Tsiviilasi nr.2-09-8527
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-5827
Tsiviilasi
AS X hagi OÜ X ja S. K. vastu võlgnevuse, summas 81 918,85 krooni, väljamõistmise ja lisanduvate viiviste nõudes. Hageja: AS X (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Hageja volitatud esindaja : E. E. ; Y AS; xxxxxxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxxx; Kostjad: OÜ X (reg.kood xxxxxxxx; asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx)
(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: sissekirjutusjärgne xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik alaline viibimiskoht teadmata)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusvorm
Kuna kostjad ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS § 407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostjate kahjuks.
Rahuldada AS X hagi OÜ X ja S. K. `i vastu täies ulatuses. Välja mõista OÜ-lt X ja S. K. `ilt solidaarselt AS X kasuks 81 918,85 krooni ( kaheksakümmend üks tuhat üheksasada kaheksateist krooni ja 85 senti) ja sissenõutavaks muutunud viivitusintressi seisuga 25.02.2009.a. 67 060,48 ( kuuskümmend seitse tuhat kuuskümmend krooni ja 48 senti ) krooni ning
alates 26.02.2009.a. kuni sissenõutavaks muutunud tasumata viivitusintressi täieliku tasumiseni viivist protsendimääraga 0,3 % päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peab kandma kostja. Kohtuotsuse resolutsioon ja otsuse peale edasikaebe kord avaldada viivitamatult kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et hageja ja kostja OÜ X vahel 16.12.2005.a. sõlmitud rendilepingu nr. xxxxxxxxx kohaselt kohustus kostja tasuma kõik rendiobjektiga seotud kulutused vastavalt rendilepingus kokkulepitule. Rendilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 17.11.2005.a. hageja ja kostja S. K. vahel käendusleping, mille kohaselt kostja S. K. kohustus tühistamatult ja tingimusteta maksma hagejale kostja OÜ X poolt kohustuslikult maksmisele kuuluvad, kuid maksmata makseid, tasusid, viiviseid ja muud võlgnevused ning täitma muid rahalisi kohustusi hageja ees. Hageja kinnitab, et kostjad pole lepingulisi makseid nõuetekohaselt tasunud, ja hageja lõpeta lepingu ühepoolselt, millest teavitas ka kostjaid. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt 16.12.2005.a. sõlmitud rendilepingust nr xxxxxxxxx tuleneva võlgnevuse 81 918,85 krooni väljamõistmist ja 25.02.2009 seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintressi 67 060,48 krooni, samuti tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivitusintressi protsendimääraga 0,3% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 26.02.2009.a. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 4, 6; 113; 116 lg 1, 116 lg 2 p 2; 142 lg 1; 145 lg 1, 2; 158; 196; 367 ning TsMS §-dele 2, 3 lg 1; 9 lg 1; 11 lg 1; 79 lg 1; 124 lg 1; 133 lg 1, 2; 138 lg 1,2; 144; 162 lg 1,2; 163 lg 1; 173 lg 1, 3; 174; 363; 367; 407 lg 1, 2. Kostja vastuväited Kostjad ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Menetluse käik Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 05.03.2009.a. kohustas kohtunik kostjaid vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist
(tl 33-35), hoiatades samas, et kui kostjad kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud OÜ X juhatuse liikmele L. A. 15.06.2009.a. (tl. 70). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kuna kostja S. K. registriandmete kohases elukohas ei viibinud ning tema tegelik viibimiskoht oli hagejale, pädevatele ametisutustele ja kohtule teadmata, toimetas kohus menetlusdokumendid (hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega) kostjale kätte avalikult ning kohustus kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada (tl.80-82). Kuigi kostjatele on menetlusdokument kätte toimetatud, ei ole nad kuni käesoleva ajani kohtule vastanud. Kuna kostjad ei ole kohtule vastanud tuleb asjas TsMS § 407 lg 1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule; rendilepingu nr. xxxxxxxxx, maksegraafiku, teatised, käenduslepingu, nõude käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, võlgnevuse arvestuse kirjad, arved, liisingulepingu, volikirjad (tl 6-29). VÕS §-de 76 lg 1;100; 101 lg 1 p 1 ja p 4, 6; 108 lg 1, 113 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kindlaks määratud tähtpäevaks ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu öelda üles, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjad ei ole lepingut täitnud nõuetekohaselt ning võlgnevad hagejale 81 918,85 krooni. Seega on kostjad kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma võlguoleva summa tasumist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Vastavalt VÕS § 113 lg 1 loetakse viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Lepinguga on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0,30% päevas, so 108% aastas, tähtaegselt tasumata summalt. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades seisuga 25.02.2009.a. viivise suuruseks 67 060,48 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist.
TsMS § 367 kohaselt võib viivitusnõude koos põhinõudega esitada selliselt et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kohtult mõista kostjatelt välja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0.3% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni alates 26.02.2009.a. VÕS §101 lg.1 pp.1, 3 ,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostjad on kohustist rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjatelt kahjude hüvitamist ja viivise tasumist. Seega hageja õigustatud nõudma võlgnevuse summas 81 918,85 krooni ja viivis summas 67 060,48 krooni tasumist kostjatelt. Käendus VÕS §142 lg.1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise ees. Asja materjalidega (tl.15) on tõendatud, et kapitalirendilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 17.11.2005.a. hageja ja kostja S.K. kohustus tühistamatult ja tingimusteta maksma hagejale kostja OÜ X poolt kohustuslikult maksmisele kuuluvad, kuid maksmata maksed, viivised ja muud võlgnevused ning täitma muid rahalisi kohustusi hageja ees. VÕS §145 lg.1 sätestavad, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Käendusleping (tl.185) sätestab käendaja solidaarvastutuse ega fikseeri käendaja piiritletud vastutust. Seega on hageja õigustatud nõudma käendajast kostja suhtes solidaarvastutuse kohaldamist. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 81 918,85 krooni ja viivis summas 67 060,48 krooni. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjatelt solidaarselt hageja kasuks võlgnevus 81 918,85 krooni sissenõutavaks muutunud viivitusintress 68 060,48 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viitusintress protsendimääraga 0,3% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega 26.02.2009.a välja mõista. Menetluskulud TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 174 lg. 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostjate kanda ning kulude väljamõistmise, sealhulgas ka
riigi kasuks, lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Kuna kostja S. K. ei ela rahvastikuregistris oleval aadressil ning tema tegelik viibimiskoht on hagejale, pädevatele ametiasutustele ja kohtule teadmata, tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse resolutsiooni ja otsuse peale edasikaebe korra avaldamisega kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes.
Aare Kaldma Kohtunik 29.09.2009.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.