Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Maakohtu otsus Kohus rahuldas hagi osaliselt. Puudub vaidlus, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping. Poolte vahel on vaidlus tarnekomplekti hinnas. Hageja on seisukohal, et tarnekomplekti hind on kujunenud alljärgnevalt: 1 025 000.-krooni + käibemaks (ehk koos käibemaksuga 1 209 500.- krooni). Kostja hinnangul on tarnekomplekti hinnaks 1 095 380 krooni. Kohus on seisukohal, et tarnekomplekti hinnaks on 1 095 380 krooni.

Tsiviilasi nr. 2-08-55829

Hinnapakkumisest nähtuvalt on palkmaja tarnekomplekti hind 1 025 000 krooni, millest 391 000 kroonile lisandub käibemaks 70 380 krooni, ülejäänud osa sisaldab käibemaksu (käsikirjaline täiendus, mis on kinnitatud hageja esindaja poolt allkirjaga). Kohus ei pea tõsiseltvõetavaks hageja selgitust, et hageja esindaja Rain Puks lisas oma allkirja tarnekomplekti hinna juurde sellel põhjusel, et 12.12.2006.a saadeti kostjale meili teel algne hinnapakkumine summas 1 202 225.- krooni + käibemaks ning hiljem lepiti poolte poolt kokku hinna alandamises summani 1 025 000.- krooni + käibemaks, mida hageja esindaja kinnitas oma allkirjaga. Hageja esindaja on allkirjastanud hinnapakkumise ja eraldi allkiri on ka hinna muutmise juures. Poolte vahel on vaidlus palkmaja palkosa (tarnekomplekti) paigaldamise - komplekteerimise tasu osas, mis kostja hinnangul on 180 000.- krooni, hageja hinnangul aga 212 400.- krooni (180 000 + km). Tarbijakaitseseaduse § 8 lg l1 kohaselt teenuse müügihind on teenuse eest tarbija tasutav lõpphind. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et teenuse eest on kokku lepitud summas 180 000 krooni ning täiendav käibemaksu lisamise ei tulene seadusest. Pooled vaidlevad projekti muudatusest tingitud lepingu hinna muutumise üle. Hageja on seisukohal, et projekti muudatustest tulenevalt suurenes ehitise materjali maht (13 m3) ja kallines seega ka ehituslepingu maksumus kokku 129 186,40 krooni võrra. Kostja ei vaidle vastu projektimuudatustele, kuid leiab, et hinna muudatustes pooled kokku leppinud ei ole. Kohus on seisukohal, et tulenevalt lepingu p 2.1. (vt „Muudatustöö" definitsiooni), p. 6.2. ja ka VÕS § 97 kohaselt on hagejal õigus kostjalt nõuda tasu ka eelnimetatud muudatustöö teostamise eest. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud töö kallinemisest tulenev hageja nõue 129 186, 40 krooni. Kohus on seisukohal, et kostja viide tarbijakaitse seaduse §-dele 7 lg 2 ja 8 lg 2 ei ole asjakohane. Nimetatud sätted kuuluksid rakendamisele juhul, kui projekti muudatust poleks aset leidnud. Hageja on esitanud nõude summas 14 544,49 krooni, kuna kivikatuse hinnapakkumisest nähtuvalt ei sisaldanud hinnapakkumine materjalide ja abivahendite maksumust ning katusetööde teostamisel hankis hageja omavahendite arvelt lisamaterjale, millede maksumus kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele ja mille kohta esitati kostjale ka vastav arve. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Hinnapakkumise kohaselt on komplektis sarikad, roovlatid, metallplaadid, liugurid, kruvid, poldid. Jääb arusaamatuks, miks peab kostja maksma liugurite, poltide, mutrite, autotranspordi ja muu sellise eest. Hageja selline nõue ei tulene poolte vahel sõlmitud lepingutele ning seda ei saa arvestada tööde maksumuse hulka. Poolte vahel puudub vaidlus hageja poolt teostatavate palkmaja katusetööde maksumuseks 144 318,72 krooni. Eeltoodust tulenevalt on tööde maksumuseks töövõtja tasuks 1 548 885,12 krooni (1 095 380 + 180 000 +129 186, 40 + 144 318,72). VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohus on seisukohal, et kostja keeldumine töö vastuvõtmisest ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et tellijal puudus alus keelduda töö vastuvõtmisest, kuivõrd töövõtja oli oma kohustused suuremas osas täitnud (maja oli valmis ehitatud). Seega on töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kostja on esitanud tasaarvestuse vastuväite. Kohus on seisukohal, et hageja vastuväited tasaarvestuse lubatavusele ei ole asjakohased. TsMS § 450 lg 2 kohaselt hindab kohus vastuväite aluseks olevaid asjaolusid. Kohus on seisukohal, et kostja tasaarvestuse vastuväide on põhjendatud osaliselt. Hageja on vähendanud seoses tegemata töödega oma nõuet 54 900 krooni võrra. Terrassi laudade tarne väärtuseks on hageja hinnanud 18 000 krooni. Asja materjalide kohaselt maksid terrassi laagid 22 327,50

Tsiviilasi nr. 2-08-55829

krooni ning terrassi lauad maksid 46 843,20 krooni, kokku 69 170,70 krooni. Seega tuleb hageja nõuet vähendada 51 170,70 krooni võrra (69 170,70 - 18 000). Hageja on oma 26.08.08.a kirjas kinnitanud, et ta pole lepingu lisas 4 nimetatud materjale objektile toonud. Kohus ei pea põhjendatuks kostja leppetrahvi nõuet 17 700 krooni suuruses summas. Pooled on kokku leppinud katusetööde valmimises 10.10.2007.a. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et katusetööd lõpetati 15.10.07.a. Samas on aga nähtuvalt asja materjalidest katuse muudetud projekt kooskõlastatud alles 20.09.2007.a. Kohus nõustub hagejaga, et katuseprojekti koostamine oli tellija kohustus ning lepingu p 6.4 nägi ette poolte kooskõlastuse lepingu vahetähtaegade korrigeerimiseks oluliste asjaolude ilmnemisel. Kostja on hageja vastu esitanud nõude kahju hüvitamiseks tulenevalt seenhallituse ekspertiisi ja seente tõrje eest summas 3 540 krooni ja 118 761,1 krooni. Kohus on seisukohal, et selles osas on tasaarvestuse vastuväide põhjendatud. Ekspertiisiaktis on mükoloog Anna Baklan asunud seisukohale, et puitu on vaja töödelda kemikaaliga Boracol 20-2Bd. Ka istungil on A. Baklan selgitanud, miks oli vaja konkreetsel juhul puitu töödelda eelnimetatud kemikaaliga. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostja vastuväide 122 301,1 krooni suuruses summas. Hageja on esitanud vastuväite, et hagejal puudus kohustus seenhallituse kõrvaldamiseks ning kostja on oma tegevusega (akende ja uste paigaldamine) soodustanud hallituse teket. Kohus on palunud hagejal esitada tõendid seenhallitusega seonduvate kirjade saatmisest kostjale, kuid hageja pole seda teinud. Ka on kostja hallituse olemasolu kinnitanud kui puudust 23.11.07.a e-kirjas. Kohus on seisukohal, et hageja väide, et hagejal puudus kohustus seenhallituse kõrvaldamiseks, ei oma siinjuures tähtsust. See, et SMT Arendus OÜ on kostja eest tasunud seenehävitamise arved, ei oma siinjuures tähtsust. Kohus on seisukohal, et kolmas isik võib täita kostja kohustuse. Kostja on esitanud oma tasaarvestuses ka leppetrahvinõude perioodi 08.05.2007 kuni 31.08.2007 eest. Kostja on seisukohal, et vastavalt lepingu punktidele 12.2. ja 6.7 on kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi tööde tegemise lõpptähtajast mittekinnipidamise korral 0,25 % töövõtja tasust iga tähtaega ületanud päeva eest. Kostja on seisukohal, et tööde lõpptähtaeg oli 08.05.2007 ning hageja teostas tööd 31.08.2007, järelikult hilines ta tööde valmimisega 115 päeva. Arvestades, et töövõtja tasu oli 1 025 000 + (391 000 x 0.18) + 180 000 = 1 275 380 krooni, millelt leppetrahv 0,25 % on 3 188,45 krooni x 115 = 366 671,75 krooni. Vastavalt lepingu punktile 12.2 ei või leppetrahv olla suurem kui 10 % töövõtja tasust, seega on kostjal leppetrahvi nõue hageja vastu summas 127 538 krooni. Kohus selle käsitlusega ei nõustu. Pooled on tööde lõpptähtaega muutnud, leppides tööde teostamise tähtajaks kokku 31.08.2007, seega puudub kostjal õigus nõuda leppetrahvi eelnimetatud ajavahemiku eest. Kohus on kostjal palunud oma leppetrahvi nõuet täpsustada, kuid kostja pole seda teinud. Ülejäänud osas on kostja vastuväited tõendama. TsMS §230 lg l kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja pole soovinud hinnata puuduseid koos hagejaga. Kohus on juhtinud kostja tähelepanu asjaolule, et kostja tasaarvestuse vastuväide (kahjunõue) on tõendamata 307 500 krooni ulatuses. Kohus on seisukohal, et tasaarvestust ei saa rajada kahjunõudele, mis on ebaselge. Eeltoodust tulenevalt on töövõtja nõue kostja vastu 422 266,4 krooni (1 548 885,12-1 126 618, 72). Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja on tasunud 1 126 618, 72 krooni. Tasaarvestuse korras tuleb töövõtja nõuet 422 266,4 krooni vähendada 228 371,8 krooni võrra (54 900 + 51 170,70 + 122 301,1). Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 193 894,6 krooni (422 266,4 - 228 371,8).

Tsiviilasi nr. 2-08-55829

VÕS §113 lg l kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0.25 % päevas. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et põhjendatud on kostja viivisenõue arve 67d (17 700 krooni, viivitus 305 päeva) eest summas 13 496,25 krooni. Ülejäänud summalt 176 194,6 krooni (193 894,6 - 17 700, viivitus 285 päeva) on viivis 125 538, 65 krooni. Seega on viivis kokku 139 034,9 krooni. Kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele 332 929,5 krooni (193 894,6 + 139 034,9) ehk 21 278,07 eurot. TsMS § 163 kohaselt jätab kohus menetluskulud poolte enda kanda.

ABcom Palkmaja OÜ apellatsioonkaebus TsMS § 442 lõikest 8 tulenevalt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ning oma otsuses kõiki tõendeid analüüsima. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on kohtuotsuses asunud seisukohale, et asjaolu, et SMT Arendus OÜ on kostja eest tasunud seenehävitamise arved, ei oma siinjuures tähtsust ning kolmas isik võib täita kostja kohustuse. Eelviidatud seisukoha alusel on kohus lugenud põhjendatuks kostja tasaarvestuse summas 191 471,80 krooni, mille võrra on kohus ka hageja nõuet vähendanud. Hageja on maakohtus korduvalt selgitanud, et kuna vastav teenus on osutatud hoopis S.M.T. Arendus OÜ-le ja vastavad summad on ka tasunud S.M.T. Arendus OÜ, siis on ilmne, et kostjal ei ole eeltoodud summades kahju tekkinud ning VÕS § 127 lg 1 kohaselt puudub kostjal vastavas osas alus kahjunõude esitamiseks hageja vastu. Hageja viitas eelviidatud seisukoha osas ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-97-07 ehk kohtul tuleb anda hinnang mh ka küsimusele, kas konkreetse kahju näol on tegemist kostja kahjuga või mitte. Kui kahjustatud isikul pole kahju tekkinud, siis kahjuhüvitusnõuet ei eksisteeri (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-14-02). Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et kohus ei ole otsust tehes põhjendanud, miks kohus ei nõustu hageja eelviidatud seisukohaga, mille kohaselt ei ole kostjal S.M.T Arendus OÜ poolt tasutud arvete osas kahju tekkinud. Õige on kohtu seisukoht, et kolmas isik võib täita kostja kohustuse, samas toob kostja kohustuse täitmine VÕS § 78 lg 1 kohaselt aga kaasa selle, et kostja ise vabaneb vastava kohustuse täitmisest, st täidetud summas ei ole kostjal kahju tekkinud ega teki ka tulevikus. Arvestades eeltoodut, tuleb kostja tasaarvestus summas 191 471,80 krooni lugeda põhjendamatuks ja mitte toimunuks ning kostjalt tuleb hageja kasuks põhivõlgnevusena välja mõista ka eelviidatud summa (191 471,80 krooni).

Vastustaja seisukoht Kostja Tiit Suuder vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub Tallinna Ringkonnakohtul jätta ABcom Palkmaja apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata ning kohtuotsus hageja poolt taotletud osas muutmata. Menetluskulude jaotuse palub kostja määrata kindlaks selliselt, et jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Tiit Suuderi apellatsioonkaebus Harju Maakohtu järeldus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu projekti muudatustest tingitud muudatustööde eest, on ebaõige ega ole põhjendatud. Kostja on seisukohal, et Harju Maakohus ei ole

Tsiviilasi nr. 2-08-55829

analüüsinud VÕS § 97 kõiki vajalike eeldusi ning on nimetatud õigusnormi kohaldanud vääralt. Lisaks on Harju Maakohtu kohtuotsus vastuolus TsMS § 442 lõikega 8. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 ei ole taoline kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud. Lepingu muutmist võib nõuda ainult tingimusel, et esineb üks VÕS § 97 lg-s 1 sätestatud olukordadest ning on täidetud kõik VÕS § 97 lg-s 2 sätestatud nõuded (vt. ka Riigikohtu otsust nr 3-2-1-99-10 punkti 13).

Tsiviilasi nr. 2-08-55829

asjassepuutuvat tõendit käsitlenud ning ei ole oma seisukohta põhjendanud, siis on Harju Maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ning TsMS § 442 lg-t 8. Harju Maakohus on asunud seisukohale, et kostja keeldumine töö vastuvõtmisest ei ole põhjendatud ning tasunõue oli muutunud sissenõutavaks. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga. Kohtuotsus on vastuolus TsMS § 436 lg-ga 1 ning TsMS § 442 lg-ga 8. Maakohus ei põhjendanud, millele tuginedes on kohtuotsuses jõutud järelduseni, et kostjal puudus alus keelduda kõnealuse töö vastuvõtmisest (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-09) ning jääb arusaamatuks, mis põhjusel ei ole Harju Maakohus analüüsinud ehitisel esinenud puudusi ega hinnanud nende olulisust. Harju Maakohus ei ole ka arvesse võtnud kostja poolseid vastuväiteid, sh omanikujärelevalve ülevaatuse aktis ülesmärgitud vaegtöösid ning projektile mittevastavusi. Seega ei ole Harju Maakohus käsitlenud kõiki asjakohaseid kostja poolt esitatud vastuväiteid ning dokumentaalseid tõendeid. Kostja on seisukohal, et maakohtu poolt rahuldatud viivisenõue arve nr 67d (17 700 krooni, viivitus 305 päeva) eest, ei ole põhjendatud, mistõttu tuleb kohtuotsus vastavas osas tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kuivõrd kostjal oli õigus küsida katusetööde tähtaegselt mittevalmimise eest leppetrahvi summas 17 700 krooni, siis keeldus ta õigustatult nimetatud summa ulatuses arvet nr 67d tasumast. Seega on väär maakohtu seisukoht, et arve nr 67d tasumata jätmise eest summas 17 700 krooni tuleb kostjal tasuda viivist summas 13 496.25 krooni. Maakohus ei ole nimetatud summa viivisena väljamõistmist põhjendanud. Teiseks on kostja käesolevas apellatsioonis vaidlustanud maakohtu viivise arvestuse aluseks oleva summa (maakohtu poolt kostjalt väljamõistetud põhivõlgnevus summas 193 894.60 krooni). Seega ei ole kõnealune viivis põhjendatud. Kolmandaks ei ole maakohus märkinud, mis ajast on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks (asjassepuutuv Riigikohtu otsus nr 3-2-1-73-10). Kostja palub Tallinna Ringkonnakohtul tühistada Harju Maakohtu kohtuotsus osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 21 278.07 eurot, jäeti rahuldamata kostja esindaja vastuväide kohtu tegevusele seoses kohtuasja lahendamisega tunnistajate ülekuulamiseta ning saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotuse palub kostja määrata mõlemas kohtuastmes selliselt, et jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Vastustaja seisukoht Hageja palub jätta Tiit Suuderi apellatsioonkaebus rahuldamata, Harju Maakohtu 28.01.2011.a kohtuotsus kostja apellatsioonkaebusega vaidlustatavas osas muutmata ja menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsust tuleb muuta kostjalt väljamõistetava summa ja õiguslike põhjenduste osas. TsMS § 651 lg. 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsust ehitises olnud seenhallituse tõrje ja selle kindlakstegemiseks tehtud ekspertiisi maksumuste osas tasaarvestust, leides, et need kulutused tasus kostja eest kolmas isik, mistõttu ei ole kostja kahju kandnud.

Tsiviilasi nr. 2-08-55829

Samas hageja ei vaidlusta, et ulatusliku seenhallituse olemasolu äsja valminud ehitises kujutab endast töö mittevastavust lepingutingimustele. Tegemist on kahjuga, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu, mistõttu on tellijal VÕS § 649 kohaselt õigus nõuda töövõtjalt sellise kahju hüvitamist, olgugi et esialgu tasus mittevastavuse kõrvaldamise eest kolmas isik. Seega jätab kolleegium hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on ekslik nn. muudatustöö maksumuse 129 184, 40 kr. töövõtja tasuna väljamõistmise (arvestamise) osas. Asjakohatu on siinkohal maakohtu viide VÕS §-le 97. Tegemist on töö eelarve küsimusega, mistõttu tuleb lähtuda § 639 sätetest, mis käsitavad eelarve ületamist. Nagu maakohus tuvastas, oli ehitise palkosa hinnaks 1 095 380 kr., millele lisandub palkosa tarnekomplekti paigaldamise tasu 180 000 kr. Töövõtulepingus ei olnud kokku lepitud, kas eelarve on töövõtjale siduv või mitte. VÕS § 639 lg. 1 kohaselt eeldatakse sellisel juhul, et eelarve on siduv. See tähendab, et töövõtjal puudus õigus nõuda ehitise kallinemisest tingitud kokkulepitud eelarvet ületavat tasu. Isegi kui eelarve olek mittesiduv, võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist vaid siis, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Ehitusalal tegutseva ettevõtjana pidi hageja ette nägema projekti puudusi ja eelarve ületamise vajadusest tellijat kohe teavitama (VÕS § 639 lg. 2). Seega selles osas rahuldab kolleegium kostja apellatsioonkaebuse. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et kostjal puudus õigus leppetrahvi nõuda katusetööde lõpetamisega 5 päeva hilinemise eest, kuivõrd hilinemise tingis katuse projekti muutmine kostja poolt. Samuti on maakohtu otsus põhjendatud osas, milles kohus leidis, et kostjal puudus leppetrahvi saamise õigus perioodi eest 08.05.2007 kuni 31.08.2007, kuivõrd poolte 23.08.2007 kokkuleppega (lepingu lisa 4) pikendasid pooled ehitise valmimise tähtaega 31. augustini 2007. Algsest tähtajast mittekinnipidamise eest kohustus hageja tarnima tasuta terrassi ja vahelae materjali, ja kuna hageja materjali ei tarninud, samas hageja on tarnimata materjali osas oma nõuet vähendanud 18 000 kr. võrra, siis on maakohus lisaks lugenud hageja nõue täiendavalt tasaarvestatuks 51 170, 70 kr. võrra, lähtudes kostja poolt näidatud materjali maksumusest. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja väidetav tasaarvestav nõue kahju hüvitamiseks 307 500 kr. ulatuses ei ole tõendatud. AS Restori akt (toimiku lk. 72) töö puuduste kõrvaldamise maksumuse kohta ei ole arvestatav, kuivõrd selles toodud puuduste kõrvaldamise maksumus on hinnanguline (nagu aktiski rõhutatakse), hinnakirjadele vms viitamata. Samuti on sinna lisatud puudusi, mida maakohus on juba eraldi arvestanud (seenhallituse tõrje, terrassi laudise tarne) ja töid, milles ei ole kokku lepitud (terrassi aluskarkassi ehitus). Muid tõendeid töö puuduste kõrvaldamise maksumuse kohta ei ole esitatud ja seetõttu tuleb lähtuda vaegtööde ja töö parandamise maksumusest, mida hageja on omaks võtnud ja millises osas ta on tasunõuet vähendanud. Ringkonnakohus leidis, et töö tuleb lugeda VÕS § 638 järgi vastuvõetuks ja hageja tasunõue sissenõutavaks25.11.2007, mil hageja ei ilmunud objektile puuduste likvideerimiseks ja objekti vastuvõtmise osas poolte suhtlus katkes. Kokkuvõttes ringkonnakohus leiab, et hageja lepingujärgse tasu suurus oli 1 419 637,44 kr. Sellest on kostja tasunud 1 126 618,72 kr. Vahe on 293 018,72 kr. Sellest tuleb maha arvata kostja põhjendatud tasaarvestuse osa 228 371,80 kr. Seega kuulub hageja tasunõu rahuldamisele 64 648,92 kr. (4131,82 euro) ulatuses. 0,25% lepingujärgset viivist sellelt summalt päevas on 161,61 kr. Perioodis 26.11.2007 kuni

Tsiviilasi nr. 2-08-55829

27.08.2008 on 276 päeva, seega tuleb kostjal maksta viivist selle perioodi eest 44 604,36 kr. (2850,74 eurot). Vastavalt muudab ringkonnakohus maakohtu otsust. Kuna hageja põhinõue rahuldatakse 13% ulatuses, jätab kolleegium menetlusosaliste menetluskulud 13% ulatuses kostja ja 87% ulatuses hageja kanda.

Tiit Kollom

Reet Allikvere

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.