Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Võlgniku vastus Kohtule 28.08.2009. a esitatud vastuses OÜ T vaidleb pankrotiavaldusele vastu. OÜ T müüjana ja OÜ L ostjana sõlmisid 09.04.2008.a korteriomandite võlaõigusliku müügilepingu ja kokkuleppe eelmärke kinnistamiseks. OÜ L väidab oma 22.04.2009.a pankrotiavalduses ekslikult, et vastavalt müügilepingu pe 4.2.5 oli OÜ L õigus müügilepingust taganeda, kuna OÜ T ei täitnud ehitamiskohustust. Vastavalt müügilepingu pe 4.2.5 on OÜ L õigus müügilepingust taganeda ainult juhul, kui müüjast tingitud põhjustel ei ole lepingu eset valmis ehitatud hiljemalt müügilepingus sätestatud tähtajaks. Käesoleval juhul puudusid ostja poolse taganemise aluseks olevad alused. Esiteks rikkus OÜ L müügilepingu p-i 2.7 viimases lauses sätestatud kohustust valida välja hiljemalt 01.05.2008.a siseviimistluspakett. Nimetatust tulenevalt ei tekkinud ostjal õigust nõuda korteri lõplikku valmisehitamist tähtajaks. Kuna OÜ L endal puudusid vajalikud vahendid müügilepingujärgse ostuhinna tasumiseks, siis soovis OÜ L alustada läbirääkimisi müügilepingu eseme koosseisu muutmiseks ning müügilepingu eseme ostuhinna vähendamiseks. Nimetatud läbirääkimised jätkusid ka pärast OÜ L poolt 23.10.2008.a tehtud taganemisavaldust. Sellise tegevusega väljendas OÜ L selget soovi müügilepingu täitmist jätkata. Oma jätkuvat soovi müügilepingu ese omandada väljendas OÜ L ka oma 19.11.2008.a kirjas. Lisaks on OÜ T oma 06.02.2009.a kirjas OÜ L korteri lõpliku valmisehitamise viivituse põhjustena muuhulgas välja toonud ülemaailmsed finantseerimisraskused, sellest tuleneva korteri ehitamist finantseeriva asutuse viivitused ning eeltoodust tingitud Suur-Patarei tn 2 ehituse peatöövõtja vahetuse. Kuna müügilepingu eseme valmisehitamise edasilükkumine ei olnud tingitud OÜ T, siis puudus OÜ L õigus müügilepingust taganeda ning OÜ L poolt 23.10.2008.a tehtud taganemisavaldus ei ole kehtiv. OÜ T kutsus oma 06.02.2009.a kirjas OÜ L müügilepingu eseme asjaõiguslepingu sõlmimiseks 20.02.2009.a kl 11.00 Tallinna notar ERootsi büroosse . OÜ L notarisse asjaõiguslepingut sõlmima ei ilmunud. Läbirääkimised müügilepingu eseme koosseisu muutmiseks ja ostuhinna vähendamiseks ei andnud tulemust. OÜ T on pidanud läbirääkimisi heas usus, kuid OÜ L tegevusest on ilmne, et OÜ L a ei ole võimeline lepingut täitma ega suuda või soovi ka muudatustes kokku leppida. Tõenäoselt tulenes nimetatud asjaolu lihtsast põhjusest, et OÜ L ei ole suuteline täitma ostuhinna tasumise kohustust. Seetõttu taganes OÜ T 17.08.2009.a avaldusega müügilepingust, kuivõrd OÜ L tingitud põhjustel ei olnud asjaõiguslepingut müügilepingu eseme omandi üleandmiseks OÜ L sõlmitud müügilepingus kokkulepitud tingimustel hiljemalt müügilepingus sätestatud tähtajaks. Eeltoodust tulenevalt on selge, et OÜ L poolt 23.10.2008.a tehtud taganemisavaldus ei ole kehtiv ning müügileping lõppes OÜ T poolt 17.08.2009.a tehtud taganemisavaldusega. Seega on OÜ L pankrotihoiatuses ja pankrotiavalduses ekslikult väitnud, et OÜ T võlgneb OÜ L ettemakse ja leppetrahvi kogusummas 4 500 000 krooni. Kuna OÜ T taganes 17.08.2009.a müügilepingust müügilepingu p 4.1.2 alusel, siis vastavalt müügilepingu pe 4.4 kohustub OÜ L OÜ T tasuma leppetrahvi 2 250 000 krooni. Nimetatud asjaolude tõendamiseks ning oma õiguste tunnustamiseks esitas OÜ T 26.08.2009.a Harju Maakohtusse hagiavalduse OÜ T poolt 17.08.2009.a tehtud taganemisavalduse kehtivuse ning OÜ T ja OÜ L vahel 09.04.2008.a sõlmitud lepingu lõppemise OÜ T 17.08.2009.a taganemisavalduse alusel tuvastamise nõudes. Eelistung Eelistungil 31.08.2009. a jääb võlausaldaja esitatud avalduse juurde. Tänase päeva seisuga ei ole hoone valmis. Võlgniku vastuväited on paljasõnalised, et tekitada näilik vaidlus ja lükata edasi maksejõuetu ettevõtte pankroti väljakuulutamist. Varasemalt on võlgnik tunnistanud oma kohustust. Lepingus oli kokku lepitud ehitustööde lõpetamise tähtajaks 30.09.08. Täiendava

tähtaja jooksul võlgnik kohustust ei täitnud. Notariaalne leping nägi ette, et 30.09.08 pidi hoone valmis olema. Võlgniku esindaja seletuse kohaselt tegelik probleem on selles, et ostjal ei olnud raha. Pooled pidasid läbirääkimisi, kuid lahenduseni ei jõutud. Leping on jäänud sõlmimata võlausaldaja enda tegevusest tingituna, mistõttu võlgnik oli sunnitud taganema. Võlausaldaja nõuet ei ole olemas, seetõttu ei saa pankrotimenetlust algatada. Leiame, et võlausaldaja on lepingut rikkunud. Kui võlausaldaja ei ole oma kohustusi täitnud, siis ei saa ka võlgnik seda teha. Objekt on selles staadiumis valmis, kuidas pooled kokku leppisid. Võlausaldajal pole vahendeid objekt välja osta. Võlausaldajat kutsuti notarisse, kuid ta ei tulnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlausaldaja ja võlgniku esindajad ning tutvunud pankrotiavalduse, selle juurde lisatud tõenditega ning võlgniku vastuväidetega leiab, et OÜ T pankrotimenetluse algatamine ei ole põhjendatud, kuivõrd esineb pankrotimenetluse algatamist välistav asjaolu – võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada hagimenetluses. Pankrotimenetluse algatamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lg 2 p-des 1-7. Kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui: 1) võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust; 2) nõue on pandiga täielikult tagatud; 3) võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 200 000 krooni, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 40 000 krooni ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 10 000 krooni; 4) võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud; 5) võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne pankrotimenetluse algatamist; 6) võlgnik või kolmas isik on enne pankrotimenetluse algatamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks; 7) esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole selge, kas võlausaldajal on nõue võlgniku vastu või mitte. Võlausaldaja leiab, et ta on kehtivalt müügilepingust taganenud, kuna OÜ T ei olnud objekti valmisehitamise kohustust tähtaegselt täitnud. OÜ T leiab, et OÜ L puudus õigus müügilepingust taganeda, müügilepingu ese oli vastavalt kokkulepetele valmis. OÜ L on teinud taganemisavalduse valedel alustel. OÜ T leiab, et on 17.08.2009. a kehtivalt müügilepingust taganenud OÜ L poolse müügilepingu rikkumise tõttu. Kohus peab andma hinnangu, kas antud asjaoludel on võimalik pankrotimenetlus algatada või kuulub vaidlus lahendamisele hagimenetluse korras. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge ja sissenõutavaks muutunud, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja nõue ei ole selge, kuna võlgnik on vastu vaielnud võlausaldaja taganemisavalduse kehtivusele. Võlausaldaja nõudega seotud asjaolud tuleb seega tuvastada, mis PankrS § 2 kohaselt ei kuulu pankrotimenetluse ülesannete hulka. Pooltevaheliste suhete ning õigusliku olukorra väljaselgitamine, sh nõude olemasolu kindlakstegemine, eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamidest. Kohtu hinnangul tuleks asjas koguda ka täiendavaid tõendeid andmaks hinnangut sellele, kumb lepingu pooltest lepingut rikkus. See eeldab asja lahendamist hagimenetluses. Sisulised vaidlused nõuete olemasolu üle ei kuulu lahendamisele pankrotimenetluses. Harju Maakohus annab tsiviilasjas 209-42990 hinnangu pooltevahelise lepingu kehtivusele. Kohus leiab, et antud asjaoludel ei ole võimalik OÜ T pankrotimenetlust algatada. Kohus jätab PankrS § 15 lg 2 p 1 alusel avalduse rahuldamata. Kohus nõustub võlgnikuga selles, et pankrotimenetluse algatamise etapis ei anna kohus sisulist hinnangut selle kohta, kas võlgnik on

tegelikkuses maksejõuline või mitte. Eeltoodust tulenevalt ei analüüsi kohus OÜ T 2008. a majandusaasta aruannet. PankrS § 15 lg 4 järgi kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. Võlausaldajalt kuulub kooskõlas TsMS § 173 lg 1 väljamõistmisele täies ulatuses OÜ T menetluskulu. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.