Eesti Vabariigi nimel Täiendav otsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. september 2009.a, Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-71727
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi D J vastu 15 224,31 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu, lepinguline esindaja Källi Kiik) Kostja D J (isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetlustoiming
Täiendava otsuse tegemise ja kohtuotsuses vea parandamise taotluse lahendamine
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kooskõlas TsMS § 420 lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. TsMS § 632 lg 3 alusel, kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Asjaolud Viru Maakohus 12.06.2009.a tagaseljaotsusega rahuldas BIGBANK AS-i hagi D J vastu. Otsusega mõisteti D J välja BIGBANK AS-i kasuks 15 224,31 krooni, millest 6 000 krooni on tagastamata krediidisumma, 1 440,98 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 200 krooni leppetrahv, 1 000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 5 583,33 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti mõistis kohus D J välja BIGBANK AS-i kasuks alates 28.10.2009.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 44,27% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud tsiviilasjas jättis kohus täies ulatuses kostja D J kanda ning mõistis D J BIGBANK AS-i kasuks menetluskulud summas 567 (viissada kuuskümmend seitse) krooni. 15.06.2009.a esitas BIGBANK AS-i esindaja kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt kohus on tsiviilasjas teinud kohtulahendi, mille resolutsiooni kohaselt kannab tsiviilasja menetluskulud kostja summas 567 krooni. Hageja kandis antud tsiviilasjas menetluskulusid summas 817 krooni, millest:
Kohus selgitab, et kuna 12.06.2009.a on kohus teinud menetluskulude jaotuse ning määras kindlaks ka kostja hüvitavad menetluskulude rahalise suuruse, siis ei ole käesoleval juhul tegemist menetluskulude kindlaksmääramisega. TsMS § 448 lg 1 p 2 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui hageja õigust tunnustanud kohus on jätnud märkimata väljamõistetud rahasumma suuruse, üleandmisele kuuluva asja või toimingu, mida kostja on kohustatud tegema. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. (TsMS § 448 lg 5). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 12.02.2008.a esitas hageja kostja vastu Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D J vastu, mille 10.10.2008 määrusega jättis kohus rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Vastavalt TsMS § 483 lg 5 ei piira maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmine avaldaja õigust esitada nõue hagimenetluses. 30.10.2008.a esitas hageja kohtule hagiavalduse D J vastu. Maksekäsu avalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 250 krooni, mille palub ta välja mõista kostjalt lisaks hagimenetluses kantud menetluskuludele (s.o riigilõiv hagiavalduselt 550 krooni ja elektroonilise dokumendi väljatrüki eest 17 krooni). TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. 12.06.2009.a tagaseljaotsuses jättis kohus menetluskulud tsiviilasjas täies ulatuses kostja D J kanda. Seega on põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja kohtuvälise kuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250 krooni ning 12.06.2009.a tagaseljaotsust tuleb selles osas täiendada. TsMS § 447 lg 2 kohaselt parandab kohus igal ajal otsuse kirja– ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kohus leiab, et hageja taotlus 12.06.2009.a otsuses vea parandamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele hageja taotluses märgitud põhjendustel. Hagiavalduses on hageja märkinud viivise arvestamise alguse kuupäevaks 28.10.2008.a. Kohus aga kohtuotsuse ekslikult märkinud 28.10.2009.a. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta lahendi sisu.
Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.