Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

koht, palgatingimused, tööaja norm, puhkuse tingimused ja viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. Hageja palub välja mõista saamata jäänud palga 43 996 krooni. Hageja täpsustas 17.11.2008 avalduses nõuet ja palus kohustada kostjat taastama kokkulepitud töötingimused, palganõude osas teha vaheotsus ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja muutis hagejaga sõlmitud töölepingut 01.09.2005 vastavalt hageja esitatud avaldusele aprillist 2005, kus hageja soovis töötada väiksema koormusega selliselt, et see ei ületaks 7 tundi nädalas. Kostja on maksnud hagejale palka vastavalt koormusele, mis on 4 õppetundi ja kokku 6 tundi nädalas. Tasutud on tehtud töö eest ja kostjal ei ole võimalik hagejale pakkuda suuremat koormust. Vaidluses ei ole asjakohased hageja viited 2005. aastale eelnenud perioodile, kuna hageja ei ole nõudnud selle eest palka ning varasema perioodi koormus ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Palganõue kuni 2005. aastani tuleb jätta rahuldamata, kuna on aegunud. Palganõude esitamise eelduseks on aritmeetiline tehe ja seega vaheotsuse tegemine ei ole vaidluses võimalik. Kostja on vormistanud konkreetse töölepingu, ent hageja ei ole sellele alla kirjutanud. Kostja ei ole hagejale palka vähem maksnud. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis kummagi menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda. Maakohus tunnistas ebaseaduslikuks S. T.ga 25.08.1993 sõlmitud töölepingu nr 25 muutmise 01.09.2005 ja kohustas Tallinna linna taastama S. T.le 25.08.1993 sõlmitud töölepingus nr 25 kokkulepitud töötingimused. Maakohus mõistis välja Tallinna linnalt S. T. kasuks saamata jäänud palga 01.09.2005 – 31.12.2005 eest 21 328 krooni ja 01.01.2006 – 30.04.2006 eest 22 668 krooni, kokku 43 996 krooni. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse palganõude osas vaheotsuse tegemiseks ja hageja nõude töölepingu vormistamiseks kohustamiseks. Väljamõistetud palga nõudelt ja lepingu muutmise ebaseaduslikuks tunnistamise ja töötingimuste taastamise nõudelt tasumisele kuuluva riigilõivu jättis maakohus kostja kanda. TLS § 1 järgi on tööleping kokkulepe, mille järgi töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, allub tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse ja haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Seega on palk oluline töölepingu tingimus. Palgaseaduse § 2 järgi on palk tasu, mida tööandja maksab töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile. TLS § 26 lg 1 p 6 ja p 7 järgi peavad töölepingus olema märgitud palgatingimused ja tööaja norm. Töölepingu kohaselt asus hageja tööle põhikohaga vene keele ja kirjanduse õpetaja ametikohale, tema koormus oli vastavalt lepingu p-le 3.2 12 tundi nädalas ja põhipalk 512,20 krooni kuus. TLS § 18 sätestab, et töölepingu ühepoolne muutmine on lubatud ainult seaduses ja kollektiivvõi töölepingus sätestatud tingimustel ning korras ning TLS § 59 lg 1 järgi on töölepingu muutmine töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine, sealhulgas mõnede tingimuste lepingust väljajätmine või täiendavate tingimuste lepingusse võtmine. Poolte vahel sõlmitud töölepingus ei ole sätestatud erikorda, millisel juhul oleks võimalik lepingus sätestatud töötasustamise tingimusi ja tööajanormi muuta. Seega saab lepingut muuta kas poolte kokkuleppel või seaduse, haldusakti või kollektiivlepingu alusel. Töölepingu nr 25 lisast 1 nähtub, et pooled on asunud töölepingut muutma ja selle p 3.2 järgi on hageja töökoormus

vastavalt 4 õppetundi nädalas ja üldine tööaeg 6 tundi nädalas ning lepingu p 4.1 järgi määratakse palk tulenevalt töökoormusest. Lepingu lisale 1 on alla kirjutanud tööandja esindaja, kuid hageja on märkinud, et ta on tutvunud, kuid ei ole nõus punktiga 4.1. Järelikult ei olnud hageja nõus tööaja ja palga muutmisega ja kostja on muutnud töölepingu tingimusi ühepoolselt. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja töötab koormusega 4 õppetundi nädalas üldise tööajaga 6 tundi nädalas ja saab selle järgi palka. Vaidlus oli selles, kas tööaja normi ja palka muudeti poolte kokkuleppel. Kostja viitas hageja 11.04.2005 avaldusele, mille kohaselt oli hageja enda soov töötada koormusega, mis ei ületaks 7 tundi nädalas ja tööandja tuligi hagejale vastu ning pooled saavutasid kokkuleppe koormuse osas selliselt, et hageja töötab 4 õppetundi nädalas, üldine tööaeg kokku nädalas 6 tundi. Sellise käsitlusega ei nõustunud hageja, kuna kinnitas, et kostja tema 11.04.2005 avaldust ei rahuldanud. 11.04.2005 avaldusest nähtub, et hageja on tõepoolest aprillis 2005 soovinud, et tema tööaja norm ei ületaks 7 tundi nädalas. Samas on tööandja avaldusele 12.04.2005 kirjutanud, et tal ei ole võimalik pakkuda hagejale erialast tööd. Seega on õiged hageja väited, et tegelikult ei rahuldatud tema 11.04.2005 avaldust. Hageja väitis, et teda koondati selle tõttu, et tema avaldust ei rahuldatud. Hiljem tühistas kostja koondamise käskkirja. Kohus leidis, et hageja poolt tööandjale 11.04.2005 tehtud avalduse alusel lepingut ei muudetud. Kohtu arvates lepingu muutmiseks 01.09.2005 pidi olema poolte vaheline uus kokkulepe töötingimuste, sealhulgas töökoormuse ja tasu vähendamiseks. Kuna hageja ei olnud nõus sellega, et tema töötasustamise tingimusi muudetakse, mis ilmneb lepingu lisa 1 allosast, millel on tema märge, et ta on tutvunud, kuid ei ole nõus p-ga 4.1, siis ei saa rääkida, et pooled saavutasid kokkuleppe lepingu muutmiseks selliselt, et hageja tööajanorm ja töötasu väheneb. Õige on kostja väide, et palka saab maksta tehtud töö eest, kuid tööajanormiga kaasnev palga vähenemine eeldab töölepingu poolte vastastikust kokkulepet. Eeltoodust lähtudes leidis maakohus, et kostja on ühepoolselt muutnud töölepingus kokkulepitud tööaega ja palka hageja kahjuks, mis ei ole lubatav TLS § 18, § 59 lg 1 järgi. Kostja on rikkunud hagejaga sõlmitud töölepingut, kuna ei ole kindlustanud hagejale 25.08.1993 sõlmitud töölepingu p-s 3.2 kokkulepitud töökoormust ja sellest tulenevalt palka. Töötasu vähendamine on lubatud vaid TLS § 59 lg 1 alusel poolte kokkuleppel või lg 5 järgi TLS § 61-66 alusel, mille kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid ei ole esile toodud. TLS § 69 lg 1 alusel, kui tööandja on seadusevastaselt muutnud töölepingu tingimusi, on töötajal õigus nõuda töötingimuste taastamist ning kuni nende kõrvaldamiseni saamata jäänud töötasu maksmist. Eeltoodu alusel tuleb tunnistada ebaseaduslikuks tööandja ühepoolne hagejaga sõlmitud töölepingu muutmine 01.09.2005. Maakohus leidis, et kostjat tuleb kohustada taastama hagejale 25.08.1993 sõlmitud töölepingus nr 25 kokkulepitud töötingimused. TLS § 69 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda saamata jäänud palka. Vaidlus puudub märgitud nõude suuruse üle, seega on hageja nõue osaliselt saamata jäänud palga saamiseks 01.09.200531.12.2005 summas 21 328 krooni põhjendatud ja tõendatud, kuna kostja maksis hagejale igakuiselt sel ajal 1 333 krooni 6 665 krooni asemel kuus. Samuti on tõendatud ja põhjendatud nõue saamata jäänud palga saamiseks alates 01.01.2006-30.04.2006 summas 22 668 krooni, kuna kostja maksis hagejale igakuiselt vähem 5 667 krooni 7 000 krooni asemel. Pedagoogi palga alammäär Vabariigi Valitsuse 04.02.2003 määruse nr 37 järgi on 01.01.2003-31.12.2005 6 665 krooni kuus ja alates 01.01.2006 Vabariigi Valitsuse 09.02.2006 määruse nr 41 järgi 7 000 krooni kuus. Kokku tuleb kostjalt välja mõista 43 996 krooni. Maakohus leidis, et töötasu nõudes vaheotsuse tegemine ei olnud põhjendatud. Palganõue ei olnud aegunud, kuna esitati

aegumistähtaja sees, sest palganõude aegumistähtaeg ITLS § 6 lg 3 järgi on 3 aastat. Kohus ei andnud hinnangut hageja väidetele õpetajate töökoormuse ja 2005. aastale eelneva palga kohta, kuna need asjaolud ei olnud seotud hageja nõuetega. Hageja palus kohustada kostjat vormistama töölepingu, milles oleks sätestatud TLS §-s 26 tulenevad andmed. Maakohus leidis, et 25.08.1993 sõlmitud töölepingus nr 25 on sätestatud olulised seaduses nõutud tingimused. Ehki lepingus ei ole täpselt määratletud poolte andmeid, lisapuhkuse tingimused, kvalifikatsiooninõue ja tööle asumise täpne kuupäev, leidis kohus, et olemuselt vastab leping TLS § 26 sätestatud tingimustele, mistõttu tuli nõue jätta rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus poolte kanda ja riigilõivu, mille tasumisest oli hageja vabastatud, jättis maakohus kostja kanda. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada maakohtu 15.12.2008 otsuse osas, millega hagi rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt tühistada maakohtu 15.12.2008 otsus Tallinna linnalt hageja kasuks väljamõistetud saamata jäänud palga 43 996 krooni osas ja teha uus otsus, millega väljamõistetava saamata jäänud palga suuruseks on 17 110 krooni. Kostja vaidlustab asjaolu, kas kohus on õigesti hinnanud tõendeid ja jõudnud õigele järeldusele, leides, et poolte vahel puudus kokkulepe töölepingu tingimuste (tööaja) muutmiseks ning kas kohus on sellega seoses õigesti kohaldanud TLS § 59 lg-t 5. Juhul, kui poolte vahel oli kokkulepe, on ebaõige kohtuotsuse osa, milles on hagejale välja mõistetud vähem makstud töötasu. Kui ringkonnakohus leiab, et poolte vahel puudus kokkulepe töölepingu tingimuste muutmiseks, siis on ebaõige kohtuotsus osas, millega hagejale saamata jäänud palk välja mõisteti, kuna kohus on teinud arvutustes vea. Õige on kohtu viide TLS § 59 lg-le 5, mille kohaselt on töötingimuste muutmine üldjuhul lubatud vaid poolte kokkuleppel. Samuti on õige see, et esialgu Tallinna Tõnismäe Reaalkool hageja avaldust ei rahuldanud, kuna koolil ei olnud hagejale tööd pakkuda ja 25.04.2005 lõpetati hagejaga tööleping koondamise tõttu. Kuna hageja viibis koondamise ajal lapsehoolduspuhkusel, siis oli koondamine ebaseaduslik ning hageja töölepingu lõpetamine tühistati kooli direktori 03.06.2005 käskkirjaga ja hageja ennistati tööle. Koondamise tühistamisega ja töötaja tööle ennistamisega oli tööandja töötaja avalduse aktsepteerinud. Kostja arvates on kohus ebaõigesti järeldanud, et koondamise tühistamisega tühistas tööandja ka töötaja avalduse. Vastupidi, koondamise tühistamisega tööandja aktsepteeris töötaja avaldust, kuna avaldusega mittenõustumine oli vale. Tööandja nõustus hageja tööle asumisega 2005/2006 õppeaastal koormusega mitte rohkem kui 7 tundi. Pärast töötaja avalduse aktsepteerimist koostas tööandja 01.09.2005 töölepingu muutmise dokumendi, mille osas on hageja allkirja andnud, kuid märkinud, et ei nõustu punktiga 4.1, mis fikseerib, et palk määratakse tulenevalt töökoormusest 6 tundi nädalas. Kostja on seisukohal, et pärast seda, kui tööandja oli töötaja avaldusega nõustunud – 03.06.2005 tühistanud koondamise käskkirja – puudus hagejal õigus lepingust taganeda, sest tööandja poolse nõustumusega oli töölepingu muudatustes kokku lepitud. Kostjal puudus alus sundida hagejat töötama koormusega 12 tundi nädalas, kui töötaja oli avaldanud, et ei soovi suuremat koormust kui 7 tundi nädalas. Hageja ei vaielnud vastu 01.09.2005 töölepingu muudatuse punktile 3.2, mille kohaselt töötaja üldine tööaeg on 6 tundi

nädalas. Menetluse kestel on kostja hagejast aru saanud selliselt, et hageja on küll nõus töökoormuse vähendamisega, kuid ei ole nõus palga vähendamisega. Eeltoodu alusel leiab kostja, et kohus on vääralt kohaldanud TLS § 59 lg-t 5, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi – tööandja ei ole ühepoolselt ja ebaseaduslikult töölepingu tingimusi muutnud, vaid töölepingu tingimusi on muudetud poolte kokkuleppel. Hageja esitas avalduse tööaja muutmiseks ja kostja nõustus sellega. Hageja on hagi täpsustuses nõudnud palgavahe hüvitamist selliselt, et talle makstaks välja saadud palga ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud munitsipaalkoolide õpetajate palga alammäära vahe. Hageja ei ole kunagi nõudnud, et talle makstaks palka vastavalt tööajale (ei tegelikule tööajale, ega ka mitte sellele tööajale, mis oli kokku lepitud 25.08.1993 töölepingus nr 25). Hageja on soovinud saada pedagoogidele ettenähtud alampalka. Kostja on korduvalt rõhutanud, et alampalgamäär on täistööajaga töötaja palga alammäär. Hageja ei ole kunagi täistööajaga töötanud ning seetõttu ei saa tööandjal olla kohustust maksta talle palka täistööaja järgi. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et kostja peab taastama hageja töötingimused vastavalt 25.08.1993 töölepingule ning maksma töötajale töötingimuste ebaseadusliku muutmise tõttu saamata jäänud palka, siis saab töötasu arvestus lähtuda töötamisest 12 tundi nädalas (vastavalt 25.08.1993 töölepingu p-le2), mis on osaline tööaeg ja mille puhul ei saa maksta täispalka, mis on ette nähtud 24 töötunni eest nädalas. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et normkoormus 2005 aastal oli 24 tundi nädalas ja sellele tööajale vastab palga alammäär 6 665 krooni ja 2006 aastal 7 000 krooni. Kuna töölepingu järgi oli töötaja tööajaks 12 tundi nädalas, siis oleks töötaja pidanud saama palka 3 332,50 krooni kuus 2005. aastal ja 3 500 krooni 2006. aastal. Kostja arvates on kohus eksinud leides, et hageja oleks 25.08.1993 töölepingu alusel pidanud saama palka 6 665 krooni ja 7 000 krooni kuus. Hagejale on välja mõistetud töötasu ka nende töötundide eest, mida ta ei ole kunagi töötanud ega pidanudki töötama. Kostja arvates, juhul kui töölepingut on ebaseaduslikult muudetud, tuleks töötajale välja maksta vähem saadud töötasu, võttes aluseks palga alammäära täistööaja korral ning arvestades välja palga, mida hageja oleks pidanud saama 12 töötunni korral ning sellest maha arvama juba saadud töötasu. Kostja on nõus juhul, kui kohus leiab, et töölepingu tingimusi on ebaseaduslikult muudetud, välja maksma õigesti arvutatud vähemsaadud töötasu 17 110 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada väljamõistetud palga suuruse ja riigilõivu kostja kanda jätmise osas. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Poolte vahel oli vaidlus, kas 25.08.1993 sõlmitud töölepingut nr 25 on 2005. aastal muudetud või mitte. Kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 59 lg 5 järgi võis töölepingut muuta kas poolte kokkuleppel või ühepoolselt seaduses sätestatud juhtudel. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti tuvastanud, et poolte vahel ei olnud kokkulepet töölepingu muutmiseks. Kuna kolleegium nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis TsMS § 654 lg 6 kohaselt selles osas maakohtu otsuse põhjendusi kolleegium ei korda. Ebaõige on kaebaja väide, mille kohaselt hageja 11.04.2005 avaldus töölepingu tingimuste muutmiseks rahuldati kostja poolt 01.09.2005. 11.04.2005 esitatud avalduse (lk 23) on kostja jätnud rahuldamata ja koondanud 25.04.2005 hageja. Ebaõige on apellandi käsitlus, et 03.06.2005 koondamise käskkirja tühistamisega on kostja hageja 11.04.2005 avaldusega nõustunud. Esitatud tõenditest tuleneb üheselt, et kostja ei nõustunud hageja 11.04.2005

avaldusega. Seega oli hageja pakkumus lepingu tingimuste muutmiseks tagasi lükatud ja VÕS § 19 lg 1 järgi lõppenud. 01.09.2005 on kostja teinud hagejale ettepaneku töölepingu tingimuste muutmiseks, millega hageja ei nõustunud. 01.09.2005 kostja poolt vormistatud töölepingu muudatused on kostjapoolne pakkumus töölepingu muutmiseks. Hageja on küll väitnud, et pärast 1993. aastat on töölepingu tingimusi tööaja ja töötasu osas muudetud, kuid oma väiteid ta tõendanud ei ole. Seega kehtis poolte vahel 25.08.1993 sõlmitud tööleping, mille kohaselt oli hageja koormus 12 tundi nädalas ehk pool õpetaja normkoormusest. Kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 69 lg 1 sätestas, et kui tööandja seadusevastaselt muudab töölepingu tingimusi, on töötajal õigus nõuda kokkulepitud töötingimuste taastamist ja kuni seaduserikkumise kõrvaldamiseni saamata jäänud töötasu. Kuna kostja on seadusevastaselt muutnud hagejaga sõlmitud töölepingu tingimusi, siis on maakohus õigesti rahuldanud nõude töölepingu tingimuste taastamiseks kohustamiseks ja saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks, kuid töötasu väljamõistmisel on maakohus lähtunud ekslikult eeldusest, et hageja töötas täiskoormusega. 25.08.1993 sõlmitud töölepingus olid pooled kokku leppinud, et hageja töökoormus on 12 tundi nädalas. Õpetaja täistööaeg on 24 tundi nädalas, seega on pooled kokku leppinud, et hageja töötab poole tööajaga ja selle eest on tal õigus saada pool palka. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.02.2003 määrusele nr 37 oli alates 01.02.2003 täiskoormusega õpetaja alampalgaks 6 665 krooni kuus ja Vabariigi Valitsuse 09.02.2006 määrusele nr 41, mida rakendatakse alates 01.01.2006, 7 000 krooni kuus. Hageja on saanud Tallinna Tõnismäe Reaalkooli õiendi kohaselt 01.09.2005 - 31.12.2005 igas kuus 1 110,83 krooni ja 01.01.2006 – 30.04.2006 1 166,67 krooni. Hageja oli õigustatud saama 01.09.2005 - 31.12.2005 igakuiselt 3 332,50 krooni, kokku 13 330 krooni, millest tuleb arvutada maha tegelikult saadud 4 443,32 krooni. Seega tuleb 01.09.2005 – 31.12.2005 eest välja mõista 8 886,68 krooni. Väljamakstud jõulutoetus 1 110 ei kuulu maha arvamisele, kuna tegemist ei ole palgaga. Ajavahemiku 01.01.2006 – 30.04.2006 eest pidi hageja saama palka 3 500 krooni kuus, seega kokku 14 000 krooni. Tegelikult on ta saanud 1 166,67 krooni kuus, kokku 4 666,68 krooni. 01.01.2006 – 30.04.2006 eest tuleb välja mõista 9 333,32 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 18 220 krooni. Seega tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osas, milles paluti vähendada väljamõistetavat palka. Maakohus on jätnud töötasu nõudelt ja töölepingu tingimuste taastamiseks kohustamise nõudelt riigile tasutava riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud, kostja kanda. RLS § 22 lg 1 p 1 järgi neil nõuetelt riigilõivu ei võeta. Seega tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada. Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, ainult väljamõistetava summa osas, siis TsMS § 163 lg 1 mõtte järgi tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.

Margo Klaar

Tiit Kollom

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.