(tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
25. september 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja 2-09-8262
Tsiviilasi
DK’i hagi OÜ E vastu saamata jäänud töötasu, hüvitiste ja kahju saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja DK (isikukood xxx, elukoht xxx), määratud korras esindaja advokaat Argo Küünemäe (Advokaadibüroo Nurmi & Partner, Suur-Karja 11, Tallinn, 10140) Kostja OÜ E (registrikood xxx, asukoht xxx), seaduslik esindaja juhatuse liige TT 22.09.2009
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil isikud
osalenud
Hageja määratud korras esindaja advokaat Argo Küünemäe
Hagejal menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000
krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Pangas, arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumber 3100057358. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu perioodi 09.10.-21.10.2008 eest summas 21 278 krooni, palga väljamaksmisega viivitamise eest hüvitis summas 21 916 krooni, lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest hüvitis summas 21 278 krooni ja töötaja ravikindlustushüvitisest ilma jäämisest tulenev kahju summas 31 116,80 krooni ning menetluskulud. Menetluse käik 22.09.2009 kell 13.00 määratud kohtuistungile kostja ei ilmunud ega teavitanud kohtu ilmumist takistavatest asjaoludest. Kostjat on hoiatatud, et istungile ilmumata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtukutse on kostja seaduslikule esindajale 30.08.2009 TsMS § 312 ja § 313 sätestatud viisil postiteenuse osutaja vahendusel kätte toimetatud. TsMS § 318 lg 2 kohaselt loeb kohus kohtukutse kättetoimetatuks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja, vaatamata kohtu nõudmisele, ei ilmunud istungile ega teavitanud kohtu mitteilmumist takistavatest asjaoludest. Kostjat on hoiatatud, et istungile ilmumata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on kuni 01.07.2009 kehtinud Eesti Vabariigi töölepingu seadus (TLS) § 49 p 2, mille kohaselt tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. TLS § 74 lg 2, mille kohaselt tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Kuni 01.07.2009 kehtinud palgaseadus (PalS) § 32 järgi tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. TLS § 119 lg 2 alusel lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe
kuu keskmise palga. PalS § 35 kohaselt palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Menetluskulud Hageja ei esitanud kohtule kooskõlas TsMS § 1741 menetluskulude nimekirja. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 1741 lg-le 4 ei või hiljem nõuda menetluskulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, va juhul, kui asja menetlus taastatakse.
Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.