Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Ärakiri määrusest saata: võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile kättetoimetamisega, Viru Maakohtu registriosakonnale ja Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskusele. Pankrotiavalduses esitatud asjaolud: 20.07.2009 on OÜ Penn ja Pärlin (reg.-kood 10487641) poolt laekunud Viru Maakohtule pankrotiavaldus. 29.07.2009 määrusega jättis kohus avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks: maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta võlgniku seletuse ja Pankrotiseaduse (PankrS) §-ile 13 vastava võlanimekirja esitamiseks. 31.08.2009 kohtumäärusega algatas kohus OÜ Penn ja Pärlin suhtes pankrotimenetluse ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks selleks nõusoleku andnud pankrotihalduri Reet Relvik`u. Avalduse kohaselt on osaühing täielikult maksejõuetu ja see ei ole ajutine, osaühingul puudub vara, millest tasuda võlausaldajate nõudeid ja tegevust jätkata. Äriregistri andmetest nähtuvalt on OÜ Penn ja Pärlin (reg.-kood 10487641) registreeritud Viru Maakohtu registriosakonnas 04.11.1998, osakapitali suuruseks alates 17.02.2004 on 200 000 krooni; juriidiline aadress Mahla 8, Rakvere 44314, juhatuse liige ja ainuosanik - P V. Osaühingu põhikirjalisteks tegevusaladeks on kokkupandavate puitehitiste (saunad, suvilad, majad) ja nende elementide tootmine. Avaldusele lisatud võlgniku seletusest nähtub, et tegemist on väikefirmaga, kelle põhiliseks tegevusalaks on palkmajade valmistamine ja paigaldus. Toodangut realiseeriti Eestis, Norras ja ka Taanis. Ettevõttes on 6 töötajat. Alates 2008.a. kevadest on käive tunduvalt vähenenud. Viimased suuremad tellimused olid 2007.a. Pokumaale tellitud pokukodade palkosad. Viimased palkmajad müüdi Norra turule 2007.a. Mõne Norra maja müügiprotsess ebaõnnestus ning see tõi kaasa suure kahjumi. 2007.a. tekkinud maksuvõlg, mis oli ajatatud, on 2008.a. uuesti kasvama hakanud. Viimase aasta jooksul langetati väljamüügi hindasid (kuni 25%). Alates 24.03.2009 on töötajad suurema osa ajast olnud sundpuhkusel. Vaatamata tellimuste saamiseks peetud läbirääkimistele, ei ole uusi tellimusi saadud. Ettevõtja vara suuruseks on juulikuu bilansis 2009.a. märgitud kokku 6855.84 krooni, sellest 6045 krooni moodustab materjali varu. Varalisteks kohustusteks on võlgnikul võlad hankijatele summas 109 186 krooni; maksuvõlgnevus koos intressidega üle 400 000 krooni, võlad töövõtjatele summas 25 751 krooni, võlgnevus AS-ile Swedbank – 12 416.18 krooni jne. Avaldaja on seisukohal, et väljavaated majandusliku olukorra parandamiseks puuduvad. 22.09.2009 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku seaduslik esindaja P V avalduses märgitud asjaolude ja taotluse juurde. Firma tootmistegevus toimus rendipinnal. Ettevõttele kuuluvaks varaks olid lõikepingid, mootorsaed, elektridrellid. Esimesed raskused tootmises ilmnesid 2008.a. seoses tellimuste olulise vähenemisega. Töö oli põhiliselt sessoonse iseloomuga. 2008.a. lõpul käisid veel läbirääkimised uute tellimuste saamiseks Rootsist ja Soomest ning kevadel loodeti siiski täiskoormusega jätkata. Varakevadel oli selge, et tellimusi ei tule. Juuli algusest 2009 tootmistegevus on seiskunud ning väljavaated tegevuse jätkamiseks puuduvad. Ajutise pankrotihaldur Reeet Relvik`u aruandes esitatud asjaolud ja halduri seisukoht. Ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks esitanud järelepärimised registritesse, krediidiasutustele ja maksuametile; on kohustanud võlgnikku esitama ajutisele haldurile seletuskirja maksejõuetuse põhjustest, majandusaastaaruanded 2005-2008 ja võlgniku bilansi seisuga 31.08.2009; on üle vaadanud võlgniku vara ning analüüsinud saadud andmeid ja koostanud aruande. Võlgniku raamatupidamist on korraldatud vastavalt kehtivale seadusandlusele; vastavad aruanded on koostatud ja ka esitatud ettenähtud korras.

Varasematel aastatel esinesid võlgnikul maksehäired, kuid majandustegevus oli veel edukas. Kõige kasumlikum oli tootmine 2007.a., kui müügitulu moodustas 3 006 459 krooni ja kasum 155 339 krooni. 2008 oli müügitulu 1 516 826 krooni ja kahjum 296 279 krooni. Tellimuste arv vähenes ja tootmises tekkisid raskused. Ebaõnnestunud müük Norra turule tõi kaasa suure kahjumi. Viimase suurema tellimuse täitmise järel (Pokumaade puitkodade palkosad) jäid töötajad sundpuhkusele ning 2009.a. kevadest on majandustegevus täielikult lõppenud. Käesoleva aasta 8 kuuga on müügitulu 288 122 krooni ja kahjum 613 633 krooni. 220 600 krooni ulatuses on võlgniku seletusel lootusetuid debitoorseid võlgu maha kantud. Omakapital oli tervikuna miinuses 2008.a. lõpul, mis viitab otseselt pankrotisituatsiooni väljakujunemisele. Kahjumi katmiseks likviidsed vahendid puudusid. Kuue töölepingulise töötajaga on töölepingud lõpetamata. Kinnisvara ja registreeritud vallasvara (sõidukeid) võlgnikul ei ole. Seisuga 21.09.2009 on võlgnikul olemasoleva vara väärtuseks kokku 9 996 krooni: rahalisi vahendeid kassas on 31.08.2009 seisuga 751 krooni. Vara nimekirja kohaselt on lõpetamata toodangu maksumuseks 6 045 krooni, puidujäätmeid 1 200 krooni väärtuses, mootorsaag Stihl – 1000 krooni, mootorsaag Jonsered – 1000 krooni. Varade realiseerimise korral võib väärtuseks kujuneda ca 6000 krooni. Varalisi kohustusi on võlgnikul kokku 21.09.2009 seisuga summas 680 305.70 krooni (sellest maksuvõlgnevus - 429 482.39 krooni, intressivõlg 63 565.42 krooni; võlad hankijatele kokku 109 186 krooni (enamus suurusjärgus alla 20 000 krooni); võlad töötajatele – 69 581.53 krooni, võlg AS-ile Swedbank 12 608.69 krooni, omanikule – 4 881.65 krooni). Ajutine haldur leiab, et tulenevalt PankrS § 113 oleks tagasivõidetav 03.07.2009 ostu-müügitehing puidutöötlemisseadmete võõrandamisest võla katteks OÜ-le Astera hinnaga 24 217.70 krooni. Ajutine haldur leiab, et isegi tehingu tagasivõitmise korral jätkuks vahendeid üksnes pankrotimenetluse kulude katteks ja ei piisaks jaotiste alusel väljamakseteks võlausaldajatele; muid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole aga haldur leidnud. Maksejõuetuse põhjuseks on halduri hinnangul üldisest majanduslangusest tingitud ehitusturgude kokkukuivamine ja sellest põhjustatud käibe oluline langus. Võlgniku maksejõuetus on täielikult väljakujunenud ja see ei ole ajutine; tegevuse jätkamiseks vahendid puuduvad. Võlgnikul ka pankrotimenetluse katteks vahendite puudumisel teeb ajutine haldur PankrS § 29 tulenevalt ettepaneku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega, Kohtu otsustuse põhjendid: Kohus leiab, et ajutise halduri ettepanek pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata on põhjendatud. Pankrotiseaduse §-idest 1 ja 13 tulenevalt oli pankrotiavalduse esitamine võlgniku poolt põhjendatud, kuna seaduse § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtule esitatud pankrotiavalduse, samuti võlgniku esindaja ja ühtlasi osaniku poolt kohtus antud seletuste ning ajutise halduri ettekande ja sellele lisatud dokumentide alusel on tuvastatud, et OÜ-l Penn ja Pärlin puudub võlgade katteks vara, Kuna ka ajutise halduri poolt tuvastatud ainsa tehingu tagasivõitmise korral jätkuks vahendeid üksnes pankrotimenetluse kulude (halduri kulud, arhiveerimiskulud ja arhiivi hoidmise kulud) katteks ja ei piisaks jaotiste alusel väljamakseteks võlausaldajatele, siis puudub võlgnikul piisav vara pankrotimenetluse katteks, Tuvastatud on, et osaühingu majandustegevus on lõppenud ning võimalus tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks üldise majanduslanguse tingimustes puudub.

Pankrotiseaduse § 29 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatama võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgniku kohtus antud seletuse ning ajutise halduri ettekande alusel leiab kohus, et OÜ Penn ja Pärlin juhatuse liige P V ei ole tahtlikult ega raske hooletuse tõttu oma kohustusi täitmata jätnud, s.t. kohus ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks äriühingu juhtimisel toimepandud kuriteo tunnustega tegu. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise reaalseid võimalusi pankrotimenetluse kulude piisavaks katmiseks ei ole tuvastatud. Nimetatud asjaolusid on ajutine haldur piisavalt aruandes analüüsinud. PankrS § 23 lg 1 tulenevalt on ajutisel halduril õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada. Ajutine haldur on täitnud nõuetekohaselt PankrS § 22 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud ülesanded: ta on selgitanud välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, on kontrollinud, kas võlgniku vara katab piisavalt pankrotimenetluse kulusid; on tutvunud varadega Mahla tänaval asuvas hoones ning andnud hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele, on koostanud aruande ja osalenud avalduse läbivaatamisel kohtuistungil. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule ka taotluse tehtud töö eest tasu ja bürookulude väljamõistmiseks ning lisanud tasu arvestuse. Kokku on ajutine haldur kulutanud ajutises pankrotimenetluses 8 töötundi ning taotletavaks tasuks kokku on 8000 krooni, millele lisandub käibemaks. Summa kuulub väljamõistmisele teenindava büroo – OÜ Reet Relviku Õigusbüroo kasuks. Kohus leiab, et esitatud taotluses märgitud tasu suurus vastab antud pankrotimenetluses ajutise halduri ülesannete mahule ja keerukusele ning halduri kutseoskustele, samuti justiitsministri kehtestatud alates 01.01.2009 kehtivatele halduri tasu ja kulutuste piirmääradele (PankrS § 23 lg 2). Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Pankrotiseaduse § 1, 13, 29 lg 1, 3, 5, leiab kohus, et vaatamata OÜ-l Penn ja Pärlin väljakujunenud maksejõuetusele, kuulub algatatud pankrotimenetlus lõpetamisele raugemisega osaühingu suhtes pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul puudub vara pankrotikulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 4, kui pankrotimenetlus lõpetatakse sama paragrahvi lõike 1 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning tölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 5 tulenevalt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse võlgnik. Kui pankrotimenetlus algatati võlgniku avalduse alusel, võib sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 16. oktoobril 2009. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.