Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Asjaolud

Võlgniku Kirula Grupp OÜ seaduslik esindaja juhatuse liige Peeter Egers esitas 29.07.2009.a Viru Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse Kirula Grupp OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt Kirula Grupp OÜ peamiseks tegevusalaks on nõuete ost-müük ning investeerimistegevus. Tegevuse alustamiseks on ühing võtnud rahalist laenu, mille tagastamise tähtaeg on saabunud. Samas ei ole õnnestunud omandatud nõudeid realiseerida. Äriühingu osanikud ega juhtkond ei näe võimalust täiendavate investeeringute kaasamiseks ja äriühingu majanduslikud näitajad on langustrendis. Seega äriühingu juhtkond leiab, et Kirula Grupp OÜ on püsivalt maksujõuetu ja esitab võlgniku pankrotiavalduse. Viru Maakohus, läbi vaadanud võlgniku pankrotiavalduse Kirula Grupp OÜ pankroti väljakuulutamiseks, algatas 05.08.2009.a. määrusega Kirula Grupp OÜ pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi. 17.08.2009.a koostatud ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku ainsaks varaks on nõudeõigused S B ja Bines Liising Eesti AS vastu, mille sissenõudmise võimalikkus on halduri hinnangul väga vähe tõenäoline. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku 122 100 krooni. 18.08.2009.a määratud kohtuistungile võlgnik ei ilmunud. Ajutine haldur taotles kohtuistungi edasilükkamist. Uus kohtuistung oli määratud 09.09.2009.a algusega kell 14.00. 08.09.2009.a esitas võlgnik kohtule avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks. Esitatud avalduses teavitatakse, et võlgnik on jõudnud kokkuleppele uue võlausaldajaga (U K on nõudeõiguse loovutanud OÜ-le Jasitex). OÜ Jasitex ja Kirula Grupp OÜ ainuosanik Peeter Egers on jõudnud kokkuleppele, millega suurendatakse Kirula Grupp OÜ osakapitali 120 000 krooni võrra, millega kaetakse Kirula Grupp OÜ seni tekkinud kahjum. Osakapitali suurendamise otsus on vastu võetud Kirula Grupp OÜ osaniku poolt 08.09.2009.a. Peale osakapitali suurendamist on Kirula Grupp OÜ osakapital kokku 160 000 krooni, millest 40 000 krooni nimiväärtusega osa kuulub Peeter Egersile ning 120 000 krooni nimiväärtusega osa kuulub OÜ-le Jasitex. OÜ Jasitex osa eest tasumine toimub tasaarvestamisega OÜ Jasitex nõudega. OÜ Jasitex nõude jäägi osas on jõutud kokkuleppele, et kohustus summas 2 100 krooni täidetakse mitte varem, kui 31.12.2010.a ning täitmata kohustuselt intressi ei tasuta. Seega puuduvad käesoleval ajal Kirula Grupp OÜ-l sissenõutavaks muutunud ja täitmata kohustused, äriühingu kapital on positiivne, mistõttu ei ole Kirula Grupp OÜ enam maksejõuetu ning Kirula Grupp OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada. 09.09.2009.a toimunud kohtuistungil esitas võlgniku esindaja taotlus, milles palus määratu ajutise halduri tasuks koos kõikide kuludega kokku 10 000 krooni. Ajutise halduri kulud nõustus maksta OÜ Jasitex. Ajutine haldur ei esitanud vastuvõiteid pankrotimenetluse lõpetamise kohta. Kohtu seisukoht Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 3 kohaselt pankroti aluse äralangemisega. Vastavalt TsMS § 159 lg 1 kohus lõpetab pankrotimenetluse võlgniku avalduse alusel, kui võlgnik tõendab, et ta ei ole maksejõuetu või et teda ei ähvarda maksejõuetus, kui pankrotimenetlus kuulutati välja seetõttu, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine tulevikus oli tõenäoline. Võlgniku 08.09.2009.a avaldusest nähtuvalt puuduvad käesoleval ajal võlgnikul sissenõutavaks muutunud ja täitmata kohustused, äriühingu kapital on positiivne, mistõttu ei ole Kirula Grupp OÜ enam maksejõuetu. Kohus leiab, et ülalpool toodud asjaolude esinemisega langes ära alus pankrotimenetluse jätkamiseks, seega Kirula Grupp OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada.

2(3)

Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kuulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Vastavalt Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusele nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamise kuuluvate kulutuste arvestamise kord” ei või ajutise pankrotihalduri tasu olla väiksem kui 600 krooni tund ega suurem kui 1 500 krooni tund. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu 14 000 töötunni eest 14 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 1 539 krooni, kokku 15 539 krooni väljamõistmist võlgniku pankrotivarast. Võlgnik esitas vastuväiteid halduri tasu suuruse kohta. 08.09.2009.a kohtuistungil otsustas kohus võlgniku ettepanekul ning halduri nõusolekul määrata ajutise halduri tasuks koos kõike kuludega kokku 10 000 krooni. Kohtumäärus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg 2, 3, § 23 lg 1 § 27, § 157 p 3, § 165 lg 3, TsMS § 463-466.

Fred Fisker Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.