Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

päevast teatama haldurile kõigist nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 32, TsMS § 661 lg2)

Asjaolud ja avaldus 17.06.2009.a. esitas võlgnik OÜ L(likvideerimisel) Harju Maakohtule avalduse OÜ L(likvideerimisel) pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud avalduse kohastelt võeti osanike 24.01.2007.a. otsusega vastu otsus osaühingu majandustegevuse lõpetamise kohta ja algatati likvideerimismenetlus. Osaühingu peamine tegevusala oli kasvava metsa ülestöötamine ja ümarpuidu müük. Osaühingus töötas ca 15 inimest, kõik töölepingud on lõpetatud, töötasunõuded endistel töötajatel puuduvad. Ettevõtte majandustegevus on lõppenud. Osaühing on maksejõuetu, debitoorsete nõuete laekumine on ebatõenäoline, osanikel puuduvad vahendid osakapitali taastamiseks ja võlgnevuste tasumiseks. Kohus algatas 19.06.2009.a. pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks kirjaliku nõusoleku alusel TSaarma. Ajutise pankrotihalduri arvamus OÜ L(likvideerimisel) on kantud äriregistrisse likvideerimisel isiku uue asukoha järgses registriosakonnas registrikaardi avamise kande järgi 12.06.2007.a. Osaühingu osakapitali suuruseks on 40 000 krooni. Kehtiv põhikirja redaktsioon on alates 12.06.2007.a. Endise ärinimega PRJ OÜ esmakanne on kinnitatud 06.12.2002.a. Võlgniku esindaja kinnitusel on 24.01.2007.a. osanike otsusega osaühing lõpetatud ja alustatud likvideerimismenetlus. Lõpetamiskanne Äriregistris on tehtud 31.01.2007.a. Likvideerija on K Meier (isikukood xxx, asukoht Jõe 5, 10151Tallinn). Viimane majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 2005.a. majandusaasta kohta. Ajutise pankrotihalduri järelpärimiste teel saadud andmetel on varad järgmised: võlgniku arvelduskontode (SEB Pangas nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX ja Nordea Bank Finland Plc 2(5)

Eesti filiaalis nr XXXXXXXXXXXXXXX) saldod on 15.07.2009.a. seisuga 0.00 EEK ja 0.00 EUR. Võlgniku väärtpaberikonto SEB Pangas (nr VL5898) saldo seis 20.07.2009.a. seisuga on 0. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel kuulub võlgnikule (PJR OÜ ) sõiduauto Opel Rekord (registreerimismärk XXX , esmane registreerimisaasta 1985). Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub võlgnikule maatulundusmaa asukohaga: XXX ; registriosa nr XXX , katastritunnus 92703:001:0043, suurusega 2,38 ha. Kinnistule on 25.07.2007.a. kohtutäituri avalduse alusel seatud keelumärge käsutamise keelamise kohta OÜ Hansaflex (registrikood XXX ) kasuks. Võlgniku poolt esitatud andmetel (bilansilises väärtuses 15.04.2009.a.) on varad järgmised: Raha ja väärtpaberid – SEB Pank 0.00 krooni; Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal 0.00 krooni. Nõuded ostjate vastu on summas 400 000 krooni (seisuga 16.06.2009.a.). Nimetatud nõude laekumist peab võlgnik ebatõenäoliseks. Arve nr 3112-1 tehti PJR OÜ-le 31.12.2006.a. ning tänase seisuga on nimetatud äriühing pankrotis. Nõudeavaldus on esitatud pankrotimenetlusse 09.01.2009.a. Muud lühiajalised nõuded puuduvad. Masinda ja seadmed 0.00 krooni. Võlgniku esindaja selgituse kohaselt on metsatöötlemisseadmed ja tehnika müüdud PJR OÜ-le. Kinnisvarainvesteeringud ja ostetud kaubad müügiks – maatulundusmaa XXX , registriosa nr XXX maksumusega 20 000 krooni (hind on antud eeldatavas realiseerimisväärtuses). Seega on võlgniku poolt esitatud andmetel OÜ-l L(likvideerimisel) varasid 20 000 krooni ulatuses (bilansilises väärtuses seisuga 16.06.2009.a.). Ajutise pankrotihalduri järelpärimiste teel saadud andmetel on võlad järgmised: SEB Panga nõuded võlgniku vastu on summas 145 krooni, mis seisnevad kaardi hooldustasu ja teatiste eest maksmata summadest. Lisaks on broneeringuid summas 414 085.86 krooni. Konto on arestitud 15.07.2009.a. Arvelduskontol on kehtivad arestid Maksu- ja Tolliameti ning kohtutäiturite A Böckler, J Rumjantseva, R Lohu kasuks. Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmetel on võlgniku maksuvõlad kokku 272 446 krooni., millest 19.06.2009.a. maksusummadelt on arvutatud arvestuslik intress 101 944.89 krooni. Täitemenetluse registri andmetel on võlgnikule (PRJ OÜ) sissenõudmiseks esitatud täitemenetluse algatamise avalduste kogusumma 268 522.75 krooni. Võlgniku poolt esitatud andmetel (bilansilises väärtuses seisuga 16.06.2009.a.) on võlad järgmised: Hankijatele tasumata arved, maksuvõlad, intressid kokku summas 361 689 krooni. Maksuvõlad moodustavad 10.07.2009.a. seisuga 170 501.11 krooni, arvestuslik intress seisuga 10.07.2009.a. on 103 825.04 krooni. Kehtivad töölepingud töötajatega puuduvad. Seega võlgniku poolt esitatud andmetele on OÜ-l L(likvideerimisel) kohustusi 361 689 krooni ulatuses (bilansilises väärtuses seisuga 16.06.2009.a.) Järelpärimiste teel saadud andmetel on kohustusi 541 113 krooni ulatuses. Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile. Võlgniku peamiseks varaks on maatulundusmaa asukohaga: XXX maaüksus, suurusega 2,38 ha, registriosa nr XXX . Vara realiseerimisväärtus on raskesti prognoositav kuna piirkonnas müügitehinguid ei toimu ning üldine kinnisvaraturu seis ei anna objektiivseks hinnanguks alust. Kinnistu realiseerimine lähemas perspektiivis võib olla võimatu isegi väga madala hinnaga. Eeltoodu alusel ning eeldades võlgniku antud selgituste õigsust on ajutise halduri hinnangul OÜ L(likvideerimisel) varade tegelik väärtus ligikaudu 20 000 krooni. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta. Võlgniku makseraskuste tekkimise alguseks võib halduri hinnangul pidada 2007.a. algust, kui jäi laekumata PJR OÜ-le esitatud 31.12.2006.a. müügiarve nr 3112-1. Seadmed ja masinad on müüdud pankrotiseaduse (PankrS) §117 lg 2 mõistes juriidilise isiku lähikondsele. PRJ OÜ (OÜ LESKOVAC) kelle juhatuse liige oli ajavahemikul 22.12.2003.a. kuni 31.01.2007.a. MO müüs masinad PRJ OÜ-le mille juhatuse 3(5)

liige ta oli ajavahemikul 08.11.2006.a. kuni 22.05.2008.a. PRJ OÜ on pankrotis ning nõude rahuldamine on selles menetluses ebatõenäoline. Võlgniku väitel põhjustas makseraskuse aga pikka aega püsinud ebasoodus ilm, mis ei võimaldanud metsatöid teostada (raiekeeld). Kuna seadmed ja masinad olid liisitud, ei suudetud liisinglepinguid teenindada ning liisingvara oli sunnitud tagastama liisinguandjale. Haldur võlgniku selgitustega ei nõustu. Võlgnik ei ole esitanud andmeid selle kohta, et majandustegevuse teostamiseks vajalikud seadmed oleks liisitud. Küll on esitatud andmed, et juba 2006.a. lõpus on võlgnik majandustegevuseks vajalikud seadmed võõrandanud PankrS mõistes lähikondsele, millest saab järeldada, et nimetatud tehingu tulemusel kaotas võlgnik vahendid oma igapäevase majandustegevuse teostamiseks. Seega ei saa makseraskuste tekkimise põhjuseks olla pikka aega püsinud ebasoodus ilm, mis ei võimaldanud metsatöid teostada. Vahetult pärast põhivahendite võõrandamistehingut on osanike poolt vastu võetud lõpetamisotsus ja alustatud likvideerimismenetlust. ÄS § 209 lg 2 (kuni 18.11.2007.a. kehtinud redaktsioonis) kohaselt likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Seega, lisaks igapäevase majandustegevuseks vajalike vahendite puudumisele, ei oleks võlgnik alates 2007.a. algusest saanud teostada erinevaid metsatöid, sest selline tegevus on vastuolus ÄS § 209 lõikes 3 sätestatuga ning seetõttu on võlgniku poolt nimetatud makseraskuste põhjused ebaloogilised. Võlgnik ei ole alates 2006.aastast esitanud registrile majandusaasta aruandeid. Ajutisele haldurile ei ole neid esitanud ka likvideerija. Ajutisele haldurile teadaoleva informatsiooni põhjal saab maksejõuetuse tekkimise ajaks lugeda 2007.a. jaanuar ning peamiseks põhjuseks tuleb lugeda võlgnikule kuuluva vara võõrandamist lähikondsele, mis on pankrotiseaduse mõistes käsitletav raske juhtimisveana. Võlgniku suhtes on teostatud likvideerimismenetlust alates 2007.a. jaanuarist. Alates nimetatud kuupäevast on likvideerijaks K Meier. Likvideerija ei ole ajutisele haldurile esitanud dokumente selle kohta, mille alusel võiks anda hinnangu, kas ja millisel määral on likvideerija täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi, s.h teinud endast kõikvõimaliku, et võlgniku nõuded sisse nõuda. Arvestades, et võlgnikul on alates 31.12.2006.a. nõue PJR OÜ (pankrotis) vastu, mille suhtes on kohus pankroti välja kuulutanud 17.12.2008.a. , võib asuda seisukohale, et likvideerija ei ole täitnud ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud kohustust esitada osaühingu maksejõuetuse ilmnemisel viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule pankrotiavalduse. Välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes. Lähtudes asjaolust, et PJR OÜ suhtes on kohus väljakuulutanud pankroti, ei ole ajutine haldur pankrotimenetluse käigus käesoleva aruande koostamise seisuga tuvastanud, et võlgniku majandustegevuses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS §-dest 110-114. Võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust jätkata. Võlgnikul on olemas vara, mille arvelt on võimalik läbi viia pankrotimenetlus, mille kaudu rahuldada võlausaldajate nõudeid võlgniku vara arvel. Ajutine pankrotihaldur asub seisukohale, et välja tuleb kuulutada OÜ L(likvideerimisel) pankrot. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnik nõustus ajutise pankrotihalduri töötasuga. Võlgniku esindaja märkis, et likvideerimismenetlus algas 31.01.2007.a. ning sellest ajast alates on likvideerija koostanud ka bilansse mitmel korral. Küll aga ei ole esitatud alates 2006.aastast majandusaasta aruannet. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde, leides et vara realiseerimiseks ka pankroti põhjuste kindlakstegemiseks tuleb välja kuulutada OÜ L(likvideerimisel) pankrot. Ajutine pankrotihaldur peab vajalikuks, et likvideerija K Meier kinnitaks vandega, et kohtule esitatud andmed võlgniku vara, võlgade ja majandus- või 4(5)

kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (PankrS § 86). Pankrotimääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ L(likvideerimisel) pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus TSaarma. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul olemas vara, mille arvelt on võimalik läbi viia pankrotimenetlus, mille kaudu rahuldada võlausaldajate nõudeid võlgniku vara arvel. Võlgniku kohustus võlausaldajate ees on suurem kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on võlgnik maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur TSaarma on esitanud tasunõude 20 töötunni eest kokku summas 20 000.00 krooni, millele lisanduvad riiklikud maksud. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 20 000.00 krooni, millele lisanduvad riiklikud maksud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

Mare Kõlvart Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.