2-02-117
Kohus
Viru Ringkonnakohus
Kohtunik
Vladimir Rozalka
Määruse tegemise aeg ja koht
28.09.2006.a Jõhvi
Tsiviilasja number
2-02-117
Tsiviilasi
OÜ A.K. hagi A.Ž, E.V. ja N vastu 21.12.2001 ostumüügilepingu tühisuse tunnustamise ja ebaõige kinnistusraamatu kande kustutamise kohustamise nõudes ning A.Ž. vastuhagi OÜ A.K. vastu 05.10.2001 ostu-müügi lepingu tühisuse tunnustamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 20.03.2006 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ A.K. määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tühistada Viru Maakohtu 20.03.2006 määrus, millega peatati menetlus tsiviilasjas nr 202-117 OÜ A.K. hagis A.Ž., E.V. ja N vastu 21.12.2001 ostu-müügilepingu tühisuse tunnistamise ja ebaõige kinnitusraamatu kande kustutamise kohustamise nõudes ning A.Ž. vastuhagis OÜ A.K. vastu 05.10.2001 ostu-müügi lepingu tühisuse tunnistamise nõudes kuni tsiviilasjas nr 2-02-248 M.Ž. hagis OÜ A.K. vastu osanike 17.05.2002 koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes tehtava kohtulahendi jõustumiseni, määruskaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Asjaolud ja menetluse käik OÜ A.K., hageja põhihagis, palub tunnustada 21.12.2001 ostu-müügilepingu tühisust ja kohustada ebaõige kinnistusraamatu kande kustutama. Hagiavalduse kohaselt 21.12.2001 Narva linnapea ja kostja vahel sõlmitud ostu-müügi lepingu alusel kinnistati 03.04.2002 IdaViru Maakohtu Kinnistusametis, registriosa 5645, kostja nimele kinnistu asukohaga Narva,
2-02-117
Aasa 4. Hageja leiab, et see leping on tühine, kuna lepingu sõlmimise hetkel ei olnud kostja kinnistul asuva hoone omanik, mida tõendab 05.10.2001 hageja ja kostja vahel sõlmitud ehitise ostu-müügi leping ning väljavõte hooneregistrist. Seoses sellega on ebaõiged ka IdaViru Maakohtu kinnistusameti peetavasse kinnistusraamatusse tehtud kanded. A.Ž., hageja vastuhagis, palub tunnustada 05.10.2001 ostu-müügi lepingu tühisust. Vastuhagi avalduse kohaselt 5. oktoobril 2001. aastal sõlmis ta kostjaga Narva linnas Aasa tn 4 paikneva ühekorruselise ärihoone võõrandamiseks ostu-müügilepingu. Kostja esindajana kirjutas lepingule alla A.D.. Ostu-müügi lepingu objektiks oli OÜ Estconde-E poolt ehitatud ühekorruseline ärihoone. Lepingust tulenevalt kinnitas ostja (kostja) punktis 3.3.3. muuhulgas, et ta on täielikult teadlik varadega seotud majanduslikest, finantsilistest ja juriidilistest asjaoludest. Kostja põhihagis ja hageja vastuhagis volitatud esindaja advokaat A.L. esitas taotluse käesoleva tsiviilasja menetluse peatamiseks kuni Viru Maakohtu Narva kohtumaja tsiviilasjas nr 2-1899/02-46 otsuse tegemiseni. Taotluse kohaselt hageja osalemine käesolevas vaidluses ei pruugi olla õiguspärane. Hageja on esitanud nõude oma osaniku vastu. Õigusvaidluse pidamiseks on vajalik Äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 10 kohaselt osanike koosoleku otsus. Vastav osanike koosolek on toimunud 17.05.2002, kuid otsus on vaidlustatud Narva Linnakohtus/Viru Maakohtus. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on esitatud Narva Linnakohtu 22.10.2003 kiri tsiviilasjas nr 2-1899/02-46, milles viidatakse osanike koosoleku 17.05.2002 otsuste kehtetuks tunnistamise hagi menetlemisele. Viru Maakohtu 20.03.2006 määrusega peatati menetlus tsiviilasjas nr 2-02-117 OÜ A.K. hagis A.Ž., E.V. ja N vastu 21.12.2001 ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamise ja ebaõige kinnistusraamatu kande kustutamise kohustamise nõudes ning A.Ž. vastuhagis OÜ A.K. vastu 05.10.2001 ostu-müügi lepingu tühisuse tunnustamise nõudes kuni tsiviilasjas nr 2-02-248 M.Ž. hagis OÜ A.K. vastu osanike 17.05.2002 koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele ning seda järgmistel põhjendustel: Alates 01.01.2006 kehtima hakanud tsiviilmenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 356 lg 1 uue redaktsiooni järgi, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Taotlusele lisatud Narva Linnakohtu 22.10.2003 kirjast nr 2-1899/02-46 on näha, et Narva Linnakohtu menetluses on M.Ž. hagi OÜ A.K. vastu osanike 17.05.2002 koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Viru Maakohus tuvastas, et käesolevaks ajaks on tsiviilasja numbriks 2-02-248, et see asi on kohtuniku Anu Tammeniit menetluses ja et selles asjas ei ole veel kohtulahend tehtud. Samuti on näha tsiviilasja toimikusse lisatud OÜ A.K. osanike 17.05.2002 üldkoosoleku protokollist, et vastu olid võetud järgmised otsused:
2(5)
2-02-117
maaüksuse ostu-müügi lepingu tühisuse tunnustamiseks ning ebaõige kinnistusraamatu kande muutmiseks.
3(5)
2-02-117
A.K. osanikuna. Koosoleku otsus ei muuda õigussuhte õiguslikku sisu, millest hagejal tekkis nõue A.Ž. vastu. Kohus peab määrama poolte õigussuhte õigusliku kvalifikatsiooni ning juhinduma sellest, mitte aga lähtuma sellest, milline otsus oli koosolekul vastu võetud. Alates 28.05.2002 ei ole A.Ž. enam OÜ A.K. osanik, kuna võõrandas osaku M.Ž., kes sai tema asemel osanikuks, sellest lähtuvalt ei saa A.Ž. olla protsessiosalejaks, kuna osaku võõrandamisega läksid kõik sellega seotud õigused ja kohustused üle endiselt osanikult uuele osanikule (vt abieluvaralepingu p3). Apellandile jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel leiab kohus, et peale 28.05.2002 jäid A.Ž. käesolevas asjas kostja protsessuaalsed õigused OÜ A.K. osanikuna ja esitama sellisena taotlust menetluse peatamiseks. Alates 28.05.2002 kuulub osak OÜ A.K. ainult osanik M.Ž. Kohus eelistas kostja A.Ž. õigusi ja huve hageja õiguste ja huvide ees. Kohus jättis hageja poolt kirjalikult esitatud vastuväited kostja taotlusele menetluse peatamise kohta tervikus tähelepanuta ning ei motiveerinud miks ta ei andnud nendele hinnangut, millega rikkus poolte võrdsuse printsiipi. Apellant leiab, et kostja A.Ž. kuritarvitab oma protsessuaalõigusi eesmärgil venitada menetlust: - A.Ž. esitas taotluse menetluse peatamiseks kolm ja pool aastat hiljem peale seda kui asi on kohtumenetluses; tal ei olnud mingeid mõjuvaid põhjuseid niivõrd mitteõigeaegse taotluse esitamiseks. Vaatamata sellele arutas kohus taotlust sisuliselt, jättes hinnanguta need asjaolud ja ka seda, et kohtu poolt taotluse esitamise tähtajad olid ammu möödunud. - Kostja A.Ž. sisuliselt tunnistab hagi, et A.Ž. poolt vaidlustatava 21.12.2001 erastamislepingu sõlmimise momendil, ei olnud ta Aasa 4 hoone omani, st tal ei olnud maaerastamise õigustatud subjekti õigusi. Oma vastuhagis A.Ž. märgib, et Aasa 4 hoone omanikuks oli hageja, hoone kuulus riigile, kui maa omanikule. - M.Ž. nõue tunnistada kehtetuks OÜ A.K. 17.05.2002 otsused A.Ž. vastu hagi esitamise heakskiitmises ja esindaja määramise kohta seoses osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega ja hääletamise mittetoimumisega otsuse vastuvõtmisel – koosoleku protokollist lähtuvalt võtsid koosolekust osa mõlemad OÜ A.K. osanikud, see asjaolu välistab koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist viitega koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele. Otsused hagi esitamise ja esindaja määramise kohta olid vastu võetud osaniku A.D. 1400 häälega hääletamise tulemusel. Hagi nende nõuete osas on teadvalt põhjendamatu. Kostja Eesti Vabariik (Narva Linnavalitsus) esitas oma seisukoha OÜ A.K. määruskaebuse suhtes, milles teatas, et nõustub OÜ A.K. poolt määruskaebuses esitatud põhjenduste ja seisukohtadega ning leiab, et Viru Maakohtu 20.03.2006 määrus tsiviilasjas nr 2-02-117 tuleb tühistada põhjusel, et Viru Maakohus ei ole eelnimetatud kohtumäärust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Vastustaja A.Ž. esitas oma seisukoha 26.04.200, milles ta palus jätta OÜ A.K. määruskaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 20.03.2006 määrus jõusse. A.Ž. esindaja A.L. leiab, et väited, et A.Ž. ei sõlminud lepinguid, millest tuleneb määruskaebuse esitaja nõue tema vastu ning tema nõue määruskaebuse esitaja vastu, osaühingu osanikuna, ei oma tähtsust, kuna viidatud äriseadustiku säte reguleerib just seda, kes otsustab nõude esitamise ning selle kohaldamine ei olene asjaolust, millest äriühingu nõue osaniku vastu tuleneb. Äriseadustik ei näe ette erandeid, mille kohaselt teatud nõuete esitamiseks osaniku vastu ei pea olema osanike otsust. Vastustaja leiab, et tsiviilasjas nr 2-02-248 tehtav lahend omab määravat tähendust nii vastuhagi rahuldamise seisukohalt ning sellest tulenevalt ka hagi rahuldamise või mitterahuldamise seisukohalt. Vastustaja hinnangul on erikaebuse esitaja asunud erikaebuses
4(5)
2-02-117
käsitlema juba hagi- ja vastuhagiga seonduvaid ning ka tsiviilasjas nr 2-02-248 sisulise lahendamise seisukohast tähendust omavaid küsimusi. Viru Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud käesoleva erikaebuse materjalidega, leidis, et Viru Maakohtu 20.03.2006 määrus kuulub tühistamisele ja asi tagasi saatmisele uueks lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses toodud põhjendustega ja tähtsamad nendest peab vajalikuks ära märkida oma määruses :
Kohtunik
Vladimir Rozalka
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.