2-08-59259
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult
17.august 2009 Võru kohtumaja
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-59259
Hagi ese
Lõunalaenud OÜ hagi Marko Montaaž OÜ vastu 7810,80 krooni nõudes.
Pooled ja nende
hageja Lõunalaenud OÜ (registrikood 11232222, asukoht Jüri 39 Võru linn Võrumaa, esindaja juhatuse liige Tanel Riivits); kostja Marko Montaaž OÜ (registrikood 11190050, asukoht Ääsi 7-16 Tamsalu Lääne-Virumaa, esindaja juhatuse liige Marko Treiman)
esindajad
Kohtuistungi aeg
27.juulil 2009.a
rahuldada Lõunalaenud OÜ hagi Marko Montaaž OÜ vastu. Välja mõista Marko Montaaž OÜ 7 810 (seitse tuhat kaheksasada kümme) krooni ja 80 senti Lõunalaenud OÜ kasuks (arvelduskontole nr 10220055819016 AS SEB Pank või nr 221031220625 Swedbank). Menetluskulude jaotus Lõunalaenud OÜ menetluskulud jätta Marko Montaaž OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.06.2008.a. kirjaliku käsunduslepingu, mille kohaselt hageja võttis kohustuseks nõuda sisse kostja kasuks võlgnevus OÜ Latter NT (edaspidi võlgnik). Hageja asus võla sissenõude protsessiga tegelema. Asja menetluse käigus selgus, et võlgnik ei soostunud tasuma kostja poolt hagejale esitatud võlasummat. Hagejal õnnestus võlgnikku veenda tasuma võlgnevusest enamik summast. Kostja nõusolekuga hageja vähendas nõuet. 13.08.2008.a. võlgnik tasus kostjale ülekandega 34 408,50 krooni. Nimetatud summa ei sisaldanud kostja tehtud kulusid (tasutud teenustasu hagejale ja hageja premiaaltasu). Viimaseid võlgnik ei soostunud tasuma. Hageja selgitas kostjale eelnevalt (enne võlgniku ülekannet), et nimetatud tasud on võimalik sisse nõuda kohtus. Kostja nõustus menetluse jätkamisega kohtus, kui võlgnikult on laekunud põhivõlgnevus. Peale kinnituse saamist ülekande kohta (võlgnikult kostjale) esitas hageja kostjale premiaaltasu arve. Järgmisel päeval kostja teatas, et ta ei nõustu arvet tasuma. Hageja selgitas uuesti kostjale viimase lepingulist kohustust, sealhulgas võlgniku vastu kohtusse pöördumise protsessi. Kostja sai aru ja soostus hagejale tasuma esitatud arve. Sellele vaatamata kostja arvet ei tasunud. 03.09.2008.a. kostja esindaja teatas, et tasub nädala pärast hagejale esimese osamakse võlgnevusest. Vaatamata sellele kostjalt makset ei laekunud ja kostja esindaja asus vältima hagejaga kontakteerumisi. Käsunduslepingu p 4.3. kohaselt lasus kostjal kohustus temale võla katteks laekunud summalt tasuda hagejale premiaaltasu kokkulepitud määras. Kostja esindaja on hagejale võlgnevust tunnistanud, kuid pole võlgnevust tasunud. Kostja võlgnevus hageja ees kokku on 7 810,80 krooni, millest 6 881,76 krooni on põhivõlgnevus ja 929,04 krooni on hageja arvestanud viivist. Neil asjaoludel palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus kokku 7 810,80 krooni.
Kostja hagi ei tunnista, kuna teenust pole kostjale teostatud täies mahus. Hageja on kostjale korduvalt selgitanud, et sellise teenuse osutamise eest tuleb kostjal tasuda 1800 krooni ja selle saab ka kostja tagasi, sest selle nõuab hageja võlgnikult sisse. Kostja kirjutas heauskselt lepingule alla. Nelja nädala pärast hageja helistas kostjale ja väitis, et seda protsessi pole võimalik nii kergelt lahendada ja võlgnik maksab kostjale 43 559,70 kroonist 34 408,50 krooni, kui kostja esitab võlgnikule kreeditarve summas 9 150,90 krooni. Kostja ei olnud sellega nõus, kuid hageja väitis, et kohtus saab alati kõik tagasi nõuda ja hageja saab sellega hakkama. Kostja vähendas oma summat, et hageja saaks ka edasi tegutseda, kuid hageja saatis koheselt kostjale arve, millest polnud kunagi räägitud ega teavitatud ja see polnud kokkuleppes (tl 41, 26). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohtuistungile ei ole ilmunud kostja, kohtukutse on isiklikult kätte saanud kostja juhatuse liige 29.mail 2009.a. (tl 50) ja ta on teatanud kohtule, et ta ei saa majanduslikel põhjustel istungil osaleda ning jääb kirjalike ütluste juurde ja loodab, et kohus teeb õiglase otsuse (tl 51). Vastuses hagiavaldusele (tl 31) avaldab kostja, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja taotleb asja sisulist lahendamist kostja osavõtuta (tl 55). TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub,
2 (4)
võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus leiab, et kuna kostja on olnud nõus kirjaliku menetlusega (tl 31), ei esine TsMS § 414 lg 2 nimetatud asjaolusid ja kohtu arvates on hagi aluseks olevad asjaolud sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud, on võimalik asi lahendada sisuliselt kostja osavõtuta. Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu koopia (tl 5-6); kostjale esitatud arve koopia (tl 7); viivise arvestuse (tl 8), pooltevahelise e-kirjavahetuse (tl 52, 53-54). Kostja on kohtule esitanud Latter NT OÜ-le esitatud 11.01.2008.a. arve ja võlgnevuse teatise koopiad (tl 27, 28, 37, 38); montaažile teostatud tundide arvestuse (tl 32, 42); teatise vastuse koopia 10.03.2008.a. (tl 29, 39); kreeditarve 11.08.2008.a. (tl 33, 43). VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundisaaja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS §-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 19.06.2008.a. poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu alusel volitab käsundiandja (kostja) käsundisaajat (hagejat) sisse nõudma kostja debitoorset võlgnevust OÜ Latter NT-lt ja maksma hagejale sissenõutud summadelt kokkulepitud premiaaltasu 20% laekuvatelt põhisummadelt ja 33 % viivistelt ning muudelt kõrvalkohustustelt. Lepingu p 3.2. kohaselt kohustub kostja tasuma võlanõudega kohtusse pöördumisel (kui ta on selleks andnud kirjaliku nõusoleku) riigilõivu ja käsundisaaja (hageja) nõustamise tasu kohtuprotsessis 400 kr/tund, maksekäsu kiirmenetluse koostamise tasu on 500 kr ja hagi 1 000 kr ; tasuma käsundisaajale lepingu raames osutatava teenuse eest teenustasu 1 770 krooni 7 päeva jooksul peale käsunduslepingu allkirjastamist; lepingu p 4.2. kohaselt käsundi täitmise käigus võlgnikult sissenõutud summad laekuvad käsundisaaja pangakontole. Käsundisaaja arvestab laekunud summadelt esmalt premiaaltasu (ehk sissenõude kulu) ja kannab ülejääk summa, põhivõlgnevuse, käsundiandja kontole; lepingu p 4.3. kohaselt, juhul kui võlgnik täidab käsundisaajale sissenõudmiseks üleantud kohustuse otse käsundiandjale, on käsundiandja kohustatud sellest käsundisaajat viivitamatult informeerima ning premiaaltasu käsundisaajale üle kandma 5 kalendripäeva jooksul käsundisaajalt arve väljastamise kuupäevast arvates; lepingu p 4.4. kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel on lepingu pooltel õigus nõuda viivitanud poolelt viivist 0,5 % kalendripäevas tähtaegselt tasumata summalt (tl 5-6). Pooltevahelise käsunduslepingu p 1.1 on tõendatud, et kostja kohustus hagejale maksma sissenõutud summadelt kokkulepitud premiaaltasu 20% laekuvatelt põhisummadelt ja lepingu p 4.3. kohaselt oli kostja kohustatud juhul kui võlgnik täidab sissenõudmiseks üleantud kohustuse otse kostjale, üle kandma premiaaltasu hagejale 5 kalendripäeva jooksul hageja poolt arve väljastamise kuupäevast arvates. Arvest (tl 7) nähtuvalt on hageja esitanud 13.augustil 2008.a. kostjale arve 6881,76 krooni premiaaltasu maksmiseks tasumise tähtajaga 18.08.2008.a. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et võlgnik on tema arvelduskontole kandnud
3 (4)
34 408,80 krooni. 20% sellest summast on 6881,76 krooni. Pooltevahelise lepingu p 4.4 järgi on rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel lepingu poolel õigus nõuda viivitanud poolelt viivist 0,5% kalendripäevas tähtaegselt tasumata summalt. Hageja on arvutanud ja nõuab viivist makse tähtajast 18.augustist-15.septembrini 2008.a. 929,04 krooni (tl 8). Kostja ei ole vastu vaielnud viiviste arvutamise õigsusele ja kohus leiab, et selline viivise summa on arvestades põhivõlgnevuse suurust mõistlik. Neil asjaoludel ja eeltoodud tõenditele tuginedes kohus leiab, et kostja koguvõlgnevus hageja ees koos viivistega 7810,80 krooni on tõendatud. Kohus ei saa nõustuda kostja väitega, et hageja saatis kostjale arve, millest polnud kunagi räägitud ega teavitatud ja see polnud kokkuleppes, sest see on vastuolus pooltevahelise kokkuleppe p 1.1 ja 4.3. Samuti ei saa kohus nõustuda kostja väitega, et hageja ei ole lepingut täitnud. Kostja on oma kirjalikus vastuses kohtule tunnistanud, et hageja veenmisel esitas ta võlgnikule kreeditarve (11.augustil 2008.a.- tl 43), millest nähtuvalt ta aktsepteeris Kaiu kardina montaažitööde vähenemist 47 tundi kogusummas 9150,90 krooni. Võlgnik oli küll juba 10.märtsil 2008.a. kostjale vastu vaielnud teostatud tööde mahus ja palunud uue arve esitamist (tl 29), kuid asjas esitatud tõenditest nähtuvalt ei olnud kostja seda teinud enne hagejapoolset sekkumist. Hageja seletusest kohtuistungil nähtub, et kostjal puudus võlgnikule teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja võlgniku selgituste kohaselt oli osa töid ebakvaliteetselt teostatud, mistõttu oleks nõude tõendamine kohtus olnud küsitav; kostja aktsepteeris hinna alandamist. Kuna käesolevas menetluses ei ole pooleks OÜ Latter NT ei käsitle kohus otsuses võlanõude sisu asjaolusid. Samuti on pooled käsunduslepingus kokku leppinud laekuvatelt summadelt 20% premiaaltasu maksmises (tl 5), pooled ei ole kokku leppinud konkreetselt summalt saadavas premiaaltasus. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks 7810,80 krooni. Kohus nõustub kostjaga, et käsunduslepingu p 4.6 kohaselt lisab premiaaltasu kogu summa käsundisaaja põhivõlgnevusele, millise kohta esitab nõude võlglasele. Hagiavaldusest nähtuvalt ei soostunud võlgnik neid vabatahtlikult tasuma ja hageja selgitas kostjale nende võlgnikult sissenõudmise võimalusi kohtu kaudu (tl 2). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel hageja menetluskulud kostja kanda. Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.