Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Pärnu Maakohtu tööpiirkonna kohtutäitur Rannar Liitmaa esitas kohtule avalduse täitemenetluses kohustatud isiku H T’u trahvimiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses Pärnu Maakohtu 25.07.2008.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-07-29570, millega kohustatakse H T’ut lubama lapse isal R M’l suhelda poja R. M. igal laupäeval kaheksa tundi kella 10.00 kuni 18.00-ni. R Ml on õigus võtta poeg endaga kaasa oma elukohta. Kohtumäärus jõustus 08.01.2009.a. Vaatamata jõustunud kohtumäärusele ei asunud H.T. seda täitma. 03.04.2009.a on algatatud täitemenetlus eelpoolnimetatud kohtumääruse täitmiseks. Samal kuupäeval edastati H.T. täitmisteade. H.T. on tehtud ka trahvi-hoiatus. H.T. on kinnitanud, et on täitmisteate/trahvihoiatuse kätte saanud. Kohustatud isikule on selgitatud määruse täitmise kohustuslikkust ja täitedokumendi mittetäitmise tagajärgi. H.T. kohtutäituriga ühendust võtnud ei ole. Kohtutäituril ei ole olnud võimalik tema täpset asukohta kindlaks teha. Kohtutäitur leiab, et H.T.k on teadlikult eiranud kohtumääruse täitmist ning oma käitumisega kinnitanud, et ei kavatse kohtumäärust vabatahtlikult täita ega täitma asuda. Ta ei anna R.M. teada lapse elukohta, kuhu viimasel oleks võimalik pojale järgi minna. R.M. ei saa seetõttu realiseerida oma õigust lapsega suhtlemiseks.

ASJAST PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

R. M. leiab, et kohtutäituri avaldus on põhjendatud, kuna H.T. hoidub kõrvale jõustunud kohtumääruse täitmisest. R.M. soovib oma lapsega kohtuda. Viimane kohtumine lapsega toimus 16.07.2008. Tsiviilasi nr 2-09-17011

H.T. vastus on valdavas osas suunatud juba jõustunud kohtulahendi kritiseerimisele ning R.M. käitumise kirjeldamisele. H.T. leiab, et R. M. puhul ei ole tegemist mitte sooviga last näha, vaid ebainimliku tagakiusamise ning äärmiselt pahatahtliku ja lausa kriminaalseks muutunud hirmutamisega, mille ohvriks tema kui ka tema lähedased väidetavalt langenud on. H.T. märgib vastuses, et tema rahaline sissetulek on 2475 krooni, mille moodustavad riigilt saadav peretoetus ja lapsele makstav elatis.

KOHTU SEISUKOHT

Asjas esitatud ja uuritud tõendid kinnitavad, et Pärnu Maakohtu 25.07.2008.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-29570 kohustati H T lubama lapse isal R Ml suhelda oma poja R. igal laupäeval kaheksa tundi kella 10.00 kuni 18.00 alates kohtumääruse jõustumisest. Nimetatud kohtumäärus jõustus 08.01.2009.a (tl 4-9). Vaidlust ei ole selles, et H. T. talle eelnimetatud kohtumäärusega pandud kohustust täitma ei asunud. Tõendatud on, et TsMS § 563 lg 1 kohaselt algatatud lepitusmenetlus tunnistati Pärnu Maakohtu 25.03.2009.a. kohtumäärusega ebaõnnestunuks ning määrati, et sunnivahendina tuleks täitemenetluses kohaldada H T suhtes rahatrahvi määramist (tl 10-11). Samuti on tõendatud, et 02.04.2009.a esitas R M kohtutäitur Rannar Liitmaa’le täitmisavalduse Pärnu Maakohtu 25.03.2008.a kohtumääruse (tsiviilasi 2-0729570) täitmiseks ning et 03.04.2009.a alustas Kohtutäitur Rannar Liitmaa eelmärgitud täitedokumendi täitmiseks H T suhtes täitemenetluse nr 175/2009/1047, mille nõude sisuks on lapsega suhtlemine. Tõendatud on ka asjaolud, et kohtutäitur on teavitanud H T täitemenetluse alustamisest, teinud talle ettepaneku tagada R.M. 04.04.2009.a võimalus suhelda oma poja R ning selgitanud H.T kohustuse mittetäitmise tagajärgi. H.T on tehtud trahvihoiatus (tl 13,14). Vaidlust ei ole selles, et H T, vaatamata kohtutäituri selgitustele ja trahvihoiatusele, ei võimaldanud R Ml 04.04.2009.a oma poja R suhelda. H T kohtule esitatud vastusest nähtub, et kohustatud isik ei ole võimaldanud R.M suhelda oma pojaga kohtumäärasuses kindlaksmääratud ajal ja korras kuni käesoleva ajani. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 563 lg 6 p 1 kohaselt kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega ka järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lg 2 kohaselt, kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, võib tema suhtes kohaldada täitemenetluse seadustiku § 183 sätteid. TMS § 183 lg 1 sätestab, et kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse. TMS § 183 lg 2 kohaselt esmakordsel trahvimisel ei ole trahvisumma väiksem kui 50 ja suurem kui 200 trahviühikut, korduval trahvimisel suurem kui 500 trahviühikut karistusseadustiku mõttes. Asjas uuritud tõendid kinnitavad veenvalt, et esinevad õiguslikud eeldused H T trahvimiseks täitemenetluses. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäituri avaldus seaduslik ja põhjendatud ning tuleb rahuldada. H T vastuses esitatud asjaolud võivad iseenesest olla õiged, kuid need ei õigusta talle jõustunud kohtulahendiga pandud kohustuste mittetäitmist. Kui H.T leiab, et R.M on rikub tema seaduslikke õigusi ja huve, saab ta ennast kaitsta õiguslikke vahendeid kasutades, mitte aga talle pandud kohustuste eiramise kaudu. Arvestades kohustatud isiku varalist seisundit, peab kohus mõistlikuks ja otstarbekaks trahvida H.T seaduses sätestatud minimaalmääras, st 50 trahviühiku ulatuses. Karistusseadustiku (KarS) § 47 lg 1 teise lause kohaselt on ühe trahviühiku suurus 60 krooni. Eeltoodut arvestades määrab kohus H.T. rahatrahvi 3000 (50 x 60) krooni. Rahatrahv kuulub sissenõudmisele riigituludesse. Määrus kuulub TsMS § 467 lg 5 alusel viivitamatule täitmisele

Sirje Lahesoo Kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.