Tsiviilasi nr.2-08-57911/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja teatavaks tegemine 11.september 2009, kohtukantselei kaudu tsiviilasi korteriühistu hagi GP vastu 13 620.43 krooni väljamõistmises, viivitusintresside nõudes ja menetluskulude hüvitamises tsiviilasja hind - 13 620.00 krooni hageja korteriühistu , reg. xxx, asukoht xxx, menetluses osales seadusjärgne esindaja, Martin Kork kostja GP, i.k. 4 xxx, elukoht xxx, menetluses osales koos volitatud esindajate, Ivari V ja Karmo L ’iga viimane kohtuistung 10.august 2009 Kentmanni kohtumaja asjaolud Korteriühistu on registreeritud mittetulundusühingute registris 21.juunil 2005 registrikoodiga xxx. Ühistu on asutanud Xxx maja korteriomandite omanikud. Kostja on korteriühistu liige. Hageja 20.juuli 2008 üldkoosolekul nenditi, et pärast 1.jaanuari 2006 on üldkoosolekute kokku kutsumise korda rikutud sellisel määral, mis on toonud kaasa otsuste tühisuse (tl. 52). Muu hulgas otsustas koosolek vähendada varasematel koosolekutel kehtestatud liikmete osamaksu suurust (50kr.) ja kehtestada osamaks 10 krooni kuus ruutmeetri kohta. Samas on otsustatud teha kõigi liikmete maksete osas ümberarvestused seni makstud summade osas ning lepitud kokku võimalike võlgnevuste tasumise kord. Hageja on 3.augustil 2008 teinud kostjale ettepaneku maksegraafiku alusel, millega kostja ei ole nõustunud (tl. 54).
tasuda
võlgnevus
hageja nõue ja olulisemad väited Hageja esitas 8.septembril 2008 Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 11 626.80 krooni saamiseks. Avaldus anti vastuväite esitamise tõttu üle hagimenetlusse. Hageja esitas 13.jaanuaril 2009 Harju Maakohtule hagiavalduse kostjalt 13 313.10 krooni väljamõistmises ja menetluskulude hüvitamises. 29.aprilli 2009 avalduses täpsustas hageja nõuet ja palus kostjalt majandamiskulude võlgnevuse katteks välja mõista 13 944.60 krooni. 10.augusti 2009 kohtuistungil täpsustas hageja nõuet seoses osalise kompromissi ja ettemaksuga ning toetas nõuet summas 8 898.70 krooni. Hageja väidab, et ühistu liikmetelt koguti makseid ebaõigesti. Raamatupidamise korrastamise tulemusel tuli teha ümberarvestused. Ühistu liikmetest ühel oli kujunenud ettemaks, neljal võlgnevus. Kõik ühistu liikmed, peale kostja, on ümberarvestusega nõustunud. Hageja väidab, et osamaksu määra (50kr.) kehtestamisel ei lähtunud juhatus ühistu põhikirjast. Kostja suhtes on ebaõigesti rakendatud remondifondi soodustust. Juhatuse 9.juuli 2005 otsus ei ole kooskõlas ühistu põhikirjaga; ühistu 7.oktoobri 2007 üldkoosoleku otsus on tühine. kostja seisukoht ja olulisemad väited Kostja hagi ei tunnista. Väidab, et on tasunud talle ajavahemikus 2005 kuni 2008 esitatud arved täies ulatuses. Kostja väidab, et üldkoosoleku 20.juuli 2008 otsus ei ole põhjendatud. Talle ei ole raamatupidamisliku ümberarvestuse alus arusaadav. Tema, kui endise juhatuse liikme vastu hagi esitamise peab otsustama üldkoosolek. Hageja ei ole sellist otsust esitanud; seega tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Kostja väidab, et liikmetelt kogutud osamaksu määr ja remondifondi soodustus määrati juhatuse 9.juuli 2005 otsusega. Osamaksu summas 50 krooni koguti jooksvate kulude kandmiseks. Remondifondi soodustus määrati maja asjade korraldamise eest. Kuna kostja suhtes rakendati soodustust, ei ole tal remondifondi võlgnevust. Maksed remondifondi on tehtud kooskõlas esitatud arvetega. Fekaalide veoteenuse ümberarvestus ei ole põhjendatud. Kostja väidab, et on teinud hageja juhatuse liikmena enda arvel hageja kulutusi kogusummas 3 508.58 krooni, mille on tasaarvestanud hageja 2008 aastal esitatud arvetega. Kostja väidab, et nõue 2005 aastal kogunenud võlgnevuse osas on aegunud. Aegumise tähtaja kulgemise alguseks tuleb lugeda 31.detsember 2005. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused, kohaldamisele kuuluvad õigusaktid
142 järgi on isikul õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 147 lg. 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisti; lg. 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et aegumise tähtaja kulgemise alguseks tuleks lugeda arvete esitamisele vastava kalendriaasta lõppu (TsÜS § 147 lg. 3). Hageja on võlgnevuse arvestanud 20.juuli 2008 üldkoosoleku otsuse alusel. Vaatamata sellele, et maksete ümberarvestuse periood algab juulist 2005, on ümberarvestuse tulemusena tekkinud nõue muutunud sissenõutavaks otsuse tegemisega. Hageja ei ole nõude esitamisel tuginenud 2005 aastal esitatud arvetele ja nende tasumata jätmisele. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja on esitatud arved vaidlusalusel perioodil tasunud. Kohus märgib ka, et nõue ei oleks aegunud ka juhul, kui lähtuda kostja märgitud aegumise tähtaja kulgemise algusest, s.o. 31.detsembrist 2005. Kohtusse pöördumise ajaks tuleb pidada maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse saabumist, mis on 14.november 2008. TsÜS § 146 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg kolm aastat, mis ei olnud avalduse esitamise ajaks möödunud.
KoS § 13 järgi on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalik-õiguslikke reaalkoormatisi ning hüvitama kaasomandi majandamise kulutused. KoS § 15 järgi on kaasomandi valitsemiseks muu hulgas kaasomandi korrapärane korrashoid, kahjukindlustus-lepingu sõlmimine, kohase suurusega remondifondi kogumine ja majanduskava koostamine. KüS § 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Tsiviilasjas esile toodud asjaoludel on poolte vahel mittetulundusühingu liikmelisusel põhinev õigussuhe. Seega tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda korteriühistuseaduse sätetest. Pooled vaidlevad selles, kas ja millises ulatuses on kostja jätnud täitmata ühistu liikme maksekohustuse. KüS § 151 järgi on korteriühistu majandamiskuludeks vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KüS § 4 lg. 2 järgi sätestatakse korteriühistu põhikirjas muu hulgas korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Hageja põhikirja p. 3.2.6 - 3.2.8 järgi on ühistu liige kohustatud - tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste, s.h. prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter ja elektriavariide tasu, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud korras ja suuruses. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osas maja korterite kogupinnast. - tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remontööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. - maksma ühistu poolt osutatud, ühistu eesmärkidest otsesest mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu juhatuse poolt määratud suuruses ja korras. Osundatud seadustest ja ühistu põhikirjast tuleneb, et ühistu liikmetelt võib koguda makseid konkreetsete teenuste osutamise või vahendamise eest, samuti muid sihtotstarbelisi makseid. Maksed jaotuvad ühistu liikmete vahel reeglina proportsionaalselt korteriomandi osale. Vaid erandina võib ühistu põhikirjas ette näha teisti. Hageja nõude aluseks on ühistu üldkoosoleku otsus, millega on seni toimunud maksete kogumise viis hinnatud ebaõigeks ning otsustatud minna üle teistsugusele maksete kogumise alusele. Ühistu üldkoosoleku otsus kehtib alates selle vastuvõtmisest. Kostja ei ole 20.juuli 2008 otsust kohtus vaidlustanud ega ole ka esile toonud asjaolusid, mis viitaksid otsuse tühisusele. Üldkoosolek on teinud otsuse oma pädevuse piires (põhikirja p. 6.2). Seega tuleb üldkoosoleku otsust maksete nõudmise alusena pidada õigeks ja siduvaks kõigi ühistu liikmete, s.h. kostja suhtes.
Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et varasem maksete kogumise viis ei olnud kooskõlas seaduse ja ühistu põhikirjaga. Kostja enese selgituse kohaselt koguti liikmetelt raha osamaksuna, mille arvel tasuti erinevaid ühistu kulusid ja tarbitud teenuste eest; remondifondi soodustusega tasuti ühistu asjade ajamise ja maja heakorra eest hoolitsemise eest. Sellina raha kogumise ja kulude kandmise viis ei ole kuna ei võimalda nõutavat tasu seostada osutatud teenusega. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja põhikiri on maksete tasumise viisi ja korra määramises mõnevõrra ebaselge ja eksitav. Põhikirjas ei ole üldkoosoleku ja juhatuse kompetents maksete määramise viisi ja tasumise korra osas selgelt piiritletud. Arvestades juriidilise isiku organite hierarhiat ning põhikirjas sätestatut tervikuna, leiab kohus, et hageja üldkoosolekul on õigus muuta juhatuse poolt otsustatud maksete kogumise korda (p. 6.2.9). Seda tõlgendust toetab ka asjaolu, et üldkoosolek otsustab juhatuse majandustegevuse kinnitamise. Seega tuleb juhatuse ja üldkoosoleku otsuste vastuolu korral käesolevas vaidluses lähtuda üldkoosoleku otsusest. Hageja on ümberarvestused teinud üldkoosoleku otsuse alusel. Kostja nõustus asja sisulisel arutamisel otsuse mõjuga, kuid vaidlustas selle alusel tagasiulatuva ümberarvestuse. Eeltoodud motiividel leiab kohus, et ühistu üldkoosolek on õigustatud tegema majandusliku sisuga otsustusi ka möödunud perioodi kohta. Kohtule ei ole esitatud vaidlusalusest perioodist kinnitatud majandusaastate aruandeid ega sellekohaseid üldkoosolekute otsuseid. Üldkoosolek oli õigustatud majandustegevust arutama ning selles otsustusi tegema. Kostja ei vaidlustanud hageja arvestuse (tl. 105-144) matemaatilist õigsust. Arvestuse vastavust raamatupidamise dokumentidele on kinnitanud audiitor (tl. 7375). Ümberarvestuse põhimõtetega mitte nõustumise korral võinuks kostja vaidlustada üldkoosoleku otsust, mida ta teinud ei ole. Hageja 7.oktoobri 2007 üldkoosoleku otsusel (tl. 165) ei ole vaidluse lahendamisel õiguslikku mõju kuna hageja üldkoosolek on 20.juulil 2008 hinnanud selle üldkoosoleku otsused tühiseks. Hinnates eeltoodut kogumis leiab kohus, et hageja nõue kostjalt 8 898.70 krooni väljamõistmises on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
seadusega. Avalikku huvi menetluses ei esine. TsMS § 428 lg. 1 p. 4 järgi lõpetab kohus asjas otsuste tegemata menetluse, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Pooled on teadlikud protsessitoimingu tagajärgedest. Alust kompromissi kinnitamisest keeldumiseks ei ole. Seega tuleb kompromiss kinnitada ning asjas menetlus lõpetada. Kohus jätab tähelepanuta kostja esitatud kuludokumendid, kuna pooled on kostja tehtud kulutusi kontrollinud ning teinud selles osas tasaarvestuse. Kostja tasaarvestuse nõue on hõlmatud kompromissiga. menetluskulud Hageja on 8.septembri 2008 maksekorraldusega nr. 7 tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest riigilõivu 250 krooni. Hageja on 12.jaanuari 2009 maksekorraldusega nr. 615 hagi esitamise eest riigilõivu 750 krooni. Hageja on teinud kulutusi tõendi hankimisele ja õigusabi saamisele. Kostja kohtukulusid ei nimetanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg. 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 428 lg. 1 p. 4; § 430 ja 431-433; 434-436; 438-439; 441-442; 452-453; 455; 632 lg. 1; TsÜS § 5; 142; 146; 147 lg.1 - 3; 154; KoS § 8 lg. 1; 13; 15 ja KüS §-st 1; 4 lg. 2; 151 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista GP ’lt korteriühistu kasuks välja 9 222.87 (üheksa tuhat kakssada kakskümmend kaks) krooni. Jätta menetluskulud kostja kanda. kinnitada poolte kompromiss 4 721.73 (neli tuhat seitsesada kakskümmend) krooni tasumises järgnevalt:
korteriühistu
hagis
O P ’lt
4 721.73 krooni
Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et füüsilisel isikul või mittetulunduslikul juriidilisel isikul on õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb kaebus ja menetlusabi taotlus esitada seaduses sätestatud tähtaja kestel. Kohus võib menetlusabi taotluse põhjendatuse korral anda menetlusosalisele tähtaja kaebuse täiendavaks põhjendamiseks. /ärakiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.