2-09-7640
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
4. september 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-7640
Tsiviilasi
Advokaadibüroo Seppik & Sirel osaühingu hagi AOÜ vastu lepingujärgse üüripinna suuruse ja kommunaalkulude tasumise aluseks oleva suhtarvu tuvastamise ning kommunaalkulude arvestuste aluseks olevate kuludokumentide väljanõudmise nõudes
Tsiviilasja hind
75 000 krooni
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine, hagi tagamise abinõu tühistamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
-
hageja: Advokaadibüroo Seppik & Sirel osaühing (registrikood 10332163; asukoht Scala City, Tartu mnt 43, Tallinn 10128; e-post [email protected]) hageja esindaja: juhatuse liige Jüri Sirel kostja: AOÜ (endine ärinimi OSAÜHING E; registrikood XXX; asukoht XXX) kostja esindaja: juhatuse liige EK
1. september 2009.a, kirjalik menetlus
Asja läbivaatamise kuupäev
kokkulepitud suuruse (240 m2) suhtest suletud kogupindalasse (5 900 m2), milliseks suhtarvuks on 0,04067 (240 / 5 900 = 0,04067).
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
Advokaadibüroo Seppik & Sirel osaühing esitas 24.02.2009.a Harju Maakohtule avalduse hagi tagamiseks enne hagi esitamist. Kohus rahuldas 25.02.2009.a määrusega hagi tagamise taotluse enne hagi esitamist ning keelas kostjal kõikide toimingute tegemise, mis takistavad otseselt või kaudselt hageja poolt üürilepingu esemeks olevate XXX asuvas XXX ärihoones VI korrusel asuvate bürooruumide kasutamist. Hageja oli kohustatud esitama hagi Harju Maakohtule ühe kuu jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. 26.03.2009.a esitas hageja kohtule hagi kostja vastu lepingujärgse üüripinna suuruse ja kommunaalkulude tasumise aluseks oleva suhtarvu tuvastamise ning kommunaalkulude arvestuste aluseks olevate kuludokumentide väljanõudmise nõudes. Hageja on 18.08.2009.a elektronkirjaga teatanud kohtule, et on nõus hagi tagamise abinõu tühistamisega seoses menetluse lõpetamisega. 19.08.2009.a saabus kohtusse kompromissileping, mille pooled paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Hageja taotleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 1 alusel poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist ning palub vastava summa kanda hageja arvelduskontole, millelt riigilõiv tasuti. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 630 lg-le 2 loobuvad pooled kompromissi kinnitamise ja tsiviilasjas menetluse lõpetamise määruse peale kaebuse esitamise õigusest ja paluvad käesolevat kokkulepet käsitleda vastava avaldusena.
2-09-7640
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 24.02.2009.a ja 25.03.2009.a arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, hagi tagamise avalduse ja hagiavalduse esitamise eest riigilõivu kokku 15 450 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 7 725 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Lähtudes TsMS § 386 lg-st 4, kuulub Harju Maakohtu 25.02.2009.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, käesoleva kohtumääruse jõustumisel tühistamisele. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.