2-09-1967/5 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbimata - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

3.TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 16.01.2009.a. esitas SP kohtule hagi OÜ AB vastu töövaidluses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.10.2006.a. töölepingu nr 37 määramata ajaks. Töötaja võeti tööle ehitusdirektorina ning vastavalt töölepingule oli tööandja kohustatud võimaldama töötajale töötamiseks vajalikud tingimused ja vahendid ning andma töötaja kasutusse ametiauto. Ilmselt majandusraskuste tõttu asus kostja 2008.a. oktoobris ja novembris tegevust ümber korraldama. 01.12.2008.a. teatas kostja hagejale, et tal tuleb 02.12.2008.a. tagastada tema kasutusse antud ametiauto. Haiguse tõttu ei täitnud hageja tööülesandeid 02.12.2008.a. kuni 09.12.2008.a. Tulles 10.12.2008.a. uuesti tööle töötaja senise kontori asukohta, avastas töötaja, et kontor koos selles asunud töötaja töövahenditega ja töödokumentidega on likvideeritud (ära viidud). Kostja hagejale uue kontori ja töödokumentide asukohta ei teatanud ega andnud tagasi ka ametiautot. Kostja viis hageja 10.12.2008.a. üle teisele tööle, nõudes hageja tööle asumist objektijuhina Tallinna Loomaaia lumeleopardi mäe ehitusobjektil. Kuivõrd kostja oli selliselt rikkunud ühepoolselt töölepingu tingimusi, andis töötaja 10.12.2008.a. tööandja seaduslikule esindajale juhatuse liige Aare Juntile üle töölepingu lõpetamise avalduse töötaja algatusel TLS (kuni 01.07.2009.a. kehtinud redaktsioon) § 82 alusel. Hageja palus lõpetada temaga sõlmitud töölepingu 16.12.2008.a. Nimetatud kuupäev oli hageja viimaseks tööpäevaks. Tööraamatut kostja hagejale üle ei andnud, samuti ei maksnud välja ka lõpparvet. Hageja palub kostjalt välja mõista kogusummas 198 709.71 krooni ning jätta kõik hageja poolt kantud menetluskulud kostja kanda. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20. päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjale on hagimaterjalid edastatud 02.02.2009.a., mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust hagile kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise 2(4)

korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus, hindamata tõendeid, leiab et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on õiguslikult põhjendatud TLS (kuni 01.07.2009.a. kehtinud redaktsioon) § 82 lg-tega 1 ja 2, § 74 lg-ga 2, § 119 lg-ga 2; PalS § 31 lg-ga 1, § 32 lg-ga 1, §-ga 35; PuhkS §-ga 25. TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on palunud jätta kostja kanda kõik hageja poolt kantud menetluskulud kokku summas 32 784.40 krooni, s.o riigilõiv 8500 krooni + hageja lepingulise esindaja kulud 24 284.40 krooni. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja kasuks ainult esindaja kulud summas 15 000.00 krooni, kuivõrd RLS § 22 lg 1 p 1 järgi ei ole antud hagi lõigustatud, kohustades kostjat muu hulgas tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni (TsSM § 177 lg 2). TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest tuleb tasuda riigilõivu 5 krooni iga lehekülje eest (RLS § 57 lg 2). Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks koos taotlusega tagaseljaotsuse tegemiseks kohtule elektrooniliselt. Nimetatud avaldus koos lisadega (sh 3(4)