Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord

Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli mõjuvast st põhjusest. tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuva põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 02.09.2009 esitas AS Krediidikassa Viru Maakohtusse hagi T M` vastu 24 553.91 krooni põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 12.06.2008 laenulepingu, mille p 1.1.1 alusel hageja andis kostjale laenu summas 25 000 krooni. Kostja laenusaajana kohustus laenusumma koos intressidega ja lepingu sõlmimise tasuga tagastama lepingus kokkulepitud tingimustel. Hageja kandis laenusumma kostja arveldusarvele 12.06.2008. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama laenu maksegraafikus märgitud ulatuses ja tähtpäevadel ning lepingutingimuste mittetäitmisel tasuma leppetrahvi ja viiviseid. Kostja lepingutingimusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu hageja saatis kostjale meeldetuletuskirjad. Laenulepingu p 4.1.2 sätestatule tuginedes ütles hageja laenulepingu üles ja saatis kostjale sellekohase teate. Kostja ei ole laenusummat tagastanud ega ka hageja poole pöördunud. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale põhivõlga summas 24 553.91 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu summas 600 krooni, intresse summas 5592.19 krooni ja viivis – 4857.51 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 396, 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 ja 6, 113, 397 lg 1 ja TsMS § 367 sätetele. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - laenulepingu 12.06.2007 koopia koos maksegraafikuga, koopiad kostjale väljastatud võlateatisest ja teatisest lepingu ülesütlemisest, menetluskulude nimekiri, maksekorraldus riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses.

Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kostjale kätte antud 09.09.2009. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 23.09.2009. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tagastamata laenu lepingus sätestatud summas ja tähtajaks. Lepingu p 1.6 kohaselt kannab laenusaaja kõik laenu sissenõudmisega seotud kulud vastavalt laenuandja hinnakirjale, mis hagis esitatu kohaselt moodustuvad postikuludest ja ka töövahendite, töö- ja ajakulu maksumusest. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Poolte vahel sõlmitud laenulepingus on p 1.3.1 kohaselt kostja kohustunud tasuma laenu kasutamise eest intressi 4% kuus tagasimaksmata laenu summalt. TsMS § 367 alusel on lubatud viivisnõue esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub seega hageja kasuks kokku väljamõistmisele summa 35 603.61 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 24 553.91 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud – 600 krooni, intress summas 5592.19 krooni ning sissenõutavaks muutunud viivis 4857.51 krooni. Samuti kuulub TsMS § 367 alusel kostjalt väljamõistmisele viivis alates 27.08.2009 kuni tagastamata laenusumma tasumiseni 4,00% tagastamata laenusummalt kuus.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad kulud kokku summa 11 500 krooni, sellest 5000 krooni moodustab vastavalt Riigilõivuseadusele ettenähtud määras hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning 6500 krooni koos selles sisalduva käibemaksuga (1083.33 krooni) moodustab hageja poolt hüvitatud õigusabikulu. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 03.novembril 2009.a Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.