Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

2-09-9731 tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kaja kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi Pärnu Maakohtu arveldusarvele AS SEB Pank nr. 10220034799018, või AS Swedbank nr. 221013921094, viitenumber 3100057277. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 13. oktoobril 2008.a. kliendikaardi kasutamise lepingu nr. 1779, mille järgi kohustus hageja AS Saare Kütuse tanklates kostjaga sularahata arvlema kliendikaardi alusel ning kostja kohustus tähtaegselt tasuma sooritatud ostude eest. Novembris 2008.a. ostis kostja hageja tanklatest kaupa 1028.32 krooni eest, missuguse summa kohustus tasuma hiljemalt 08.12.2008.a. Kostja aga oma kohustustest kinni ei pidanud, mistõttu tal on käesolevaks hetkeks tekkinud võlg 1028.32 krooni suuruses summas. Hageja on korduvalt telefonitsi palunud kostjal võlg tasuda, kuid seda ta seni teinud ei ole, mistõttu hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) kohaselt on ostja kohustatud tasuma ostuhinna. Vastavalt pooltevahelise lepingu p.-le 4.5 kohustub ostja tasuma müüjale viivist 0,5% tasumata makselt iga viivitatud kalendripäeva eest. Seega on kostja kohustatud tasuma viivist ajavahemiku 09.12.2008-06.03.2009 s.o 89 kalendripäeva eest 457.60 krooni suuruses summas. Edasi lisandub viivist 5,1416 krooni kalendripäevas viivitamise korral kuni kohase täitmiseni. Viivise maksmise kohustus tuleneb VÕS §-st 113 lg 1. Seega on kostja hagejale võlgu käesoleval ajal kokku 1485.92 krooni. Juhindudes VÕS §-dest 213,113 lg 1 palub hageja: 1) Välja mõista kostjalt hageja kasuks ostu-müügilepingujärgne põhivõlg 1028.32 krooni suuruses summas. 2) Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis seisuga 06.03.2009.a. 457.60 krooni (iga päev lisandub viivist 5,1416 krooni) kuni kohase täitmiseni. 3) Välja mõista kostjalt hageja kasuks kohtukulud.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 35-36/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib

2-09-9731 nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 18.06.2009.a. lihtkirjaga TsMS § 326 lg 1 alusel postkasti panekuga, kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 35-36/. Kostjale on hagimaterjalid 22.06.2009.a. kätte toimetatud, kuid ta ei ole hagile vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist /t.l 29/. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1, VÕS § 213 ja § 113 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Viivise osas märgib kohus aga järgmist. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, alates otsuse tegemisest protsendina põhinõudelt (s.o 0,5 %). Menetluskulud Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud s.o riigilõiv summas 1000 krooni /t.l 15/ ja õigusabikulud summas 1700 krooni, millele lisandub käibemaks 306 krooni, kokku õigusabitasu 2006 krooni /t.l 13/. Selle osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 ja 3 sätestavad, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja (lg 1). Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad (lg. 3). Vastavalt 04.09.2008.a. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005.a. määrusele nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude

2-09-9731 sissenõudmise piirmäärad (kroonides) tsiviilasja hinnaga kuni 10 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 5 000 krooni. Kohus leiab, et hageja õigusabitasu väljamõistmine kostjalt summas 2006 krooni ei ole põhjendatud. TsMS § 174 lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohus on asunud oma 19.04.2006.a. lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06 seisukohale, et nimetatud sätte alusel saab kohus menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas kohtule kinnitanud, et ta ei saa tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis ei ole põhjendatud õigusabikuludele lisanduva käibemaksu väljamõistmine kostjalt. Seega tuleb kostjalt kokku hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 2700 (1700+1000) krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.