Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Hageja nõue Yoga Intelligence AS pankrotimenetluses tuleneb kahest laenulepingust summas 152 797,34 krooni. Võlausaldajate üldkoosolekul 10.10.2008 vaidles kostja vastu hageja nõude tunnustamisele terves ulatuses. Kohtule 19.12.2008 esitatud vastuses võtab kostja hagi õigeks. Enne käesolevas tsiviilasjas hagi esitamist on pooled jõudnud kohtuväliselt kokkuleppele nõude tunnustamise osas. Vastuhääletus nõudele oli tingitud sellest, et pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldusest nähtuvalt oli tegemist laenulepinguga, mis oli sõlmitud seotud isikute poolt (Uniflex Software OÜ-d esindas Yoga Intelligence AS (pankrotis) juhatuse liige Neeme Takis). Sarnaseid seotud isikute vahendusel võlasuhetest tekkinud nõudeid esitati Yoga Intelligence OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses palju, millest enamik on ainetud ning mille üle ei saa olla mõistlikku vaidlust. Pankrotihaldur oli seisukohal, et Yoga Intelligence AS on pikalt tegutsenud üksnes laenude najal, millest hiljem maksti välja suuri juhatuse liikme tasusid. Pärast läbirääkimisi Uniflex Software OÜ esindaja Neeme Takis’ega on kostja nõus Uniflex Software OÜ nõuet tunnustama. Kostja on teadlik hagi õigeksvõtu TsMS § 440 lg 1 tagajärjest, mille kohaselt hagi õigeksvõtmisel hagi rahuldatakse. Kostja on arvamusel, et kõik käesoleva asja menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja leiab, et ta ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud poolte enda kanda. Otsuse põhjendustel TsMS § 440 lg 3 kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 järgi võib kohus omaksvõtul põhinevas otsuses tuua välja vaid õigusliku põhjenduse. PankrS § 106 lg 1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. PankrS § 107 järgi nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Eeltoodu alusel tunnustas kohus UNIFLEX SOFTWARE OÜ nõuet Yoga Intelligence AS-i (pankrotis) pankrotimenetluses teises rahuldamisjärgus summas 152 797 krooni. Maakohus asus seisukohale, et TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus hagi õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne otsuse tegemist annab kohus menetlusosalisele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja kuni 09.02.2009. Menetlusosalised

kohtule menetluskulude nimekirju ei esitanud ja eeltoodu alusel jättis kohus menetluskulud poolte enda kanda. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotust puudutavas osas (otsuse resolutsiooni punkt 3) ning teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt Uniflekx Software OÜ kasuks välja esimeses astmes kantud menetluskulud summas 5 480 krooni. Apellatsiooniastme menetluskulud palub apellant jätta kostja kanda. Harju Maakohtu 13.02.2009 otsuse kohaselt jäeti menetluskulud poolte enda kanda. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et menetlusosalised ei esitanud menetluskulude nimekirja. Kohus on ebaõigesti jätnud hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse lahendamata ja rikkunud TsMS §336 lg 1 ja lg 4 sätteid. Hageja esitas menetluskulude taotluse koos lisadega kohtuniku ametlikule Harju Maakohtu interneti koduleheküljel avaldatud e-maili aadressile ([email protected]), samale aadressile, mille kaudu kohtunik edastas menetlusosalistele palve taotlus esitada. Menetlusosalistel puudus alus kahelda, et nimetatud kohtuniku e-mailile vastates jätab kohus taotluse tähelepanuta ja lahendamata. Kohtunik ei informeerinud hagejat sellest, et nimetatud aadressile saadetud taotlus jääb tähelepanuta ning seda ei lahendata. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastustaja ei ole kätte saanud e-kirja ega menetluskulu dokumente. Apellant ei ole edastanud menetlusdokumenti selleks ettenähtud korras. Seega ei ole saadetud menetluskulude nimekirja. Lisaks sellele puudub põhjus menetluskulude jätmiseks vastustaja kanda. Vastustaja võttis hagi õigeks põhjusel, et kohtueelselt olid pooled jõudnud konsensusele, et hagi esitamise korral vastutaja võtab hagi õigeks. Ringkonnakohtu seisukoht TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant on vaidlustanud otsust osas, mis puudutab menetluskulude jaotamist. Seega ülejäänud osas kolleegium otsust ei kontrolli. Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsus kuulub osalisele tühistamisele, so menetluskulude jaotamist puudutavas osas menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Maakohus rahuldas hagi õigeksvõtu tõttu. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus hagi õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne otsuse tegemist annab kohus menetlusosalisele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Otsusest ja toimiku materjalidest ilmneb, et kohus andis menetlusosalistele tähtaja menetluskulu dokumentide esitamiseks kuni 09.02.2009. Otsuse kohaselt ei esitanud menetlusosalised kohtule menetluskulude nimekirja, mistõttu jättis kohus menetluskulud poolte enda kanda. Apellant lisas apellatsioonkaebusele otsuse teinud kohtunikule LAUS &PARTNERID Advokaadibüroo vandeadvokaadi Madis Kiisa poolt 09.02.2009 kell 18.31 saadetud e-kirja. Nimetatud e-kirjas saatja teatas, et täidab vandeadvokaadi Janek Väli palve ning edastab

kohtu poolt nõutud dokumendid. Kirjale olid lisatud manustena arve 1/08/ UNIFLEX 10.11.2008 ja taotlus.Seega oli apellant täitnud kohtu poolt määratud menetlustähtaja jooksul menetluskulusid tõendava dokumendi esitamise nõude. Vastustaja väidetel ei ole ka tema kätte saanud apellandi poolt saadetud e-kirja ega sellele lisatud dokumente. Kolleegium kontrollis Justiitsministeeriumi infosüsteemi serverist e-kirja jõudmist otsuse teinud kohtunikuni. Saadud andmetel e-kiri on tulnud aadressile [email protected] 09.02.2009. Ka kohtunik K. Sonntak ise kinnitas, et e-kiri jõudis temani, kuid ilmselt ei osanud ta saatjat seostada hageja esindaja J. Väliga. Kolleegium leiab, et tegemist on kohtuniku inimliku eksitusega, kes ei seostanud vandeadvokaat Madis Kiisat käesoleva tsiviilasjaga, mistõttu jäi saadetud tõend tähelepanuta. Kolleegium ei nõustu vastustaja väitega, et kui isegi menetlusdokument saadeti, siis ei saa sellega arvestada, sest see ei ole edastatud õigel aadressil, milleks saab olla kohtumaja aadress [email protected]. Õige on, et justiitsministri 28.12.2005 määrusega nr 59 on kehtestatud menetlusdokumentide saatmise kord. Käesolevas tsiviilasjas aga saatis kohtunik oma ametlikul Harju Maakohtu interneti koduleheküljel avaldatud e-maili aadressil ([email protected]), menetlusosalistele kirja, milles palus saata talle menetluskuludokumendid. Kirjast ei ilmne, et menetlusdokumendid tuli saata kohtumaja aadressil. Seega on apellandi väide põhjendatud, et saades kohtuniku kirja, nad ka täitsid kohtu nõude, ning saatsid dokumendid samale adressaadile, so kohtunikule. Seega ei saa lugeda hageja tegevust menetlusdokumendi saatmisel menetlusõiguse normi rikkumiseks. Kolleegium leiab, et apellant tõendas menetluskulude olemasolu apellatsioonkaebuses nõutud suuruses, so 5480 krooni, millest riigilõiv on 80 krooni ja õigusabikulu 5400 krooni, mis seisneb hagi koostamises ja esitamises, arve nr 1.08 UNIFLEX- 10.11. 2008 kohaselt. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluses kannab menetluskulusid pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas on selleks pooleks kostja. TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja kulud hüvitatakse vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kolleegium loeb õigusabikulu suurust 5400 krooni põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks. Vastustaja vastuväidetel hagi esitamine oli hagejale vajalik nõude tunnustamiseks, kuid hagiavalduses ei saa tuua uusi nõudeid ega asjaolusid, mis erineksid pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise avalduses olevast. Kolleegium nõustub vastustaja väitega, et hagimenetluses nõude tunnustamiseks ei saa esitada uusi nõudeid ega asjaolusid, kuid nimelt vastustaja vastuväite tõttu pankrotimenetluses, jäi hageja nõue tunnustamata. Seetõttu oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse, mis toob kaasa ka menetluskulude kandmise. Kohtusse pöördumisel tuleb vormistada tsiviilkohtumenetluses seadustiku nõuetele vastav menetlusdokument ning nõuet tuleb õiguslikult põhjendada. Kostja poolt maakohtus esitatud taotlus TsMS § 168 lg 6 alusel menetluskulude jätmiseks hageja kanda, ei ole põhjendatud. TsMS § 168 lg 6 alusel jäetakse hageja menetluskulud tema enda kanda, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitada. Käesoleval

juhul oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse nimelt kostja käitumise tõttu. Vastustaja väidetava konsensuse korral võisid pooled kohtuväliselt kokku leppida menetluskulude kandmise osas, millist tõendit aga ei ole esitatud maakohtule ega ka apellatsioonikohtule. Vastupidi, hageja esitas taotluse kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks. Arvestades eeltoodut, tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja otsus osaliselt tühistada. Kolleegium leiab, et apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud menetluskulude taotluse tähelepanuta jätmine kohtu poolt, mistõttu vastustajalt apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane.

Mare Merimaa

Urmas Reinola

Imbi Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.