Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli põhjusest. sest. Kajale tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhju Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile.

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 18.12.2008 esitas AS Eesti Energia Viru Maakohtusse hagi M K vastu võlgnevuse 892.16 krooni ja lisanduva viivitusintressi nõudes. Hageja sõlmis kostjaga 23.03.2005 elektrienergia müügilepingu nr 42006651/1, mille alusel kohustus hageja varustama kostjat elektrienergiaga ning kostja kohustus tasuma selle eest kokkulepitud tasu. Lepingu lahutamatuks osaks on tüüptingimused. Hageja esitas kostjale müüdud eketrienergia eest arved nr 33435663, 34819049, 35254419, 35774790, 36691661 ja 37184805. Kostja ei ole temaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt täitnud ja seega esineb tal hagiavalduse seisuga hageja ees põhivõlgnevus summas 717,40 krooni. Hageja tugineb hagi õiguslikul põhjendamisel VÕS § 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108 lg 1 ja 208 ning § 94 ja 113 lg 1,samuti TsMS § 367 sätestatule. Tuginedes TsMS § 367 sätestatule palub hageja kostjalt välja mõista ka tulevikus sisenõutavaks muutuva viivise protsendina põhinõudest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – kostjaga sõlmitud leping, kostjale tasumiseks väljastatud arved, tüüptingimused, esindaja volikiri ja haridust tõendav dokument.

Kohtumenetluse käik Kohus võttis 22.12.2008 korraldava määrusega hagi menetlusse ja väljastas hagiavalduses märgitud aadressile kostjale tutvumiseks ning kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagimaterjalid tagastati kohtule vastuvõtmatult. xxxx Vallavalitsusest edastatud teabe kohaselt on kostjal säilinud sissekirjutus xxxx vallas, kuid seal ta tegelikult ei ela ja tema tegelik asukoht on teadmata. Tulenevalt eelnevast, tegi hageja kohtule taotluse kostjale hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kohus rahuldas hageja taotluse 30.06.2009 korraldava määrusega ning määras ühtlasi hagi läbivaatamiseks kohtuistungil, andes nii kostjale võimaluse olla oma kohtuasja arutamise juures ning olla ära kuulatud. Kohus avaldas 09.07.2009 kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid koos kohtukutsega 15.09.2009 kohtuistungile ilmumiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus tuvastas ka, et kohtumenetluse ajal on kohtuinformatsiooni süsteemi andmebaasist (KIS-ist) nähtuvalt kostjat karistatud KarS § 424 järgi tingimusliku karistusega. Nimetatud menetluses on kostja elukohaks märgitud xxxxx. Antud aadressil kostjale väljastatud hagimaterjalid ja kohtukutse on 31.07.2009 allkirja vastu pereliikmele kätte antud kostjale edasiandmiseks. II. Kostja vastuväited vastuväited Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud ega nõude osas vastuväiteid esitanud, samuti ei ole ta 15.09.2009 kohtuistungile ilmunud.

Kohtule esitatud avalduses taotleb hageja kostja kohtuistungile mitteilmumisel 15.09.2009 kohtuistungil hagi rahuldamist tagaseljaotsusega hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, kuna kostja ei ole võlga tasuma asunud. Samuti on hageja esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt taotleb kostjalt kokku 1235 krooni väljamõistmist, sellest 250 krooni moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 885 krooni tasu õigusabi eest ning 100 krooni Ametlikes Teadaannetes teadaande avaldamiseks tasutud riigilõiv. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus tagaseljaotsus, sest TsMS § 410 kohaselt kohus võib hageja taotlusel kostja kohtuistungile ilmumata jätmisel lahendada asja sisuliselt, teha asjas tagaseljaotsuse või kohtuistungi edasi lükata. Kuna kostjal on käesolevas asjas olnud piisavalt aega oma vastuväidete esitamiseks, siis ei pea kohus põhjendatuks kohtuistungi edasilükkamist ning rahuldab hageja taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on saatnud kostjale kohtumenetluse käigus tuvastatud aadressile hagimaterjalid ja kohtukutse allkirja vastu kätteandmiseks. Kohtu väljastatud dokumendid on kostjale edasiandmiseks vastu võetud 31.07.2009, kättetoimetamise kohta teatise allkirjastanud isiku poolt on lisatud märkus „ema“. Kohtukutse väljastamisel on kohus kostjat hoiatanud TsMS § 410 alusel kohtuistungile ilmumata jätmise õiguslikest tagajärgedest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtuistungile ilmunud ega mitteilmumise põhjust kohtule teatanud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses esile toonud, mistõttu kohus ei pea vajalikuks neid kõiki üksikasjalikult üle korrata. VÕS § 208 lg 1 alusel kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei ole tasunud tema poolt tarbitud elektrienergia eest vastavalt hageja esitatud arvetele, siis on ta rikkunud lepingut ning hageja võlausaldajana võib VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kostjalt kui kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist, mille nõudmise korra ja alused sätestavad VÕS § 13 ja 94. Lepingus on kokku lepitud viivisemääraks 0,06% tähtaegselt tasumata summast päevas. TsMS § 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja poolt hagiavalduses esitatud ulatuses ja asjaoludel.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamisel jäävad hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjas on nõutud kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu – 250 krooni, õigusabikulu – 885 krooni ja teadaande avaldamise riigilõivu – 100 krooni tasumist, s.o. kokku 1235 krooni hüvitamist. Nimetatud summas menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud ja tasumise maksekorraldustega (riigilõivud) ka tõendatud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 16.oktoobril 2009.a Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.