täidetagi. Hageja 1. oktoobril 2007 saadetud kirja tuleb käsitada taganemisavaldusena VÕS § 188 lg 1 tähenduses. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki pool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja nõuab lepingu alusel üleantu ehk 115 000 krooni tagastamist.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitel on hageja sõlminud Peep Uibuga Peeter Punga juuresolekul uue lepingu maja valmistamiseks BALTIC WAY OÜ-s. Hageja on nõustunud, et maja valmistab ja annab üle BALTIC WAY OÜ, samuti ta teadis, et raha saab maja tootja BALTIC WAY OÜ. Kolmepoolse lepingu punkti 4 kohaselt kohustus klient maksma 115 000 krooni sularahas. Sularaha maksti P. Uibule, kes
edastas selle BALTIC WAY OÜ-le. Hageja ei ole kostja arvelduskontole raha tasunud, vaid see on makstud P. Uibule, kes sõlmis hilisema lepingu, mille kohaselt valmistab maja BALTIC WAY OÜ. Hageja on nõustunud, et kohustuse täitmine on üle läinud BALTIC WAY OÜ-le, kuna ta on ka aknad-uksed sealt vastu võtnud. Hageja on jätnud välja toomata talle teadaolevad asjaolud, mistõttu lepingu täitmise nõue kostja vastu on põhjendamatu. VÕS § 175 lg 1 kohaselt võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. VÕS § 175 lg 7 kohaselt eeldatakse võlausaldaja nõusolekut kohustuse ülevõtmiseks, kui võlausaldaja võtab kohustuse ülevõtjalt tingimusteta võlgnetava rahasumma või muu võlgnetava teo.
3.Viru Maakohus rahuldas 14. mai 2008. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja müügilepingu alusel üleantud 115 000 krooni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt on kostja VÕS §-st 116 tulenevalt oma lepingulise kohustuse täitmata jätmisega oluliselt lepingut rikkunud ning seega esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse õigustatult (VÕS § 188 lg 2). Esitatud tõenditega, sh tunnistaja P. Uibu ütlustega ei ole kostja tõendanud tehingu tühisust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 ega § 89 alusel. Poolte 29. septembril 2006 sõlmitud lepingu vormistamisel esinenud üksikud puudused ning arveldamine sularahas ei ole veel iseenesest vastuolus heade kommete või avaliku korraga ega muuda tehtud tehingut tühiseks (TsÜS § 86). Kostja ei ole tõendanud ka tehingu näilisust. Tunnistaja P. Uibu kinnitusel oli lepingu järgi üleantud summa ning tehingu järgi ka maja hinnaks lepingu tekstis sõnades välja kirjutatud summa 115 000 krooni, samuti kinnitas tunnistaja tehingu toimumise kohana Tallinna linna, kus leping ka allkirjastati, ning seda, et tehingu pooleks olev isik oli hageja. Tunnistaja kinnitas, et hageja soovitud tellimusest oli kostja juhtkond enne lepingu vormistamist teadlik, samuti kinnitas tunnistaja hagejalt sularahas 115 000 krooni vastuvõtmist. Maakohus nõustus hagejaga selles, et lepingu sõlmimise ajal kehtinud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-st 5 ning § 6 lg-st 5 tulenevalt laienesid kohustused sularaha tehingutest teatamiseks ettevõtluse korras tehinguid sooritavale kostjale (müüjale), mitte aga hagejale kui ostjale. Nimetatud seaduse nõuete järgimata jätmine ei muuda tehtud tehingut olematuks ega tühiseks ning olematuks ei muuda seda ka kostja raamatupidamises vastavate kannete puudumine. Põhjendatud ei ole kostja väide, et P. Uibul ei olnud TsÜS § 121 järgi õigust esindatava (kostja) nimel tehingut teha. Kostjal üleantu tagastamise kohustuse olemasolu ei välista ka P. Uibu 20. märtsil 2007 kostjale antud seletuskirjas omaks võetud asjaolud, et ta tegutses juhtkonna teadmata ning jättis raha kostjale üle andmata. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt, kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. P. Uibuga sõlmitud töölepingu kohaselt oli P. Uibu kostja juurde tööle võetud määramata ajaks tegevdirektorina. Tema töö sisuks oli tootmise juhtimine ja
korraldamine ning välissuhted. Tööleping P. Uibuga on lõpetatud 1. oktoobril 2006, seega pärast vaidlusaluse müügilepingu sõlmimist. P. Uibu ütluste kohaselt oli müügitegevus üheks tema töökohustuseks ning tal oli õigus allkirjastada lepinguid ja välja kirjutada arve-saatelehti. Kostja kodulehelt Internetis nähtub, et kostja juhiks on P. Uibu ning tema andmed on avaldatud freesprussmajade projekteerimise ja tootmise küsimustes kontakteerumiseks. Põhjendatud ei ole kostja esindaja väited, et TsÜS § 116 ei kohaldu, kuna tegemist ei olnud kostja majandustegevuses tehtud tavalise tehinguga. Tehingu teinud P. Uibu ütluste kohaselt oli tegemist tehinguga, mis oli kostjal tavaliselt vajalik selliste kaupade (palkmaja) müümiseks, arve-saatelehe oleks ta ise allkirjastanud maja üleandmisel hagejale. Eelneva tõttu on leping kehtiv ning pooltele täitmiseks kohustuslik. Hageja on oma kohustused täitnud ja lepingujärgse hinna palkmaja ostmisel tasunud. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi kohaselt täitnud ega hagejale maja üle andnud (VÕS § 186 p 1). Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et lepingujärgsed kohustused on lõppenud või et kolmas isik on kohustused üle võtnud. Kirjalikku lepingut, millest nähtuks hageja ja kostja vahel 29. septembril 2006 sõlmitud müügilepingu lõpetamine, ei ole esitatud. Samuti ei ole kohtule esitatud lepingut, millest VÕS § 175 lg-s 1 toodud alustel nähtuks hageja kui võlausaldaja ja kolmanda isiku kui uue võlgniku vahel sõlmitud kokkulepe kostja kohustuste ülevõtmise kohta. Tunnistaja P. Uibu ütlused, et kui ta esitas tellimuse BALTIC WAY OÜ-le, oli hageja sõlminud tellitud maja kohta uue lepingu BALTIC WAY OÜ-ga, on vastuolulised ega ole kooskõlas muude asjas esitatud tõenditega. BALTIC WAY OÜ-s oli maja ostuhinnaks 97 000 krooni, tellimuse esitas ning nõutud hinna tasus väidetavalt tunnistaja ise ning seda hagejalt saadud rahaga, kuigi raha ülekanne olevat tegelikult tehtud tunnistaja tuttavale kuuluva firma kaudu (Mihkel X OÜ). Kostjaga sõlmitud lepingu lõpetamise kohta ütlusi andes väitis tunnistaja, et ta tegi lepingule märkuse 115 000 krooni hagejale tagastamise kohta. Hageja eitab kostjalt tellitud maja kohta teisele firmale uue tellimuse esitamist, samuti eitab raha tagastamist ning maakohus leidis, et esitatud vastuoluliste tõenditega ei ole kostja oma väiteid tõendanud. Maakohus nõustus hagejaga selles, et P. Uibu ja kliendi vahel sõlmitud lepingu p-s 8 sätestatu alusel ("Antud leping tühistab kõik eelnevalt sõlmitud lepingud vastava maja tellimuseks") ei ole tõendatud, et tühistatud (või lõpetatud) oleks hageja ja kostja vahel 29. septembril 2006 sõlmitud leping või et tegemist oleks just sama maja kohta esitatud tellimusega. Tunnistaja väidetud lepingu lõpetamise ajal veebruaris 2007 oli tunnistaja P. Uibu töösuhe kostjaga tegelikult lõppenud ning seetõttu ei ole alust ka eeldada, et ta tegi tehingu kostja nimel. Samuti ei nähtu, et P. Uibu ise oleks kostja kohustused üle võtnud. Põhjendatud ei ole kostja väited, et VÕS § 175 lg 7 järgi tunnistas hageja teisest firmast uksi ja aknaid vastu võttes kostja kohustuse üleminekut, kuna nimetatud säte on alates 27. detsembrist 2003 kehtetu. Kostja ei ole hageja vastu lepinguliste kohustuste olemasolu kogu menetluse kestel tunnistanud, mistõttu ei ole ka arvestatavad kostja väited, et tunnistaja on lepingu lõpetamise heaks kiitnud. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib hageja lepingust taganemise korral nõuda enda poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Kuna hageja on kostjaga sõlmitud lepingu alusel üle andnud 115 000 krooni ning ei ole kostjalt üleantud raha eest ostetud kaupa saanud, siis tuleb lepingust
taganemisel üleantu hagejale tagastada.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 2. märtsi 2009. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega. Ringkonnakohus märkis, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaegselt. Maakohus on õigesti kohaldanud VÕS § 186 p 4. VÕS § 186 p 4 kohaselt lõpeb võlasuhe võlasuhte lõpetamise kokkuleppega. Tunnistaja P. Uibu ütlused ei tõenda seda, et pooled oleksid lõpetanud
29.septembri 2006. a lepingu kokkuleppega. P. Uibu ütluste kohaselt tegi ta hagejale 2007. a veebruaris ettepaneku, et tellib hagejale maja BALTIC WAY OÜ-st, ning kirjutas 29. septembri 2006. a lepingule märkuse, et "leping on lõpetatud ja 115 000 krooni tagastatud". Hageja on eitanud sellise kokkuleppe sõlmimist. Tema väitel sõlmis ta veebruaris 2007 küll P. Uibuga lepingu, kuid ta ei ole sõlminud kostjaga kokkulepet 29. septembri 2006. a lepingu lõpetamise kohta. Veebruaris 2007 ei olnud tunnistaja P. Uibu enam kostja töötaja ning ta ei saanud tegutseda kostja nimel ning juba see asjaolu välistab, et hageja ja P. Uibu vaheline leping puudutaks kostja õigusi ja kohustusi. Kuna asjas ei ole esitatud tõendina hageja ja P. Uibu vahel veebruaris 2007 sõlmitud lepingut, siis ei saa ringkonnakohus seda ka hinnata. Maakohus on hinnanud viidatud lepingu punkti 8 selles sõnastuses, nagu hageja on ise selle esitanud oma 9. mai 2007. a vastuses kostjale (toimiku lk 8), ning õigesti leidnud, et punkt 8 ei tõenda seda, et oleks tühistatud (või lõpetatud) hageja ja kostja vahel
29.septembril 2006 sõlmitud leping. Hageja ja P. Uibu vahel sõlmitud lepingu pooleks ei olnud kostja ning seetõttu ei saanud talle tekkida ka sellest lepingust õigusi ja kohustusi. Alusetu on kostja väide, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 86 ja § 89. Maakohus on õigesti leidnud, et P. Uibul oli volitus kostja esindajana lepingut sõlmida ning seetõttu ei ole põhjendatud väide lepingu näilisuse kohta. P. Uibu hilisem käitumine (väidetavalt soov tellida maja BALTIC WAY OÜ-st odavamalt) ei muuda hageja ja kostja vahel 29. septembril 2006 sõlmitud lepingut näilikuks. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega kostja väidete kohta, et tehing on vastuolus heade kommetega. Kostja viide TsÜS § 121 lg-le 2 on asjakohatu, sest P. Uibu ei olnud TsÜS § 121 lg 2 mõttes isikuks, kes teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüs või teenuseid osutas. Kohaldada tuleb TsÜS § 116 lg-t 2, nagu maakohus on ka õigesti leidnud. Maakohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ning asunud seisukohale, et P. Uibu, sõlmides kostja nimel
29.septembril 2006 lepingu, oli kostja töötaja ja tegi tehingu kostja majandustegevuses. Kostja väitel on ta TsÜS § 129 lg 1 alusel kiitnud hiljem heaks, et P. Uibu lõpetas veebruaris 2007 hagejaga lepingu. P. Uibu ei ole teinud tehingut veebruaris 2007 kostja nimel ja seetõttu ei saa kostja
seda ka heaks kiita. Maakohus ei ole rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-t 8 ning kostja sellekohased väited on alusetud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu ja maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja leiab, et ringkonnakohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme (VÕS § 186 p 4, TsÜS § 86, § 89, § 121 ja § 129 lg-t 1) ning menetlusõiguse norme (TsMS § 654 lg-d 4 ja 5). Maakohus on tuvastanud ebaõigesti kohustuse ülevõtmise ja lepingu kehtivuse asjaolud. Kohtud on lähtunud vaid hageja seletusest ja 29. septembri 2006. a lepingust. Võlasuhe on lõppenud kokkuleppega. Tunnistaja kinnitas, et ta lõpetas vana lepingu ja sõlmis uue. Kohtud jätsid tähelepanuta TsÜS § 129 lg 1 mõtte, mille kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kostja võib temale sobiva tehingu igal ajal heaks kiita ja seda on kostja teinud, kui ta sai teada, et leping sõlmiti ja hiljem ka lõpetati. TsÜS §-st 131 tulenevaid õigusi ei olnud võimalik enam kasutada ning olukorras, kus P. Uibu oli töölt lahkunud ja tellimus üle antud, oli heakskiit õigustatud. Hageja kinnitas, et tal oli lepinguline suhe ka P. Uibuga, tunnistaja ei kinnitanud, et ta oleks saanud lisaks mõne teise tellimuse eest raha, vaid kinnitas, et hageja nõusolekul kandis ta saadud raha BALTIC WAY OÜ-le ning et hageja sai BALTIC WAY OÜ-st kätte uksed ja aknad. Järelikult on hageja nõustunud, et üks leping lõpetatakse ja sõlmitakse uus leping. Hageja on väitnud, et ta loobus P. Uibuga sõlmitud lepingu p-s 8 eelmistest lepingutest freesprussmaja tellimise kohta P. Uibult, kuid mitte oma õigusest nõuda teiste lepingute täitmist. Asjaolu, et hageja oleks enne 12. veebruari 2007 sõlminud P. Uibuga mõne teise lepingu, ei leidnud kinnitust, lepingu p-s 8 lõpetati just 29. septembril 2006. a kostja ja hageja vahel sõlmitud leping, mis oli ainus leping, kus osaliseks oli P. Uibu. 12. veebruari 2007. a lepingu punkti 8 tuleb tõlgendada lähtuvalt tunnistaja P. Uibu ütlustest ja kostja seletusest, mis on omavahel kooskõlas. TsÜS § 121 lg 2 kohaselt loetakse isik volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. P. Uibul ei saanud olla kostja esindaja volitust mis tahes tehingu tegemiseks. Tunnistajal oli ilmselt soov vahendada tehingut odavama hinnaga ja seega ta tegelikult ei soovinud teha tehingut kostja nimel, mistõttu oli alust pidada tehingut näiliseks (TsÜS § 89). Pole tavaline, kui tehakse sularahatehinguid väljaspool ettevõtte asukohta ilma kviitungi ja käibemaksu arvestuseta ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõudeid ületavas summas. Kui kohus ei nõustu lepingu lõpetamise ja uue lepingu sõlmimisega, siis on selge, et kostja nimel sõlmitud leping oli vastuolus heade kommetega või näilik. Vastasel korral oleks Peep Uibu kohe pärast 29. septembrit 2006 esitanud sõlmitud lepingu, tasunud saadud 115 000 krooni viivitamatult kostja kassasse ja esitanud tööandjale ilma käibemaksuta sõlmitud müügilepingu. Hagejal oli pahatahtlik kavatsus sõlmida leping ilma käibemaksuta. Hageja on rääkinud mitme maja
ostmise soovist. Hageja pole näidanud 29. septembri 2006. a lepingul mitte mingeid andmeid. Ka ei soovinud ta tasuda raha ülekandega otse kostja arvelduskontole, vaid tasus 100 000 krooni ületava summa sularahas isikule, kellega tegelikult oli saavutanud juba kokkuleppe temaga seotud firmalt käibemaksuta maja ostmiseks. Hageja sai enda kätte lepingu, millele P. Uibu oli kirjutanud märkuse lepingu lõpetamise kohta, kuid ta esitas kohtule ilma sellise märkuseta lepingu. Hageja on ise osutanud kohtule esitatud vastuses uue lepingu sõlmimisele P. Uibuga. Kui tehingu pool teadis, et esindaja kasutab volitust vastukäivalt oma kohustustele, siis ei kohaldata tema suhtes kaitset. Ringkonnakohus ei oleks tohtinud jätta tähelepanuta P. Uibu ütlusi. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et tunnistaja P.Uibu ütlused on vastuolulised. Maakohus analüüsis tunnistaja ütlusi pealiskaudselt, eelkõige peaks arvestama tunnistaja ütlusi lepingu lõpetamise kohta. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 652 lg 3 p 1.
8.Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata ning menetluskulud kostja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Kolleegium nõustub kohtute järeldusega selle kohta, et 29. septembril 2006. a poolte vahel sõlmitud leping ei olnud tühine. Pooled soovisid lepingu sõlmimisel müügilepingule iseloomulikke tagajärgi. Asjaolu, et hageja soovis osta palkmaja käibemaksu tasumata, ei muuda poolte sõlmitud lepingut näilikuks või heade kommetega vastuolus olevaks. Sellele, et poolte kokkulepe jätta töö eest tasumisel maksmata käibemaks ei muuda poolte sõlmitud lepingut tühiseks, on viidanud Riigikohus
5.novembril 2008. a tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08 tehtud otsuse p-s 15.
11.Ringkonnakohus on otsuses leidnud, et veebruaris 2007 ei olnud tunnistaja P. Uibu enam kostja töötaja ning ta ei saanud tegutseda kostja nimel ning juba see asjaolu välistab, et hageja ja P. Uibu vaheline leping puudutaks kostja õigusi ja kohustusi. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Tulenevalt TsÜS § 129 lg-st 1 on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Selleks, et esindusõiguseta isiku tehtud tehing kehtiks, peab isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle heaks kiitma. Praegusel juhul väidabki kostja, et ta on hagejaga sõlmitud lepingu lõpetamise heaks kiitnud. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas 2007. a veebruaris sõlmis P. Uibu lepingu esindusõigust omamata ning kui sõlmis, kas siis kostja on selle lepingu heaks kiitnud.
12.Ringkonnakohus on otsuses märkinud, et kuna asjas ei ole esitatud tõendina hageja ja P. Uibu vahel veebruaris 2007 sõlmitud lepingut, siis ei saa ringkonnakohus seda ka hinnata. Maakohus on hinnanud viidatud lepingu punkti 8 selles sõnastuses, nagu hageja on ise selle esitanud oma 9. mai 2007. a vastuses kostjale, ning leidnud, et punkt 8 ei tõenda seda, et oleks tühistatud (või lõpetatud) hageja ja kostja vahel 29. septembril 2006 sõlmitud leping. Maakohus on ka leidnud, et punkt 8 ei
tõenda seda, et tegemist oleks just sama maja kohta esitatud tellimusega. Ringkonnakohus on nende maakohtu järeldustega nõustunud. Ei maakohtu ega ka ringkonnakohtu otsusest ei selgu, millistele tõenditele selline kohtute järeldus rajaneb. Sellega on rikutud TsMS §-st 436 tulenevat kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Kolleegium leiab, et sellise järelduse tegemiseks peaks kohtule olema esitatud tõendeid, mis annaks aluse arvata, et maja tellimiseks oli sõlmitud ka teisi lepinguid.
13.7. septembril 2009 laekus Riigikohtule kostja seletus, milles sisuliselt laiendatakse kassatsioonkaebust. Kuna nimetatud dokument on esitatud pärast kassatsioonitähtaega, jätab kolleegium selle seletuse tähelepanuta.
14.Asja uuel läbivaatamisel tuleb sõltuvalt asja lahendamise tulemusest otsustada ka menetluskulude jaotus.
15.Kostja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.