Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kui apellant soovib asja arutamist arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. 15.02.2008.a. sõlmisid AS Hansapank ja kostja laenulepingu nr. 08-023128-VL summale 95 000 krooni intressimääraga 16% aastas ja laenu tagastamise tähtajaga 10.03.2013.a. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma intressi ja laenu katteks iga kuu 10-ndal kuupäeval 2 347 krooni ja 07 senti. Kostja jäi maksetega viivitusse alates 10.10.2008.a. Lepingu p. 10 kohaselt oli hagejal õigus arvestada puudujäävalt summalt viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. 31.03.2009.a. saatis hageja kostjale kirja lepingutest tuleneva võlgnevuse kohta ning palus kostjat tasuda võlgnevuse hiljemalt 15.04.2009.a. Kostja võlgnevust ei tasunud. 16.04.2009.a. ütles hageja lepingu üles. Seisuga 09.06.2009.a. moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 97 346 krooni ja 83 senti, milles põhiosa 87 312 krooni ja 16 senti, intress 8 641 krooni ja 22 senti, viivis 1 393 krooni ja 45 senti. Hageja palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus, kui kostja võtab hagi õigeks, ning mõista kostjalt välja võlgnevus 97 346 krooni ja 83 senti. Ühtlasi palub hageja kostjalt välja mõista alates 10.06.2009.a. kuni põhinõude täitmiseni viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras 0,026% (EKP intress + 7% aastas), jätta menetluskulud kostja kanda, mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 10 000 krooni ning viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 23 lg. 1, 76 lg. 1, 94 lg. 1, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 102, 113 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – lepingu, maksegraafik, konto väljavõte sooritatud operatsioonidega, kohtumäärus, lepingu ülesütlemine, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja 21.07.2009.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses võtab hagi õigeks, tunnistab õigeks kõik talle saadetud dokumendid ja nõudmised, ei soovi vastuhagi esitada, on nõus võtma kohtukulud enda kanda 50% ulatuses, on nõus kirjaliku menetlusega, kompromissina saab pakkuda võimalust, et hageja ootaks, kuni kostja saab uuesti tööd ja hakata võlgnevust likvideerima. III III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus saatis kostja kirjaliku vastuse hagejale arvamuse esitamiseks. Hageja kohtule 22.09.2009.a. saabunud kirjalikus seisukohas palub asjas teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus. Hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud ning hageja kirjeldatud alustel kuulub rahuldamisele tervikuna, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma õigeksvõtu väljendanud kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte suhted rajanevad laenulepingul. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja

sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 15.01.2009.a., kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras 0,026% aastas (EKP intress + 7% aastas). TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. TsMS § 177 lg. 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg. 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 10 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeks võtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, 396 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, §-de 440-442, § 468 lg. 1 p. 1, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 4. detsembril 2009. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.