Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingrid Hallas, sekretär Kaidi Kanarbik
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.oktoobril 2009.a. Pärnu Rüütli tänava kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-67839
Tsiviilasi
Marjatta Astren`i , xxxxx xxxxxxxxx ik.kood xxxxxx-xxxx xxxxxxxxx x, xxxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx , epost:[email protected] hagi OÜ Kenwalt reg.kood 10836946, Looga tee 14 Silla küla Paikuse vald 86604 Pärnumaa juhatuse liige Kent Kustasson e-post [email protected] vastu kahju 70 941 kr 44 s nõudes.
Menetlusosalised ja nende Hageja Marjatta Astren, esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik , AB Nõmmik Hommiku 4-14 Pärnu 80010 , e-post:[email protected] esindajad Kostja volitatud esindaja jurist Monika Meerents-Luberg OÜ Munga Õigusbüroo Aia 8 Pärnu e-post:[[email protected]] Kohtuistungi toimumise aeg
30.juuni 2009
Hagihind: 70941 kr 44 s Resolutsioon : Juhindudes TsMS § 434-§ 436,§ 442,VÕS § 646 lg 5, kohus otsustas: Rahuldada hagi osaliselt .Välja mõista OÜ-lt Kenwalt Marjatta Astren`i kasuks rahaline hüvitis summas 38 985 kr 90 s ( kolmkümmend kaheksa tuhat üheksasada kaheksakümmend viis krooni ja 90 s ). Menetluskulud Juhindudes TsMS § 163 lg 1 välja mõista kostjalt hageja menetluskulud 55% ulatuses vastavalt hagi rahuldatud osale hagihinnast.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
kättetoimetamisele järgnevast päevast esitada
Hagi täpsustuse kohaselt 10.augustist 2009 esitas kostja OÜ Kenwalt 03.01.2006 hinnapakkumise Pärnumaal xxxx vallas xxxxxx külas asuva xxxxxxxxx talu ehitus- ja renoveerimistöödeks summas 210 000 krooni.Tööde kirjeldus sisaldas vana eterniidi eemaldamise, uue katusematerjali Ruukki Classic paigaldus, korstna lühemaks ehitamine ja veel mõned tööd, samuti materjalikulu.Kuigi hind oli kõrge, jäi hageja sellega nõusse, eeldades kõrge hinnaga tasakaalus olevat kvaliteeti ning ettevõtteseiseseid nõudmisi töötajatele.OÜ Kenwalt esindaja K.K. käis vahetult koos töödejuhatajaga ka objekti üle vaatamas.Katuse lameduse pikkust mõõdeti laseriga, kuid ülevaatus teostati ilmselgelt kiirustades, kuna märkamata jäi katuse ebasümmeetrilisus ja sarikate halb kvaliteet.Mõõtmise juures leppis hageja kostjaga kokku ka räästaste tegemises ning selles, et vee rennid tehakse hiljem lisatööna. 07.01.2006 maksis hageja ettemaksu 105 000 krooni.19.01.2006 esitas OÜ Kenwalt hagejatele arve nr 120/06 summas 74 109 kr 71 s, mille hageja samas päeval tasus. 01.02.2006 esitas OÜ Kenwalt hagejale arve 122/06 summas 28 560 kr, mille hageja tasus 13.02.2006. Hageja väitel paigaldati katus lohakalt: põhjatöö tõttu katus lainetas nii laius kui pikisuunas, korstnaplekk oli paisunud, räästaid ega räästaplekke ei olnud paigaldatud, kuigi see oli eelnevalt kokku lepitud, kruvide paigaldus ei olnud otse, veranda aken, mis pidi olema 1200mmx600 mm, oli tegelikkuses 800 mm x 600 mm, samuti oli veranda aken teiste akendega võrreldes erineval kõrgusel, veranda peal asetseva terassi uks ei tulnud vabalt liikudes lahti, vaid kraapis veranda katust.Pärast esimest vihma ilmnesid ka raskema iseloomuga vead: terassi neeluplekid olid paigaldatud valesid töövõtteid kasutades, mille tulemusel kogu vesi läks räästa peale.Nii veranda räästad kui verandaneelu lähedal oleva karkassi räästad hakkasid mädanema.Ruukki esindaja K.K. seletas hagejale seda nähtust neeluplekkide valede paigaldamisvõtete kasutamisega ja katusepleki vale mõõtmisega.Seega ei vastanud töö kokkulepitud tingimustele. 20.03.2006 esitas OÜ Kenwalt uue hinnapakkumise lisatööde teostamiseks summas 30 582 kr 06 s- tööde kirjelduses sisaldus räästakastide ehitus ja veel mõned lisatööd koos materjalikuluga.OÜ Kenwalt ostis oma materjali AS-st Puumarket, kuid kuna viimases kohapeal olnud hind oli 2,5- 3 korda odavam kui hinnapakkumises, otsustas hageja puitmaterjali ise osta. 21.03.2006 ostis hageja ise puitmaterjali ja muid materjale summas 6 754 kr 15 s. 24.03.2006 esitas OÜ Kenwalt uue hinnapakkumise paranduse, jättes maksumusest välja materjalikulu, seega tuli uueks summaks 18 475 kr 25 s.Hageja tasus kostjale sellest 09.05.2006 14 699 kr 26 s, maksmata jäi 3766 krooni. 27.08-28.08.2006 viibis hageja väitel xxxxxxxxx talus Soome tunnustatud ehitustööde ekspert N.L., kes fikseeris OÜ Kenwalt poolt teostatud tööde halva kvaliteedi.Viimase sõidukulud edasi-tagasi Helsingist xxxxxxxxxx talusse tasus hageja. 18.09.2006 esitas hageja reklamatsiooni OÜ-le Kenwalt, milles väljendas rahulolematust töö kvaliteediga.Hageja tegi ettepaneku puudused kostja kulul kõrvaldada. 17.01.2007 vastas OÜ Kenwalt hagejale, et katuseplekk paigaldati hageja nõudmisel vanadele sarikatele, mis olid ebatasased ega võimaldanud korralikku tööd teha.Räästakastide ehitamisel kasutasid kostja töömehed hageja ostetud märga laudmaterjali, mis kuivades kõveraks tõmbus.Kostja väidab oma kirjas, et juhtis ehitustööde alguses hageja tähelepanu vanadele sarikatele ja märgadele laudadele, kuid kuna hageja jäi nende kasutamise nõude juurde, siis ei ole kostja nõus vastutama töö tulemuste eest. 06.03.2007 koostas hageja ülesandel OÜ Arcus Projekt ehitusinsener L.T. akti katuse ehitustööde kohta.Aktis tõi L.T. välja, et katuse ehitamisel ei peetud kinni Ruukki Calssic
katuse paigaldamiseks antud juhistest.Samuti tõi L.T. välja kõik ehituse käigus tehtud vead ning võimalused nende parandamiseks. 23.03.2007 esitas OÜ Arcus Projekt arve nr 77 katuse ülevaatuse kohta summas 2 950 kr, mille hageja tasus 29.03.2007. Kuna OÜ Kenwlat ei nõustunud parandama oma töötajate tehtud vigu, sõlmis hageja 02.05.2007 OÜ-ga Katuseabi ehitustööde lepingu summas 36 035 kr 90 s, mille hageja on tasunud 02.05.2007 10 810 kr 80 s ja 29.06.2007 25 225 kr 10 s. Kuna OÜ Kenwalt juhatuse liige K.K. ja teda esindav jurist ei nõustunud aktsepteerima hageja inglise – või soomekeelset pretensiooni, pidi hageja pretensiooni tõlkima eesti keelde ja tasuma OÜ-le Lingo 1172 kr 90 s. 02.07.2007 esitas OÜ Katuseabi korstnaplekkide paigalduse lisatööde hinnapakkumise summas 5723 kr, mille hageja on tasunud. 04.07.2007 esitas hageja kostjale rahalise kahjunõude summas 83 135 kr 80 s. 25.07.2007 vastas kostja, et on nõus tasuma hagejale 4282 kr 10 s. 04.01.2008 pöördus hageja Tarbijakaitseameti poole. Tarbijakaitseamet otsustas rahuldada hageja nõude osaliselt ja kohustada OÜ-d Kenwalt hüvitama tarbijale tekitatud kahju 38 985 kr 90 s, see on summa, mis koosneb OÜ Katuseabi kasutatud teenuse ja OÜ Arcus Projekt ehitusinseneri L.T.`i akti koostamise tasust.Otsuse täitmiseks andis Tarbijakaitseameti komisjon aega 1 kuu.Kuna OÜ Kenwalt ei ole võlgnevust tasunud, pöördus hageja kohtusse. Hageja palub kostjalt välja mõista OÜ Arcus Projekt ehitusinsenerile L.T. tasutud 2950 kr, OÜ-le Kastuseabi tasutud 41 758 kr 90 s , hageja transpordikulud 25 059 kr 64 1 ja tõlketasu 1172 kr 90 s. Kostja seisukohad Kostja kirjalikud seisukohad hagi täpsustusele saabusid kohtule 25.08.2009. Kostja on seisukohal, et hageja nõuded on ebaselged.Hagiavaldusest ei selgu, millised on väidetavad kostja poolt teostatud tööde puudused ( sh millistele konkreetsetele nõuetele kostja poolt teostatud tööd ei vasta) ning milliste väidetavate puuduste kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamist hageja kostjalt nõuab.Tulenevalt nõuete ebaselgusest tegi kohus 14.04.2009 toimunud eelistungil ja 30.06.2009 toimunud kohtuistungil ettepaneku haginõuet täpsustada.11.08.2009 esitas hageja kohtule täpsustatud hagiavalduse, kuid võrreldes esialgse hagiga on avaldust täiendatud vaid viitega Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-80-08.
OÜ Arcus Projekt 06.03.2007 katusetööde ülevaatuse aktist nr 27 ( tl 25-27) ei nähtu, millistele konkreetsetele nõuetele kostja poolt teostatud tööd ei vasta.30.06.2009 kohtuistungil andis tunnistaja L.T. ütlusi selle kohta, et aluseks on võetud Soome ehitusnormid, kuid millised , ei osanud öelda.Samas avaldas tunnistaja, et enne ega peale ülevaatuse teostamist ei esitanud hageja ülevaatuse tellijana ülevaatuse teostajale andmeid tööde teostamise asjaolude ( hinnapakkumised,kostja selgitused,vastused hageja nõuetele,räästakastide ehitamise soovi tekkimine peale katusepleki paigaldustööde lõpetamist, räästakastide materjali tarnimine hageja enda poolt jms.) ega tööde teostaja kohta.Hageja ei pidanud vajalikuks teavitada kostjat OÜ Arcus Projekt poolsest ülevaatusest, millest tulenevalt ei ole ka kostjal endal olnud võimalik avaldada ülevaatuse teostajale tööde teostamisega seonduvaid asjaolusid.Eeltoodut arvestades on põhjendamatu OÜ-le Arcus Projekt tasutud 2950 krooni nõue. OÜ Arcus Projekt aktis on märgitud , et paigaldamata on vihmaveerennid ja lumetõkked katuseräästas ( II lõige) .. ja puudub vajalik tilgaplekk, mis suunaks katuseplekilt tuleva
sadevee räästast eemale vihmaveerenni.Tehtud lahenduses märgab vihmavesi räästalaudu ja lauad on saanud niiskuskahjustust ( IV lõige). Nagu nähtub kostja poolt hagejale esitatud hinnapakkumistest ( tl 12-13, 17-18) ei ole hageja tellinud kostjalt tilgaplekki, lumetõkete ega vihmaveerennide paigaldamist.Seega on just räästalaudise nn sinetamine asetleidnud hageja enda tegematajätmise ja nn kokkuhoiu tulemusel ( ebakvaliteetne laud), mis vaatamata kostjapoolsele soovitusele on jäetud puidukaitsevahendiga katmata, vihmaveerennide jms paigaldamata jätmine. Väär on hagiavalduses väidetu, nagu ei oleks kostja seaduslik ja lepinguline esindaja olnud nõus aktsepteerima hageja pretensioone inglise keeles.29.02.2007 ( tl 56-58) dateeritud ekirjas palus kostja esindaja esitada seisukohad tõlgituna eesti või inglise keelde.Inglise keelt valdas hageja kostjaga suhtlemiseks vajalikul määral ka ise. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu hageja nõue tõlkekulude hüvitamiseks. Hagiavaldusele lisatud OÜ Katuseabi hinnapakkumisest nr 430 ( tl 30) ei nähtu, et hinnapakkumises nimetatud tööd seonduks kostja poolt teostatud tööde väidetavate puudustega.Lisaks, hinnapakkumise nr 430 alusel on teostatud töid üksnes 36 035 kr 90 s ulatuses ( tl 32,34). Arusaamatuks jääb, kuidas seondub hageja nõuedega OÜ Katuseabi 01.07.2008 arve nr 701 ( tl 36). Hageja poolt edastatud 25.06.2009 e-kirjavahetusest OÜ-ga Katuseabi nähtub üksnes hinnapakkumises nr 430 nimetatud tööde sisu, mitte aga see, mis tingis nende tööde teostamise vajaduse. Veel enam, tunnistaja L.T. andis ütlusi selle kohta, et neelukohtadest vee sissejooksmist ei olnud märgata.Parandada oleks neeluplekke saanud pleki lahtikruvimisega- hiljem pannakse uus tihend ja kruvitakse plekk uuesti kinni.Eeltoodust tulenevalt võib väita, et hinnapakkumises nr 430 võib katuseplekki ja neelupõhjaplekke lugeda põhjendamatuteks kuludeks, kuivõrd isegi juhul, kui neelupõhjad oleks kostja poolt paigaldatud puudustega, oli uute plekkide paigaldamine ebamõistlik. Alusetu, tõendamatu ja põhjendamatu on hageja nõue hageja, tema abikaasa ja N.L. reisi- ja trandpordikulude katmise osas. Kostja teostas tööd vastavalt esitatud hinnapakkumistele ja hageja poolt antud juhistele. Kostja seadusliku esindaja K.K. vande all antud seletuste kohaselt juhtis ta enne tööde alustamist hageja tähelepanu hoone vanadele sarikatele ning nende väljavahetamise ( kogu katuse mahavõtmine) otstarbekusele, millele hageja aga seoses selle kulukusega kategooriliselt vastu oli. Pooled leppisid kokku, et sarikatele tehakse osaline sirgestamine ning hageja soovi kohaselt paigaldati uus katusekate parima võimaliku kvaliteediga hoone vanadele sarikatele. Esimese hinnapakkumise alusel teostatud tööde lõpetamise järgselt tööde vastuvõtmisel hageja teostatud tööde osas pretensioone ei esitanud, mida tõendab muuhulgas asjaolu, et hageja on teostatud tööde eest täies ulatuses tasunud ( tl 4,II lõik).Kostja 03.01.2006 hinnapakkumise (tl 12) kohaselt kuulus 50 % tööde maksumusest tasumisele ettemaksuna, 35 % roovituse lõpetamisel ja 15 % tööde üleandmisel-vastuvõtmisel. Märtsis 2006 tekkis hagejal soov täiendavate tööde teostamiseks, s.h. räästakastide ehitamiseks, mille teostamiseks esitas kostja hagejale 20.03.2006 hinnapakkumise ( tl 17-18). Peale hinnapakkumise saamist avaldas hageja, et kulude kokkuhoiu eesmärgil tarnib ise vajaliku saematerjali.Vastavalt hageja soovile kasutas kostja lisatööde teostamisel hageja poolt toodud saematerjali.Enne materjali kasutamist juhtis kostja hageja tähelepanu saematerjali kvaliteedile( madala kvliteediga märg laud) ning asjaolule, et kuivades hakkab selline puit kõverduma.Vaatamata eeltoodule jäi hageja kulude kokkuhoidu silmas pidades kindlaks oma soovile teostada lisatöid tema poolt toodud materjalist.Puidu kaardumise vähendamiseks soovitas hageja viivitamatult puit puidukaitsevahendiga üle võõbata, mida
hageja ei teinud.Kostja seadusliku esindaja K.K. seletuse kohaselt ei saanud räästakastide ehitamisel enam sarikaid lühemaks teha, kuna uus katuseplekk oli paigaldatud.Sarikate lühendamisega oleks võinud kahjustada katuselekki ning vigastuse kohta oleks võinud tekkida rooste. Vigastuse tekkimisega oleks tootja garantii lõppenud.Tunnistaja L.T. möönis, et katusepleki vähene üleulatumine räästalauast võis olla tingitud, et räästakastid ehitati hiljem kui katus. Teise hinnapakkumise alusel teostatud tööd on hageja vastu võtnud, mida tõendab asjaolu, et hageja on tasunud kostjale teise hinnapakkumise alusel teostatud tööde eest esitatud arve nr 125 ( tl 20,21).Tööde vastuvõtmisel hageja teostatud tööde osas pretensioone ei esitanud. Hageja ei ole esitanud kostjale avaldust arvest nr 125 tulenevate tööde hinna alandamiseks ja jätnud õigustamatult nimetatud arve osaliselt tasumata.Hagiavalduses on hageja avaldanud ( tl 7,II lõik), et arves kirjas 8 penni tõstmine, tegelikult tõsteti 7 penni, ukse ja akna ümbruse ning põskede viimistlus 500 krooni sisaldus juba esimeses hinnapakkumises ning 2500 krooni võttis hageja arvest maha, kuna kostja ei toimetanud kohale arves nimetatud abimaterjali ja kinnistusvahendeid.Kostja juhib hageja tähelepanu, et 20.03.2006 hinnapakkumises ( tl 18) sisaldus 3 penni, mitte 8 penni tõstmine.Samas, nagu hageja on avaldanud, tõsteti tegelikkuses hoopis 7 penni, seega 4 penni rohkem, kui esialgses hinnapakkumises.Vastupidiselt hageja poolt väidetule, ei sisaldanud esimene hinnapakkumine ukse ja akna ümbruse ning põskede viimistlust.Hinnapakkumine sisaldas üksnes ukse ja akna paigaldust ( tl 13), viimistlus sisaldus teises hinnapakkumises ( tl 18). 2500 krooni mahaarvestamine hageja poolt on põhjendamatu.. Hageja on jätnud avaldamata, et kohtuvälise kompromissina on kostja täitnud omapoolselt 25.07.2007 ( tl 61-62, eestikeelsena 63-64) hagejale esitatud vastuses tehtud kompromissettepaneku ning kompromissi korras on kostja hüvitanud hagejale kulud seoses neelupõhjade parandustöödega summas 8 058 kr 10 s.Nimetatud summa osas on kostja enne selle väljamaksmist teostanud tasaarvelduse VÕS § 197 lõike 1 alusel võlgnevusega kostjale summas 3776 krooni( võlgnevus tekkinud 24.03.2006 arve nr 125/06 osalise tasumata jätmisega) ning tasaarvelduse tulemusel on hageja arvelduskontole 24.03.2008 kokku kantud 4282 kr 10 s ( 8058 kr 10 s- 3776 kr ) ( tl 67).Nimetatud summa ülekandmine ei ole käsitletav kostjapoolse omaksvõtuna.Kostja tasus nimetatud summa eesmärgiga lõpetada pooltevaheline vaidlus mõistliku kompromissiga. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu puhul ei ole tegemist tarbijatöövõtulepinguga.Võlaõigusseaduse § 635 lõike 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandus- ja kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuste osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine.Riigikohus on oma tsiv asi nr 3-2-1-80-08 tehtud otsuses ( p 15) asunud seisukohale, et ehituse töövõtulepingu esemeks on teenuste osutamine tellija kinnisasja suhtes, olgu selleks siis maatükile ehitise rajamine või selle remontimine, st ehitise töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtulepinguks VÕS § 635 lg 4 mõttes.Seetõttu ei saa tellija tugineda sellise lepingu puhul ka VÕS § 657 lg-s 1 sätestatud regulatsiooni imperatiivsusele tarbija kasuks ega tarbijatöövõtu eriregulatsioonile. Vastavalt VÕS § 637 lõike 4 juhul, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.Nagu eelpool märgitud, on hageja kostja poolt teostatud tööde eest tasunud, millest tulenevalt on hageja kostja poolt teostatud tööd ka vastu võtnud.Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-80-09 p 21 asunud seisukohale, et töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele.Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele.Nimelt, kui võlausaldaja on talle kohustuse
täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks teostanud tööd puudustega. Võlaõigusseaduse § 641 lõike 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid,materjali või eeltöid piisavalt kontrollis..Nagu eelpool märgitud, järgis kostja tööde teostamisel hageja soove ja juhiseid ning ehitas räästakastid hageja poolt tarnitud materjalist. Tulenevalt VÕS § 644 lõikest 1 peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda VÕS § 644 lõige 3.Kostja lõpetas esimese hinnapakkumise alusel teostatud tööd 2006 aasta jaanuari lõpus, teise hinnapakkumise alusel teostatud tööd 2006 aasta märtsi lõpus, hageja esitas esimesed pretensioonid 2006 aasta septembris, kuigi puudused pidid olema nähtavad juba tööde vastuvõtmisel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära pooled, tunnistajad ja tutvunud kirjalike tõenditega, leidis, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust tööde tellimuse osas, samuti lisatööde tellimise osas, vaidlus on tehtud tööde kvaliteedi osas. Ekslik on hageja seisukoht, et tegu on tarbijatöövõtulepinguga. VÕS § 635 lg 4 kohaselt tarbijatöövtuleping on majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Antud juhul on tegu kinnistuga , mitte vallasasjaga , mida tõendab e-kinnistusraamatu väljatrükk ( tl .93), mille kohaselt Pärnumaal xxxx vallas xxxxxx külas kuulub hageja Marjatta Astrenile xxxxxxxxxx kinnistu nr xxxxxxx. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele, seejuures VÕS § 641 lg 1 p 2 loetakse lepingu puudumisel töö mittevastavaks ka siis, kui töö ei sobi teatatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Ehituse puhul kehtib hea tava, mis eeldab ka seda, et töövõtja kui spetsialist oleks võinud keelduda katusekatte vahetamisest kui sai aru, et hageja soovib saada odavalt ja on loobunud osadest vajalikest töödest. Ehitusseadus § 3 lg 1 kohaselt ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. OÜ Arcus Projekt poolt koostatud katusetööde ülevaatuse aktist nr. 27 06.03.2007 ( tl 25-26) ja hiljem akti koostanud tunnistaja L. T.`i ütluste kohaselt esinesid Rõõmuselja talus kostja poolt tehtud töödel puudused, mille tulemusel sai kahjustatud hageja vara, seega ei vastanud tehtud tööd heale ehitustavale.Tunnistaja L.T.`i ütluste kohaselt 30.06.2009 kohtuistungil ei olnud tehtud töö kvaliteetne, ega vastanud heale ehitustavale. Tunnistaja H.A. ütluste kohaselt jooksis katus läbi ja Katuseabi nimeline firma parandas katuse ära. Kostja on vastuväidetes tuginenud asjaolule, et täitis hageja juhiseid, mille tulemusena töö ei vastanud lepingutingimustele.Kostja ei ole töö käigus teinud kirjalikku ettekirjutust ega akti,
et ei saa hageja juhistega arvestada ega saavuta kvaliteetset tulemust.Kostja seadusliku esindaja K.K. 30.06.2009 kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt on töö teostatud vastavalt tingimustele, kuidas seda teha sai. OÜ Kenwalt ( tl 87) äriregistri teabesüsteemi andmetel on osaühingu põhitegevusalaks elamute ja mitteluhoonete ehitus, seega omab osaühing vastavat litsentsi ehitustegevuseks, mis eeldab, et osaühingul on vastav ehitusala spetsialist.Ehitusseaduse § 12 lg 3 kohaselt ehitada võib ehitusettevõtja, kes vastab käesoleva seaduse § -s 41 sätestatud nõuetele. VÕS § 645 lg 3 kohaselt töövõtja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse tellija õigusi seoses töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui töövõtja teadis või pidi teadma, et töö lepingutingimustele ei vasta.VÕS § 646 lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust.Hageja on esitanud kostjale pretensiooni, millele kostja on vastanud ( tl 22-24), et ei nõustu xxxxxxxxxx talu kõrvalhoone katusevahetuse ja muude teostatud tööde osas esitatud pretensioonidega ega tunnista pretensioonis esitatud nõudeid. VÕS § 646 lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja poolt tehtud mõistlikud kulutused s.o. hageja poolt OÜ-le Katuseabi kostja poolt tehtud vigade kõrvaldamiseks tasutud 36 035 kr 90 s.OÜ –le Katuseabi on hageja maksnud 02.05.2007 10810 kr 80 s ( tl.31) ja 25 225 kr 10 s 29.06.2007 ( tl.33). Väljamõistmisele ei kuulu korstnapekkide eest esitatud arve 01.07.2008 summas 5723 kr, mille tasumine ei ole tõendatud, samuti ei nähtu hinnapakkumisest, kas selles olid pooled kokku leppinud. OÜ Katuseabi hinnapakkumine nr.430 ( tl 30) sisaldab ( tl.100) järgmisi töid: katuse pleki Klassik profiil väljavahetamine 26,2 m2, 2- meetrised neeluplekid,katusekruvid ja parandusvärv olid vajalikud katuse väljavahetamisel,räästakastide lahti võtmine kogu hoone ulatuses ja ümber ehitamine koos vajaliku puitmaterjaliga. Hageja poolt nõutud sõidukulude hüvitamise nõue summas 25 059 kr 64 s ja OÜ-le Lingo tasutud tõlkekulud summas 1172 kr 90 s ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Põhjendatud on OÜ Arcus Projekt`i ehitusinseneri L.T.`ile kui spetsialistile ( tunnistajale) tasutud 2950 kr ( tl 29) väljamõistmine kostjalt hageja kasuks Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kohus võib menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ingrid Hallas Kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2010 kohtuotsuse resolutiivosa:
Tühistada Pärnu Maakohtu 2.10.2009 otsus osaliselt hagi osalise rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas. Teha uus otsus, millega rahuldada Marjatta Astreni hagi
OÜ Kenwalt vastu kahju hüvitise 70 941 krooni 44 sendi väljamõistmiseks osaliselt 45 881 krooni 80 sendi osas ja jätta rahuldamata 25 059 krooni 64 sendi saamiseks. Sõnastada kohtuotsuse resolusioon järgmiselt: Rahuldada Marjatta Astreni hagi OÜ Kenwalt vastu kahju hüvitise 70 941 krooni 44 sendi väljamõistmiseks osaliselt. Välja mõista OÜ-lt Kenwalt 45 881 krooni 80 senti Marjatta Astreni kasuks. Jätta Marjatta Astreni hagi OÜ Kenwalt vastu rahuldamata 25 059 krooni 64 sendi saamiseks. Hageja Marjatta Astreni apellatsioonkaebus rahuldada. Kostja OÜ Kenwalt apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta maakohtus kantud menetluskuludest 35,32% hageja ja 64,68% kostja kanda. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja OÜ Kenwalt kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.