Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

2-02-248 kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja väited ja põhjendused Hageja esitas 21.08.2002.a kohtule hagi OÜ Almeda Kliinik vastu OÜ Almeda Kliinik 17. mai 2002.a osanike koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse (tlk 1-4) kohaselt A Ž omandas 1995.a. äriühing nimega OÜ Almeda Kliinik osa. Nimetatud äriühing kanti registrikoodi 10292297 all Lääne - Viru Maakohtu registriosakonna poolt äriregistrisse 07.oktoobril 1997.a. A Ž on temale kuulunud osa võõrandanud oma abikaasale M Ž 28.mail 2002.a. sõlmitud abieluvaralepingu alusel. OÜ Almeda Kliinik osad jagunesid 17.mai 2002.a. seisuga kahe osaniku vahel alljärgnevalt - A D kuulus 70% osakapitali suurusest moodustav osa ja A Ž 30% osakapitali suurusest moodustav osa. Alates 2001.a. aasta juunikuust on alguse saanud osanikevahelised erimeelsused äriühingu juhtimisel. 7.mail 2002.a. väljastas A D OÜ Almeda Kliinik nimel teate osanike koosoleku toimumise kohta 17.mail 2002.a. kell 10.30. XXX. 17.mail 2002.a. toimus OÜ Almeda Kliinik osanike erakorraline üldkoosolek, mille üheks päevakorraliseks küsimuseks oli OÜ Almeda Kliinik osakapitali tõstmine. Koosoleku protokolli p.

2-02-248 varasemalt esitatud nõuet üldkoosoleku kokkukutsumise kohta. Osanike koosolekul ei ole kõikide otsuste vastuvõtmiseks toimunud hääletamist ÄS § 171 lg 5 ja § 304 lg 1 p 5 kohaselt kantakse protokolli koosolekul vastu võetud otsused koos hääletamistulemustega. Koosoleku protokollist ei selgu hääletustulemused konkreetsete otsuste vastuvõtmise osas. Protokollis on märgitud, et otsuse poolt oli 1400 häält, samas on konkretiseerimata, millise konkreetse otsuse poolt ja milline konkreetne otsus hääletusele pandi ning millist konkreetset otsust (kas otsust nr. 3.1., 3.2., 3.3. või 3.4.) silmas on peetud. Punktides 3.1.-3.4. osundatud otsuseid ei saa pidada üheks otsuseks, kuna tegemist on küll osakapitali suurendamisega seotud, kuid oma olemuselt siiski erinevate otsustustega. Osanike koosoleku otsus nr. 3.2. ei vasta ÄS § 193 lg 1 sätestatud nõuetele Nimetatud sätte kohaselt on osanikul osakapitali suurendamise korral väljalastvate osade omandamise õigus võrdeliselt tema osaga, kui osakapitali suurendamise otsuses ei ole ette nähtud teisiti. Sama lõike teine lause annab juhise, millisel juhul võib osakapitali suurendamise otsusega otsustada teisiti. Teise lause kohaselt võib proportsionaalse osade omandamise eesõiguse nõuet mitte rakendada juhul, kui selle on välistanud osanike koosoleku otsus, mille poolt on antud vähemalt 3⁄4 osanike koosolekul osalenud häältest. ÄS § 193 lg 1 osundatud osanike poolt uute osade omandamise võrdelist õigust ei ole enne osakapitali suurendamist välistatud. Seega on osakapitali suurendamise otsus tingimusel, mille kohaselt 70% osalust omavale osanikule antakse õigus omandada 75,19% suurendatavast osakapitalist ja 30% osalust osanikule omavale osanikule õigus omandada 24,81% suurendatavast osakapitalist seadusevastane. Osanike koosoleku otsus nr. 3.2 ei saa vaatamata selgesõnalise välistusotsustuse puudumisele olla seaduslik ka sisuliselt, kuna osakapitali omandamise õigus on antud eelpoolkirjeldatud võrdelisuse põhimõtet rikkudes. Äriühingu osanike poolt uute osade omandamise õigus lähtuvalt nende omanduses olevast osakapitalist on nii õiguskirjanduse, kui ka äriseadustiku mõtte kohaselt üks keskseid osaniku õigusi. Nimetatud õiguse rikkumine on oluline osaniku õiguste rikkumine, mis on ühtlasi ka Põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandi võrdse kaitstuse põhimõtte rikkumine. Osanik teeb oma investeeringu osaühingusse lähtuvalt asjaolust, milliseid õigusi ta oma investeeringutest loodab saada. Teatud osalus osakapitalis annab osanikule teatud õigused. Õiguskirjanduses väljendatud seisukohtade kohaselt (Martti Kalaus Juridica 98, nr. 6.) on uute aktsiate (resp. osade) märkimise regulatsioon oluline eelkõige seetõttu, et aktsionäri osaluse suurus määrab pea kõigi talle kuuluvate aktsionäriõiguste ulatuse. Seetõttu on aktsionärid reeglina aktsiakapitali suurendamises osalemisest huvitatud, et säilitada oma senine osalus ja mõjuvõim. OÜ Almeda Kliinik põhikirja punkti 5.2. kohaselt on põhikirja muutmise, juhatuse liikme valimise ning tagasikutsumise, jagunemise ja likvideerimise otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 3⁄4 osanike häältest. Seega, kui OÜ Almeda Kliinik nimetatud osanike otsus tunnistada seaduslikuks, siis jääb M Ž osalus OÜ-s Almeda Kliinik väiksemaks kui 1⁄4, millega seoses kaotab ta õiguse osaleda osaühingu igapäevases juhtimises ja oluliste otsuste tegemisel osaühingus. ÄS § 193 lg 1 sätestabki osaniku õiguspärase ootuse garantii. Erandina on toodud olukord, mil 3⁄4 osakapitaliga esindatud häältest, s.o. valdav enamus, on osaniku õiguse välistamise poolt. 3(13)

2-02-248 Hageja leiab, et 30% osakapitali omanikule kuulub käesoleva ajani õiguspärane ootus eeldada, et mistahes osakapitali suurendamise otsustamisel kuulub tema eesõigus omandada uusi osasid võrdeliselt temale kuuluva osaga osakapitalist. Nimetatud eesõigus kehtib osakapitali suurendamisel mistahes vormis (rahaline sissemakse, mitterahaline sissemakse, fondiemissioon). ÄS § 193 lg 1 ei sätesta piiranguid, et nimetatud põhimõte kehtib ainult teatud liiki osakapitali laiendamise juhtude suhtes. Nimetud seisukoht on kooskõlas ka eelpoolkäsitletud osaniku õiguspärase ootuse põhimõttega. Osakapitali suurendamise viiside eristamine uute osade omandamise õiguse välistamisel ei saa olla seadusandja mõtteks ka põhjusel, et eesõigus välistamisel on osanikule ühed ja samad juriidilised tagajärjed, olenemata viisist, mille kohaselt on osakapitali suurendatud. Teatud viisil osakapitali suurendamine ei saa olla osanikule olulisem hüve teisel viisil osakapitali suurendamisest. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes PS § 32, ÄS § 171 lg 1, 3 ja 5, § 193 lg 1, § 184 lg 2, § 304 lg 1 p 5, TsMS § 60, § 61 palub hageja: tunnistada kehtetuks OÜ Almeda Kliinik osanike poolt 17.mail 2002.a. tehtud otsused, mis on fikseeritud osanike koosoleku protokollis samast kuupäevast; välja mõista OÜ-lt Almeda Kliinik kohtukulud M Ž kasuks vastavalt kohtukulude nimekirjale, mille esitab hilisemalt. Hageja on esitanud kohtule järgmised tõendid: abieluvaraleping (tlk 5-8); OÜ Almeda Kliinik 18.07.2002.a. osanike koosolekul osalenud osanike nimekiri (tlk 9); teade osanike koosoleku toimumise kohta (tlk 10); OÜ Almeda Kliinik 17.05.2002.a. osanike koosoleku protokoll (tlk 11-13); OÜ Almeda Kliinik registrikaardi väljatrükk (tlk 14); OÜ Almeda Kliinik põhikiri (tlk 15-16). Kostja vastuväited ja põhjendused Kohtule 06.03.2003.a esitatud kirjalikus vastuses (tlk 21-24) kostja hagi ei tunnistanud. OÜ Almeda Kliinik 17.05.2002.a. koosoleku kokkukutsumine Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et ÄS § 171 lg 1 kohaselt puudub üksikul juhatuse liikmel õigus osanike koosolekut kokku kutsuda, milline õigus on ainult juhatusel kollegiaalselt. ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. OÜ Almeda Kliinik põhikirja punkti 4.3 kohaselt võib osaühingut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Seega võib iga juhatuse liige osanike koosoleku kokku kutsuda. Hageja väitel ei olnud A D osanikuna pädev osanike koosolekut kokku kutsuma. Kostja märgib siinkohal, et äriseadustikus puudub regulatsioon, mis näeb ette osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärje. TsÜS § 4 kohaselt õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet. Tulenevalt eeltoodust leiab kostja, et osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärgedele tuleb kohaldada analoogia alusel ÄS § 296 sätestatut, mille kohaselt aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisel ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik aktsionärid. OÜ Almeda Kliinik 17.05.2002.a. osanike koosolekul olid esindatud kõik osanikud. Seega isegi juhul, kui osanike koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud, oli tulenevalt ÄS § 296 koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Kõigi osanike või nende esindajate osalemine koosolekul on tõendatud koosolekul osalenud osanike nimekirjaga. Hääletamine koosoleku otsuste vastuvõtmisel Väär on hageja seisukoht, et protokollist ei selgu konkreetsete otsuste osas hääletustulemused. Samuti on ebaõige hageja seisukoht, et koosolekul vastu võetud OÜ Almeda Kliinik osakapitali 4(13)

2-02-248 suurendamise otsuse alapunktide 3.1 - 3.4 näol on tegemist olemuselt erinevate otsustega. Koosoleku protokollist nähtub, et koosoleku päevakorra punkt nr. 3 oli osakapitali tõstmine. Nõuded osakapitali suurendamise otsuse sisule on sätestatud ÄS § 1921 p. 1 - 6. Kostja leiab, et OÜ Almeda Kliinik osanike koosolekul vastu võetud otsuse nr. 3 alapunktid 3.1 - 3.4 on ÄS § 1921 kohaselt osakapitali suurendamise otsuse kohustuslikud osad. Osakapitali suurendamise otsus võetakse vastu ühe otsusena ÄS § 192 lg-s 1 sätestatud häälteenamusega. Äriseadustikust ega teistest õigusaktidest ei tulene, et ÄS §1921 punktides 1-6 toodud asjaolud tuleb eraldi hääletusele panna. Seega tulenevalt ÄS § 192 lg 1, § 1921 ning § 304 lg 1 on hääletamine OÜ Almeda Kliinik osakapitali suurendamise otsustamisel läbi viidud nõuetekohaselt. Osakapitali suurendamise otsuse seaduslikkus Kostja leiab, et väär on hageja seisukoht, mille kohaselt osakapitali suurendamine on vastuolus ÄS § 193 lg-s 1 sätestatuga. ÄS § 193 lg 1 kohaselt on üldjuhul osanikul õigus omandada väljalastavaid osasid võrdeliselt tema osaga, kuid samas on osanikel võimalus nimetatud võrdelise omandamise printsiibist osakapitali suurendamise otsusega kõrvale kalduda. Nimetatud sätte eesmärgiks on võimaldada osanike enamusel otsustada osakapitali suurendada ebaproportsionaalselt, milline otsus võib olla tingitud eelkõige osaühingu majanduslikest- ja muudest huvidest. Kostja leiab, et osakapitali suurendamisel osaniku eesõigust reguleeriva seadusesätte rakendamisel tuleb seda tõlgendada koos uute aktsiate märkimisel aktsionäri eesõigust reguleeriva sättega, arvestades seaduse sõnastust, mõtet ja eesmärki. ÄS §-d 193 lg 1 ja 345 lg 1 reguleerivad vastavate äriühingute puhul osaniku või aktsionäri eesõigust osa- või aktsiakapitali suurendamise korral säilitada oma osaluse suurus. Nii osaühingu kui ka aktsiaseltsi puhul kehtib võrdse kohtlemise printsiip, mille suhtes kehtivad erisätetena eesõiguse sätted kapitali suurendamisel, milliste oluline erinevus sõnastuses viitab sellele, et osaniku eesõiguse regulatsioon erineb oma sisult aktsionäri eesõiguse regulatsioonist. ÄS § 193 lg 1 esimene lause sätestab: "Osanikul on osakapitali suurendamise korral väljalastavate osade omandamise õigus võrdeliselt tema osaga, kui osakapitali suurendamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti." ÄS § 345 lg 1 esimene lause sätestab: "Kui uute aktsiate eest tasutakse rahas, on aktsionäril eesõigus märkida uusi aktsiaid võrdeliselt oma aktsiate nimiväärtuse summaga." Tähelepanuväärne on, et eesõiguse välistamise regulatsioon on vastavalt ÄS §-i 193 lg 1 teisele lausele ning §-i 345 lg 1 teisele lausele nii osaühingu kui ka aktsiaseltsi puhul identne - eesõiguse saab välistada 3⁄4 koosolekul esindatud häältega. Aktsiaseltsi puhul sätestatakse aktsionäri eesõigus võrdeliselt märkida uusi aktsiaid, mida saab välistada ainult 3⁄4 koosolekul esindatud häältega, osaühingu puhul sätestatakse osaniku "osade omandamise õigus võrdeliselt tema osaga", millise õiguse võib välistada osakapitali suurendamise otsusega. Vastavalt ÄS § 192 lg 1 otsustatakse osakapitali suurendamine, kui selle poolt on antud 2/3 koosolekul osalenud häältest. Osaniku eesõiguse üldine välistamine toimub ÄS § 193 lg 1 teise lause järgi, kus sätestatud 3⁄4 häälteenamuse nõue ei hõlma aga osade omandamise võrdelisust. Eeltoodud ÄS § 193 lg 1 tõlgendust kinnitab ka ÄS § 1921, kus sätestatakse ammendavalt nõuded osakapitali suurendamise otsuse sisule. Kuna ÄS § 1921 toodud loetelus puudub osanike osade omandamise eesõiguse välistamine, siis võetakse otsus nimetatud küsimuses vastu eraldi otsusena ÄS §-i 193 lg 1 teise lause kohaselt 3⁄4 häälteenamusega. Osade omandamise võrdelisus määratakse aga osakapitali suurendamise otsusega ÄS §-i 193 lg 1 esimese lause kohaselt ning nimetatud asjaolu märgitakse osakapitali suurendamise otsuses juhindudes ÄS § 1921 p-st 1 ja 2. Käesoleval juhul ei ole osanikud otsustanud välistada osanike osade omandamise eesõigust. ÄS § 193 lg 1 teine lause sätestab 3⁄4-lise häälteenamuse nõude ainult osanike osade omandamise eesõiguse välistamiseks, kuid selleks, et osakapitali suurendamisel kalduda kõrvale väljaslastavate osade võrdelise omandamise õigusest, piisab 2/3-lisest häälteenamusest. Eeltoodu põhjal leiab kostja, et osanike osade omandamise eesõiguse sätte tõlgendamisel koos aktsionäri eesõiguse sättega tuleneb, et seadusandja eesmärgiks oli võimaldada osaühingu osanike enamusel kalduda kõrvale osanike võrdse kohtlemise printsiibist ning sätestada 2/3-line häälte esindatuse nõue osakapitali ebaproportsionaalsel suurendamisel. Seega vastas OÜ Almeda Kliinik 5(13)

2-02-248 osakapitali suurendamise otsus ÄS § 193 lg 1 sätestatud nõuetele. Lähtudes ülaltoodust on kostja seisukohal, et kuna osakapitali suurendamisel ei ole osanike õigusi rikutud, siis ei ole ka asjakohane hageja väide põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandi võrdse kaitstuse põhimõtte rikkumise kohta. Kostja palub jätta M Ž hagi rahuldamata ning mõista kostja kasuks hagejalt välja kostja poolt tehtud kulutused õigusabile. Kostja on esitanud kohtule järgmised tõendid: 17.05.2002.a. osanike koosolekul osalenud osanike nimekiri (tlk 25). Hageja arvamus kostja vastuse kohta 31.03.2009.a esitas hageja kirjaliku arvamuse kostja vastusele (tlk 50-52). Väär on kostja seisukoht, et osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärjele tuleb kohaldada ÄS § 296 sätestatut, mille kohaselt aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisel ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik aktsionärid. Hageja leiab, et osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärjele tuleb kohaldada ÄS § 178 lg 2 sätestatut, mille kohaselt kui osanike otsuse vastuvõtmisel on rikutud selle vastuvõtmise korda, ei saa otsust sel alusel vaidlustada, kui otsuse on heaks kiitnud kõik osanikud. 17.05.2002 üldkoosoleku osanike otsuse vastuvõtmisel on rikutud selle vastuvõtmise korda ja otsuse ei olnud heaks kiitnud kõik osanikud. 17.05.2002 üldkoosoleku osanike otsuse vastuvõtmisel on rikutud selle vastuvõtmise korda, kuna osanike koosoleku oli kutsunud osaühingu juhatuse liikme nimel isik (A D), kelle volitused juhatuse liikmena olid lõppenud. OÜ Almeda Kliinik registriandmete kohaselt on tehtud kanne juhatuse liikme sissekandmiseks äriregistrisse A D osas 07.10.1997.a. OÜ Almeda Kliinik põhikirja kohaselt ei ole juhatuse liikme volituse tähtaega määratud. Kuivõrd põhikirjaga ei ole juhatuse liikme volituse tähtaega määratud, siis on juhatuse volituse tähtajaks ÄS § 184 lg 2 kohaselt kolm aastat. Seega algasid juhatuse liikme A D volitused hiljemalt 07.10.1997.a ja lõppesid seega 07.10.2000.a. Käesoleva aja seisuga ei ole uus juhatuse liige valitud. Koosoleku protokollist nähtub, et koosoleku päevakorra punktide nr 1, nr 2, nr 3 otsust ei olnud heaks kiitnud kõik osanikud. Samuti koosoleku protokollist nähtub, et vastavalt ÄS § 168 lg 1 p 12 ja TsÜS § 103 lg 2 saab A Ž hääletada 5.oktoobril 2001.a A D poolt OÜ Almeda Kliinik nimel XXX asuva ehitise ostu-müügi lepingu sõlmimise heakskiitmise otsustamisel. On ebaõige kostja seisukoht, et tulenevalt ÄS § 177 lg 1 ei või A Ž käesolevas küsimuses hääletada ning esindatuse määramisel tema hääli ei arvestata. Seega 17.05.2002 üldkoosoleku osanike otsuse vastuvõtmisel on rikutud selle vastuvõtmise korda ja otsuse ei olnud heaks kiitnud kõik osanikud. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et tulenevalt ÄS § 192 lg 1 on hääletamine OÜ Almeda Kliinik osakapitali suurendamise otsustamisel läbi viidud nõuetekohaselt. ÄS § 192 lg 1 toodud 2/3 häälte esindatuse nõue on üldine nõue osakapitali suurendamiseks. Osakapitali suurendamisel on osanikel õigus osaniku eesõiguse alusel omandada väljastavaid osasid võrdeliselt nende osaga. Erandjuhul on võimalik võrdeliselt omandamisest kõrvale kalduda, mille otsustamiseks on vajalik vähemalt 3⁄4 osanike koosolekul esindatud häält. Osanik A D omas 70% koosolekul esindatud häältest, mitte 75% ja kuna osanik A Ž, kes omas 30% häältest, hääletas vastu, ei olnud osanike koosolek pädev kalduma kõrvale täiendavate osade proportsionaalsest omandamisest. Väär on kostja seisukoht, et OÜ Almeda Kliinik osakapitali suurendamise otsus vastab ÄS § 193 lg 1 sätestatud nõuetele. 10.06.2002.a. esitas OÜ Almeda Kliinik esindaja A D Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, milles palus kanda registrikaardile prokurist ja suurendada osakapitali 260 6(13)

2-02-248 000 kroonini OÜ Almeda Kliinik osanike 17.05.2002.a. üldkoosoleku otsuse kohaselt. Lääne-Viru Maakohtu kohtunikuabi 25.06.2002 kandeotsusega rahuldati avaldus osaliselt, registrikaardile kanti äriühingu prokurist. Osakapitali suurendamise avaldus jäeti rahuldamata. 11.07.2002 esitas OÜ Almeda Kliinik esindaja A D Lääne-Viru Maakohtule vastulause kohtunikuabi 25.06.2002 kandeotsusele, milles A. D palus kanda registrikaardile osakapitali suurendamine. Vastulause kohaselt puudutab ÄS § 193 lg 1 sätestatud 3⁄4 häälte esindatuse nõue ainult osanike osade omandamise eesõigust, mitte osade omandamise võrdelisust. Lääne-Viru Maakohtu 29.07.2002 otsusega jäeti vastulause rahuldamata. Lääne-Viru Maakohtu 29.07.2002 otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse OÜ Almeda Kliinik esindaja A.D, milles palus nimetatud otsus tühistada, teha uus otsus, millega rahuldada OÜ Almeda Kliinik 10.06.2002.a. kandeavaldus osakapitali suurendamiseks. Viru Ringkonnakohtu 10.12.2002 otsusega jäeti Lääne-Viru Maakohtu 29.07.2002 otsus muutmata ja OÜ Almeda Kliinik esindaja A.D apellatsioonkaebus rahuldamata. Viru Ringkonnakohtu 10.12.2002 otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse OÜ Almeda Kliinik esindaja A.D, paludes võtta kassatsioonkaebuse menetluses, Viru Ringkonnakohtu 10.12.2002 otsus tühistada, saata asi Viru Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus. Riigikohtu 05.03.2003 määrusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Hageja esitas kohtule järgmised tõendid: Lääne- Viru Maakohtu kohtunikuabi 25.06.2002 kandeotsus (tlk 53); Viru Ringkonnakohtu 10.12.2002 otsus (tlk 54-56); Riigikohtu 05.03.2003 määrus (tlk 57). Kohtuistung Kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada. Kostja esindaja palus ÄS § 178 lg 1 alusel kohaldada aegumist hageja kõigi nõuete suhtes. Osanike otsus võeti vastu 17.05.2002.a., osanik kaebas otsuse edasi 21.08.2002.a. Kolm kuud oli möödunud. Kohtuotsuse põhjendused Äriseadustiku (ÄS) § 178 lg 1 kohaselt võib kohus osaniku, juhatuse või nõukogu nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumise arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud nõudele aegumise kohaldamise taotluse. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 136 lg 3 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Vaidlust ei ole, et OÜ Almeda Kliinik osanike koosolek toimus 17. mail 2002.a., kus osalesid mõlemad osanikud. Seega algab osanike otsuse vaidlustamise aegumistähtaeg järgmisel päeval pärast osanike otsuse vastuvõtmist, so siis 18.05.2008.a. Kuudes arvutatav tähtaeg lõpeb seega iga järgneva kuu 18-ndal kuupäeval. Hagi kohtusse osanike koosoleku otsuse vaidlustamiseks saabus 21.08.2002.a. Kohtunik G. Lahi menetlusse anti tsiviilasi 10. märtsil 2008.a. Tsiviiltoimiku teadete lehel on märge „21.08.2002 ümbrik, lk 17“. Toimikus lehekülg 17 puudub, ümbrikut toimiku materjalides ei ole. 7(13)

2-02-248 2002.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 41 lg 3 kohaselt kui tähtpäev ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg järgmisel tööpäeval. OÜ Almeda Kliinik osanike 17.05.2002.a. otsuse vaidlustamise tähtaeg lõppes seega 19.08.2002.a., kuna 18.08.2002.a. oli puhkepäev (pühapäev). Hagiavaldus kannab kuupäeva 19.08.2002.a. Kuigi ümbrikut säilinud ei ole, kinnitab märge teadete lehel, et hagiavaldus oli saadetud posti teel. Kohus loeb mõistlikuks ajaks, et postitamisest 2 päeva pärast hagimaterjalid jõudsid kohtusse. Seega tuleb kostja taotlus aegumise kohaldamiseks M Ž hagis OÜ Almeda Kliinik 17.05.2002.a. osanike koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle, et OÜ Almeda Kliinik osanike koosoleku 17. mail 2002.a. kell 10.30 XXX kutsus kokku OÜ juhatuse liige, osanik A D ja OÜ teine osanik A Ž sai nimetatud teate kätte. Vaidlust ei ole ka selles, et OÜ Almeda Kliinik osanike koosolek toimus 17.mail 2002.a. ja osanike koosoleku päevakorras oli: 1) TsÜS § 103 lg 2 kohaselt Andrei D poolt OÜ Almeda Kliinik nimel A Ž 5. oktoobril 2001.a. XXX asuva ehitise ostu-müügi lepingu lepingu sõlmimise heaks kiitmine XXX maaüksuse ostu-müügi lepingu tühisuse tunnustamiseks ning ebaõige kinnistusraamatu kande muutmiseks; 2) OÜ Almeda Kliinik esindaja määramine punktis 1 nimetatud nõudes; 3) OÜ Almeda Kliinik osakapitali tõstmine. Koosoleku toimumise aja seisuga oli OÜ-l Almeda Kliinik kaks osanikku- A D ja A Ž. Mõlemad osanikud osalesid koosolekul. OÜ Almeda Kliinik osakapitali suuruseks oli 200 000 krooni ning sellest tulenevalt oli kahel osanikul kokku 2000 häält. Koosolekul oli esindatud 100 % häältest. A Ž kuulus osa nimiväärtusega 60 000 krooni, mis andis 600 häält; A D kuulus osa nimiväärtusega 140 000 krooni, mis andis 1400 häält.

2-02-248

2-02-248 esindatud kõik osanikud. Seega isegi juhul, kui osanike koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud, oli tulenevalt ÄS § 296 koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Kohtuistungil ei nõustunud kostja hageja väitega, et osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob kaasa ÄS § 178 lg 2 kohaldamise. Kostja leiab et hageja viide nimetatud seaduse sättele ei ole õige. Hageja on antud asjas tuginenud koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele. ÄS § 178 lg 2 ei reguleeri koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärgi. Kohus nõustub hageja väidetega ja leiab, et osanike koosoleku kokkukutsumise korda oli rikutud. Osanike koosoleku kokkukutsumise korda reguleeris ÄS § 171. ÄS § 171 lg 1 kohaselt osanike koosoleku kutsub kokku juhatus. Sama § 171 lg 3 kohaselt kui juhatus ei kutsu osanike koosolekut kokku ühe kuu jooksul nõukogu, audiitori või osanike nõude saamisest, on nõukogul, audiitoril või osanikel õigus koosolek ise kokku kutsuda. Kohus nõustub kostja väitega, et lähtudes ÄS § 181 lg 1 ja OÜ Almeda Kliinik põhikirja p 4.3. kohaselt võib iga juhatuse liige osanike koosoleku kokku kutsuda. Teate (tlk 10) osanike koosoleku toimumise kohta 17. mail 2002.a. kell 10:30 saatis A Ž juhatuse liige, osanik A D. Hageja väitel olid juhatuse liikme volitused selleks ajaks lõppenud. Kohtule esitatud Lääne- Viru Maakohtu registriosakonna registriandmete väljatrüki (tlk 14) kohaselt oli juhatuse liikme A D ametiaja algus 07.10.1997.a. ja juhatuse liikme A Ž ametiaja algus 09.04.1998.a. Vastavalt ÄS § 184 lg 2, juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. OÜ Almeda Kliinik põhikiri lühemat tähtaega ette ei näinud. Seega A. D, kelle ametiaeg juhatuse liikmena oli lõppenud, ei olnud õigustatud osanike koosolekut kokku kutsuma. A. D ei olnud õigustatud osanike koosolekut kokku kutsuma ka osanikuna, kuna ta ei olnud esitanud varasemalt nõuet osanike koosoleku kokkukutsumiseks. Kohus nõustub kostjaga, et Äriseadustik ei sisalda ÄS §-ga 296 analoogset sätet, mis näeb ette osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärjed. Kohtuasjas nr 3-2-1-6-03 on Riigikohus leidnud järgmist: Kui osaühingu osanike koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui osanike koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Äriseadustiku osaühingut reguleerivates sätetes puudub otseselt ÄS §-ga 296 sarnane norm, mis näeb aktsiaseltsi puhul ette aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärje.......Kolleegium leiab, et seaduseandja on reguleerinud aktsiaseltsi üldkoosoleku korra rikkumise tagajärgi ÄS §-s 296 selliselt ,et sellise koosoleku otsused ei saa reeglina kehtida. Puudub põhjendus, miks peaks osaühingu osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärgi reguleerima teisiti kui aktsiaseltsi omi (ÄS § 296). Seega ei ole tegemist mitte seadusandja teadlikult erinevalt reguleeritud küsimusega või teadlikult reguleerimata jäänud küsimusega, vaid lüngaga õiguslikus regulatsioonis. Lünk tuleb kolleegiumi arvates TsÜS § 4 lg 1 kohaselt sisustada analoogia alusel samasuguse reegliga osaühingu kohta ja kohaldada ka osaühingu puhul ÄS §-s 296 sätestatut. Kohus jõuab järeldusele, et kuna 17.05.2002.a. toimunud OÜ Almeda Kliinik osanike koosolekul osalesid mõlemad osanikud, ei too osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kaasa osanike koosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamist. Hääletamine osanike koosolekul otsuste vastuvõtmisel Hageja väitel osanike koosoleku protokollist ei selgu hääletamistulemused konkreetsete otsuste 10(13)

2-02-248 vastuvõtmise osas. Protokollis on märgitud, et otsuse poolt oli 1400 häält, samas on konkretiseerimata, millise konkreetse otsuse poolt ja milline konkreetne otsus hääletusele pandi ning millist konkreetset otsust (kas otsust nr 3.1, 3.2, 3.3 või 3.4) silmas on peetud. Punktides 3.13.4 osundatud otsuseid ei saa pidada üheks otsuseks, kuna tegemist on küll osakapitali suurendamisega seotud, kuid oma olemuselt siiski erinevate otsustustega. Kostja leiab, et osanike koosolekul vastu võetud otsuse nr 3 alapunktid 3.1- 3.4 on osakapitali suurendamise otsuse kohustuslikud osad. Osakapitali suurendamise otsus võetakse vastu ühe otsusena ÄS § 192 lg-s 1 sätestatud häälteenamusega. ÄS-st ega teistest õigusaktidest ei tulene, et ÄS § 1921 punktides 1-6 toodud asjaolud tuleb eraldi hääletusele panna. Tulenevalt ÄS § 192 lg 1, § 1921 ning § 304 lg 1 on hääletamine OÜ Almeda Kliinik osakapitali suurendamise otsustamisel läbi viidud nõuetekohaselt. OÜ Almeda Kliinik osanike 17.05.2002.a. koosoleku protokollist (tlk 11-13) nähtub, et koosoleku päevakorra p 3 arutati osakapitali tõstmist. ÄS § 1921 sätestab, mida osakapitali suurendamise otsuses märgitakse. ÄS § 304 lg 1 sätestab mida protokolli kantakse. Kohus nõustub kostjaga et äriseadustikust ega teistest seadustest ei tulene, et ÄS § 1921 punktides 1-6 sätestatu tuleb eraldi hääletusele panna. Kohus jõuab järeldusele, et hääletamine OÜ Almeda Kliinik osakapitali suurendamise otsustamisel on läbi viidud nõuetekohaselt. Hageja väitel (tlk 50-51) on ebaõige kostja seisukoht et tulenevalt ÄS § 177 lg 1 päevakorrapunktis 1 vastuvõetud otsuse vastuvõtmisel ei saanud A. Ž hääletada ning esindatuse määramisel tema hääli ei arvestata. Protokollist nähtuvalt jäid A. Ž ja tema esindaja eriarvamusele, et vastavalt ÄS § 168 lg 1 p 12 ja TsÜS § 103 lg 2 saab A. Ž hääletada. ÄS § 177 lg 1 kohaselt ei või osanik hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustustest või vastutusest, tema vastu nõude esitamist või tema ja osaühingu vahel tehingu tegemist ja selles nõudes või tehingus osaühingu esindaja määramist. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. Hageja arvates on ebaõige kostja seisukoht et tulenevalt ÄS § 177 lg 1 ei või A Ž 1. päevakorrapunktis vastuvõetud otsuse vastuvõtmisel hääletada ning esindatuse määramisel tema hääli ei arvestata. Kostja arvates ei või osanik hääletada kui otsus tema ja osaniku vahel võetakse vastu tehingu tegemiseks. Tehing sõlmiti A Ž ja OÜ Almeda Kliinik vahel. Ostu-müügileping ei olnud seotud A Ž kui OÜ Almeda Kliinik osanikuga, vaid A Ž kui eraisikuga. Kohus leiab, et tulenevalt ÄS § 177 lg 1 sätestatust ei võinud A Ž 1. päevakorrapunktis otsuse vastuvõtmisel hääletada ning esindatuse määramisel tema hääli ei pidanud arvestama. Osakapitali suurendamine Kostja leiab, et osade omandamise eesõiguse sätte tõlgendamisel koos aktsionäri eesõiguse sättega tuleneb, et seaduseandja eesmärgiks oli võimaldada osaühingu osanike enamusel kalduda kõrvale osanike võrdse kohtlemise printsiibist ning sätestada 2/3- line häälte esindatuse nõue osakapitali ebaproportsionaalsel suurendamisel. Seega vastas OÜ Almeda Kliinik osakapitali suurendamise otsus ÄS § 193 lg 1 sätestatud nõuetele. Hageja leiab, et osanik A. D omas 70 % koosolekul esindatud häältest ja kuna osanik A. Ž, kes 11(13)

2-02-248 omas 30 % häältest, hääletas vastu, ei olnud osanike koosolek pädev kalduma kõrvale täiendavate osade proportsionaalsest omandamisest. Kohus nõustub hagejaga. Lähtuvalt ÄS § 168 lg 1 p 2, osanike pädevusse kuulub osakapitali suurendamine ja vähendamine. ÄS § 193 lg 1 kohaselt osanikul on osakapitali suurendamise korral väljalastavate osade omandamise õigus võrdeliselt tema osaga, kui osakapitali suurendamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Osanike osade omandamise eesõiguse võib välistada osanike otsusega, mille poolt on antud vähemalt 3⁄4 osanike koosolekul esindatud häältest või käesoleva seadustiku § 174 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt 3⁄4 osanike häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. ÄS § 193 lg 1 toodud 2/3 häälte esindatuse nõue on üldine nõue osakapitali suurendamiseks. Osakapitali suurendamisel on osanikel õigus osaniku eesõiguse alusel omandada väljalastavaid osasid võrdeliselt nende osaga. Erandjuhul on võimalik võrdelisest omandamisest kõrvale kalduda, mille otsustamiseks on vajalik vähemalt 3⁄4 osanike koosolekul esindatud häält. Osanik A. D omas 70 % koosolekul esindatud häältest, mitte 75 % ja kuna osanik A. Ž, kes omas 30 % häältest, hääletas otsusele vastu, ei olnud osanike koosolek pädev kalduma kõrvale täiendavate osade proportsionaalsest omandamisest. Seega on osakapitali suurendamisel rikutud ÄS §-s 193 lg 1 sätestatut ja osanike 17.05.2002.a. otsus osakapitali suurendamise kohta tuleb tunnistada kehtetuks. Otsuste kehtetuks tunnistamine Hageja on esitanud nõude tunnistada kehtetuks OÜ Almeda Kliinik osanike 17.05.2002.a. koosoleku otsused koosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise korra rikkumise tõttu ning koosolekul vastu võetud otsuste 3.1- 3.4 seadusele ja põhikirjale mittevastavuse tõttu. Kohus jõudis järeldusele, et kuna 17.05.2002.a. toimunud OÜ Almeda Kliinik osanike koosolekul osalesid mõlemad osanikud, ei too osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kaasa osanike koosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamist; hääletamine on läbi viidud nõuetekohaselt. Seega OÜ Almeda Kliinik osanike 17.05.2002.a. koosoleku päevakorra esimeses ja teises punktis vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamise osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Osakapitali suurendamisel on rikutud seaduses sätestatut ja osanike 17.05.2002.a. koosoleku päevakorra kolmanda punkti osas vastuvõetud otsus tuleb tunnistada kehtetuks. Hageja esitatud tõendid: OÜ Almeda Kliinik 18.07.2002.a. osanike koosolekul osalenud osanike nimekiri ( tlk 9), Lääne- Viru Maakohtu kohtunikuabi 25.06.2002.a. kandeotsus (tlk 53), Viru Ringkonnakohtu 10.12.2002 otsus (tlk 54-56), Riigikohtu 05.03.2003 määrus (tlk 57) ei ole asjassepuutuvad. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /-/. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 12(13)

2-02-248 Hagi on kohtule esitatud 21.08.2002 ning seega kuulub menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne 01.jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik. Vastavalt enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Pooled kohtukulude väljamõistmist kohtuistungil ei taotlenud ja kuludokumente ei esitanud. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Geete Lahi Kohtunik

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.