Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

000 (viis (viis tuhat tuhat) hat) krooni. Kostja menetluskulud menetluskulud jätta kostja enda kanda.

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik

vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 27.04.2009 esitas AS Eesti Krediidipank Viru Maakohtusse hagi V A vastu 21 228.58 krooni põhivõlgnevuse, kõrvalnõuete ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 17.07.2007 väikelaenulepingu nr 20030, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 37 000 krooni laenusumma tagastamise lõpptähtajaga 20.06.2010. Lepingu p 2.3 järgi oli intressimäär 16% aastas. Laenumakse igakuine tasumise tähtpäev oli iga kuu 20.kuupäev. Lepingu p 2.6 järgi on tasumata laenumaksete viivise määraks 0,1% päevas. Alates detsembrist 2008.a. tekkisid kostjal laenumaksete tasumisel viivitused . Seoses sellega teavitas hageja kostjat tekkinud võlast ning saatis 13.01.2009 ja 07.02.2009 kostjale võlateatised, milles nõudis lepingu täitmist. Esitatud nõuetele vaatamata ei asunud kostja lepingut korrektselt täitma. 24.02.2009 väljastatud kirjas hoiatas hageja kostjat lepingu ülesütlemisest ning nõudis võlgnevuste kustutamist. Kostja võlgnevust ei kustutanud, mistõttu hageja teatas kostjale 03.04..2009 lepingu ülesütlemisest. Leping loeti ülesöelduks 03.04.2009. Seisuga 22.04.2009 võlgneb kostja hagejale väikelaenulepingust nr 20030 tulenevalt põhivõla osas summas 21 228.58 krooni ja kõrvalnõuete osas summas 1 792.02 krooni, kokku 23 020.60 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 8, 76 lg 1, 82 lg 1,100, 101 lg 2 ja TsMS § 367 sätetele ja taotleb kostjalt kokku võlgnevuse katteks 23 020.60 krooni väljamõistmist, samuti alates 23.04.2009 viivist 16% tasumata põhivõlast aastas kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid - laenulepingu nr 20030 koopia koos üldtingimustega, konto väljavõte laenusumma ülekandmisest kostja arvele, kostjale väljastatud võlateatised - 13.01.2008, 07.02.2009; hoiatus lepingu ülesütlemisest 24.02.2009, teatis lepingu erakorralisest ülesütlemisest 03.04.3009; AS-i Krediidipank hinnakirja väljatrükk, äriregistrist hageja andmete väljatrükk, intresside ja viivise arvestus, hageja esindajale välja antud volikiri, maksekorraldus riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõe2

tuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid tagastati kohtule „Hoiutähtaja möödumisel“. Kohtumenetluse käigus tuvastati, et kostja elab käesoleval ajal tegelikult aadressil: xxxx. Kostja on hagimaterjalid nimetatud aadressil isiklikult vastu võtnud 22.08.2009. Hagimaterjalide väljastamisel kohustati kostjat esitama hagile kirjalik vastus 20 päeva jooksul materjalide kättesaamisest alates. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal oli 11.09.2009. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitas kohus kostjale hagile vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja on esitanud ka taotluse, et juhul, kui kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust ei esita, siis teeks kohus TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse ning rahuldaks hagi hagiavalduses esitatud ulatuses, samuti taotleb hageja kohtukulude kostjalt väljamõistmist. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt lahendab kohus asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tagastamata laenumaksed lepingus sätestatud summas ja tähtajaks, mistõttu hageja on laenulepingu ennetähtaegselt üles öelnud. Kohus leiab, et hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses ning kostjalt kuulub väljamõistmisele kokku 23 020.60 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 21 228.58 krooni, intressivõlg - 1 351.57 krooni, viivis - 332.45 krooni ning muud pangateenused – 108 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hagiavalduses esitatud nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 23.04.2009 määras 16% tagastamata põhinõudest päevas kuni põhinõude täitmiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja taotleb menetluskuluna kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu ( 5 000 krooni) väljamõistmist. Nimetatud summas menetluskulu taotluse rahuldamine on põhjendatud, kuna riigilõivu on tasutud riigilõivuseaduses sätestatud määras ning lisatud on ka vastav maksekorraldus 23.04.2009. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 20.oktoobril 2009.a Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.