Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Maili Tartu
Määruse tegemise aeg ja koht
09. september 2009.a., Pärnu Kohtumaja
Tsiviilasja number
2- 09-20028
Tsiviilasi
K. T. hagi OÜ Metavara vastu täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks.
Hagihind
456042.37 krooni
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmise lahendamine.
Menetlusosalised ja nende
Hageja K. T., esindaja vandeadvokaadi vanemabi Priit Palmiste.
esindajad
Kostja OÜ Metavara, esindaja Annika Murulaid.
Juhindudes TsMS § 371 lg 2 p 2, § 372 lg 1, 4, 5, 6. Jätta menetlusse võtmata K. T. hagiavaldus OÜ Metavara vastu täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks tunnistada OÜ Metavara ja K. T. vahel 01.11.2005.a. sõlmitud käenduslepingust tuleneva nõude sundtäitmine lubamatuks ja tagastada see K. T..
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud K. T. kanda.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord
Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle põhjendused. 30.03.2009.a. toimetati hagejale kätte Pärnumaa kohtutäituri Rannar Liitmaa täitmisteade, mille kohaselt nõuab kostja sissenõudjana hagejalt võla ja viiviste tasumist summas 504592.70 krooni. Nimetatud nõue on tuletatud kostja ja OÜ Novotel Invest vahelisest rendilepingust ja hagejaga selle tagamiseks sõlmitud käenduslepingust. Käenduslepingu p. 3 kohaselt on käenduslepinguga tagatud OÜ Novotel Invest kohustused (eelkõige rendikulud ja kõrvalkulude maksed) kuni lepingu p.2 nimetatud rendilepingust tulenevate ühe aasta maksete ulatuses, millele lisanduvad kõrvalnõuded (leppetrahvid ja viivised). Seega pandi hageja vastutama OÜ Novotel Invest kohustuste eest summas, mille rahaline ülempiir ei ole kindlaks määratud. Nimetatud käenduslepingut muudeti kostja ja OÜ Novotel Invest rendilepingu lõpetamisel ning käendaja vastutus sõnastati selliselt, et hageja vastutab OÜ Novotel Investi poolt põhinõude ja võimalike kõrvalnõuete (eelkõige viiviste) täitmise eest. Ka selles käendaja vastutuse muudetud redaktsioonis ei olnud kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 34 kohaselt on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja näol on tegemist füüsilise isikuga TsÜS § 7 lg l mõttes ning kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest vastutamine ei kuulu tema igapäevase majandus- või kutsetegevuse hulka. Seega on hageja näol tegemist tarbijaga VÕS § 34 mõttes. Vastavalt VÕS § 143 lg. l on käendusleping, kus käendajaks on tarbija, tarbijakäendusleping.
Tulenevalt VÕS § 143 Ig, 2 on selline tarbijakäendusleping, milles ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, tühine. Kuivõrd hageja ja kostja vahelises käenduslepingus ei ole kokku lepitud hageja vastutuse rahalises maksimumsummas, tuleb see kooskõlas VÕS § 143 lg.2 lugeda tühiseks. Vastavalt TsÜS § 84 lg. l ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühist tehingut ei pea täitma ning tühise tehingu teisel poolel ei teki õigust nõuda selle täitmist. Seega ei tekkinud tühisest käenduslepingust ka hagejale käenduskohustust kostja ees, millest tulenevalt puudub kostjal õiguslik alus nõuda hagejalt OÜ Novotel Invest võla maksmist. Hageja palub tunnistada OÜ Metavara ja K. T.vahel 01.11.2005.a. sõlmitud käenduslepingust tuleneva nõude sundtäitmine lubamatuks. Hageja poolt puuduste kõrvaldamine tulenevalt Pärnu Maakohtu 19.06.2009.a. määrusest. Hageja märgib, et vastavalt Pärnu Maakohtu 18.12.2009.a. tagaseljaotsusele on hageja vastu suunatud põhinõue 127152.80 krooni, seda ületav summa kõrvalnõuded. Hageja esitas avalduse lisana ka temale 30.03.2009.a. kättetoimetatud täitmisteate. Lisaks teatab hageja, et hagiavalduse viidatud käendusleping on sõlmitud 01.11.2005.a. ja selle muutmise kokkulepe 03.05.2006.a. Nimetatud asjaolu on tuvastatud ka Pärnu Maakohtu 18.12.2009.a. tagaseljaotsusega. Mõlemad viidatud lepingud on hagiavalduse lisadena kohtule edastatud. Hageja on seisukohal, et Pärnu Maakohtu 18.12.2009.a. tagaseljaotsuse alus oli käesolevast vaidlusest erinev, sest selles ei tuvastatud käenduslepingu tühisust VÕS § 143 lg.2 järgi. Kuivõrd hageja ei olnud nimetatud kohtuistungist teadlik, ei saanud ta ka sellest osa võtta ja enda vastuväiteid esitada. Seega jäi hageja õigus selles menetluses kaitsmata, kuid nimetatud asjaolu on võimalik tuvastada käesolevas menetluses. Seda seetõttu, et õigused ja kohustused ei teki mitte nende olemasolu tuvastavast kohtuotsusest, vaid selle aluseks olevast lepingust. Lepingu tühisuse korral ei saa sellest TsÜS § 84 lg. l kohaselt tuleneda õiguslikke tagajärgi ka siis, kui kohus on teise aluse ja esemega hagis lahendanud küsimuse tagaselja teisiti. Hageja palub võtta hagiavalduse menetlusse, rahuldada hagi ning tunnistada OÜ Metavara ja K. T. vahel 01.11.2005.a. sõlmitud käenduslepingust tuleneva nõude sundtäitmine lubamatuks.
Kostja OÜ Metavara seisukoht hagi menetlusse võtmisse kohta. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata järgmistel põhjustel.
Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral tuleb arvestada asjaolu, et TMS § 2 lg 1 sätestab täitmisele esitamise seisukohast erinevaid täitedokumente. Osa täitedokumentide korral (eelkõige kohtulahendid) on poolte vahel tekkinud vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud kohus. Seetõttu sätestab TMS § 221 lõige 2 olulise piirangu sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamiseks täitemenetluse käigus. Nimetatud sätte kohaselt on täitemenetluses, kus täitedokumendiks on kohtulahend täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Praegusel juhul on kohtutäiturile täitmiseks esitatud jõustunud kohtuotsus. Hageja ei ole esitanud kohtuotsuse täitmist välistavaid asjaolusid, mis oleks tekkinud peale kohtuotsuse jõustumist. Seega ei ole antud täiteasjas täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitamine antud täiteasjas lubatud. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kuivõrd TMS § 221 lg 2 alusel ei ole hagis nimetatud asjaoludel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine lubatud, tuleb TsMS § 371 lg 2 alusel jätta hagi menetlusse võtmata. (VT ka RK lahendid 3-2-1-134-07 ja 3-2-1-56-07).
Kohtu põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ja õigusaktid, millest kohus juhindus. K. T. on esitanud nõude (hagi ese) täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks tunnistada OÜ Metavara ja K. T. vahel 01.11.2005.a. sõlmitud käenduslepingust tuleneva nõude sundtäitmine lubamatuks. Hageja märgib, et tema vastu suunatud nõude (504592.70 krooni) kohta on tehtud Pärnu Maakohtu 18.12.2008.a. kohtuotsus 2-08-12885. TMS § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu; lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja on esitanud 04.03.2009.a. täitmisteate, millest selgub, et OÜ Metavara on 02.03.2009.a. esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendina Pärnu Maakohtu 18.12.2008.a. kohtuotsuse 2-08-12885 (võlgnevus ja viivis). Võlgnikuks on K. T.. Täitedokumendi täitmisel vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul tuli tasuda koos täitekuludega 480317.22 krooni ning vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel tuli tasuda koos täitekuludega 504592.07 krooni. Seega täiteasjas 175/2009/681 on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 18.12.2008.a. jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas (TMS § 2 lg 1 p 1). Hageja soovib nõude summas 456042.37 krooni (504592.07 krooni – täitekulud 48549.70 krooni)
maksmisest vabaneda, mistõttu hagihinnaks on 456042.37 krooni (Riigikohus on
põhjusel ei ole võimalik tunnistada Pärnu Maakohtu 18.12.2008.a. kohtuotsuses märgitud nõude sundtäitmist võimatuks. TsMS § 371 lg 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui: 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et eelpool märgitud põhjustel ei ole hagejal võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada s.o. täitemenetluse 175/2009/681 lubamatuks tunnistamiseks tunnistada OÜ Metavara ja K. T. vahel 01.11.2005.a. sõlmitud käenduslepingust tuleneva nõude sundtäitmine lubamatuks, mistõttu kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle esitajale. Menetluskulude jaotus. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega menetluskulud tuleb jätta hageja K. T. kanda.
Maili Tartu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.