Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 04.08.2008 esitas AS Era Liisingu Inkassoteenused (reg.kood 10625474)) Viru Maakohtusse hagi H P` vastu võlgnevuse – 28 362.30 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja on omandanud nõude H P` vastu summas 28 362.30 krooni. Nõude loovutamise aluseks on OÜ SMS Laen (esialgne võlausaldaja) ja Era Liisingu Inkassoteenused AS ́i vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr 061206 (06.12.2006). Hageja nõudis kostjalt nii suuliselt kui ka kirjalikult võlgnevuse likvideerimist, kuid kostja hageja pöördumistele ei reageerinud. SMS Laen OÜ ja H P sõlmisid interneti vahendusel 06.12.2006 lepingu nr 20560, mille alusel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta kiirlaenu. 06.12.2006 esitas kostja laenutaotluse 3000 krooni saamiseks tähtajaga 30 päeva ja intressiga 700 krooni laenu perioodiks. Esialgne võlausaldaja rahuldas taotluse ja kandis samal päeval kostja pangakontole 3000 krooni. Kostja kohustus laenusumma koos intressidega tagasi maksma hiljemalt 06.01.2007, kuid kostja ei ole laenulepingut nõuetekohaselt täitnud. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud meeldetuletustega kostja poole, paludes võlgnevuse tasuda. Nõue loovutati hagejale koos kõikide seadusest ja lepingust nr 25060 p 12 ja nõude loovutamise lepingust 061206 tulenevate õigustega. Hageja poolt hagiavalduses märgitud nõude summa koosneb tagastamata laenu põhiosast summas 3000 krooni, tasumata intressist (lepingu p 4.2.3 – 1,0% päevas) seisuga 23.07.2008 kokku 13 887.30 krooni; tasumata viivisest (lepingu p 13 järgi – 0,50% päevas tähtaegselt tasumata summast) seisuga 23.07.2008 vastavalt 8 475 krooni; leppetrahvist (lepingu p 14 alusel kuni 50% kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust) - 1 500 krooni; nõudeõiguse loovutamisest tulenevatest kuludest (lepingu p 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 alusel nõudekirjade väljastamisel kantud kulud, kirja väljastamine – 150 krooni, korduv nõudekiri – 350 krooni, hagiavalduse kohtusse esitamise kulu – 1000 krooni), s.o. kogusummas 1500 krooni. Seisuga 23.07.2008 moodustas kostja võlgnevus hageja ees kokku 28 362.30 krooni. Samuti palub hageja jätta asjas esinenud menetluskulud kostja kanda. Hageja tugineb nõude õiguslikul põhjendamisel VÕS § 8 lg 1, 396 lg 1, 8 lg 2, 76 lg 1, 82 lg 7, 100, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, 113 lg 1, 158 lg 1, 397 lg 1 ja 164 sätestatule. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid - leping nr 20560, maksekorraldus summa ülekandmisest, võlateatised, nõude loovutamise leping, teenuse kasutamise leping, lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaat, esindaja volitusi tõendavad dokumendid.

Kohtumenetluse käik Kohus võttis 04.08.2008 korraldava määrusega hagi menetlusse ja väljastas hagimaterjalid kostjale tutvumiseks ning kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagiavalduses märgitud aadressil kostjale hagimaterjale kätte toimetada ei õnnestunud. Nimetatud aadressil kostja ei ela. Ka kohtumenetluse käigus tuvastatud aadressil - xxxx – kostjale hagimaterjale edastada ei olnud võimalik. Hageja esitas 20.04.2009 kohtule taotluse kostjale menetlusdokumendi avalikuks kättetoimetamiseks avaldades menetlusdokumendi väljavõte ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded, kuna vaatamata järelpärimistele ei ole kostja asukohta õnnestunud välja selgitada. Kohus määras 29.05.2009 korraldava määrusega hagi läbivaatamiseks kohtuistungil, avaldades 08.06.2009 väljaandes Ametlikud Teadaanded nii väljavõtte hageja nõudest kui ka kostjale kohtukutse 14.08.2009 toimuvale eelistungile ilmumiseks. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile vastanud ega vastuväiteid esitanud. Samuti ei ilmunud kostja 14.08.2009 toimuvale eelistungile ning mitteilmumise põhjustest ei ole kostja hagejale ega ka kohtule teatanud. Hageja taotleb taotleb 14.08.2009 eelistungil eelistungil kostja kohtusse mitteilmumise tõttu asjas tagaseljaotsuse tegemist. tegemist Hageja vähendab hagiavalduses esitatud nõuet intresside osas, mistõttu nõudeks jääb lepingu perioodi eest nõutud intress summas 700 krooni. Samuti loobub hageja leppetrahvi nõudest 1500 kroon. Hageja loobub ka võla loovutamise ja nõudekirjade väljastamisest tulenevate kulude hüvitamise taotlusest summas 1500 krooni. Hageja jääb viivisnõude summas 8475 krooni hüvitamise juurde, põhjendades viivisnõuet asjaoluga, et kostja ei ole tasunud võlgnevuse tekkimisest alates kuni käesoleva ajani ühtegi summat, samuti ei esita hageja täiendavat viivisnõuet kuni põhinõudes kohtuotsuse täitmiseni. Hageja poolt vähendatud nõudeks jääb kostjalt tagaseljaotsusega kokku summas 12 175 krooni väljamõistmine. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude nimekirja koos vastavate tõendavate dokumentidega ei ole hageja esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kuna kostjal on käesolevas asjas olnud piisavalt aega oma vastuväidete esitamiseks, siis ei pea kohus põhjendatuks kohtuistungi edasilükkamist ning rahuldab hageja taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on hagimaterjale ja kohtukutseid korduvalt väljastanud kostjale hagiavalduses märgitud aadressil – xxxx, samuti on kostja elukoha püütud tuvastada tema tööandjate kaudu ning edastatud hagimaterjalid kostjale kättetoimetamiseks politsei vahendusel. Põhja Politseiprefektuuri teatel ei ela kostja ka xxxx ning tema tegelik elukoht on kohtule ja hagejale teadmata. TSMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõte ja kohtukutse eelistungile ilmumiseks on avaldatud 08.06.2009. TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Materjalide ja kohtukutse avalikult kättetoimetamisel on kohus kostjat hoiatanud hagile vastuväidete mitteesitamise ja eelistungile mitteilmumise korral TsMS § 410 sätestatud tagajärgedest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtuistungile ilmunud ega mitteilmumise põhjust teatanud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt

ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja laenusaajana on jätnud oma kohustuse laenuks saadud rahasumma tagastamisel täitmata, siis on ta rikkunud lepingut ning hageja võlausaldajana võib VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kostjalt kui kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus-või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Nõude loovutamise õiguse ja alused sätestab VÕS § 164. Hagejal on TsMS § 206 tulenevalt õigus muuta hagi eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist; kostjal on õigus hagi õigeks võtta. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja poolt kohtus vähendatud ja täpsustatud ulatuses, s.o. summas 12 175 krooni (sellest põhivõlgnevus moodustab 3000 krooni, viivis 8475 krooni, intress – 700 krooni). Hageja nõutud summa vähendamine ei kahjusta kostja huve, mistõttu asja lahendamine tagaseljaotsusega on võimalik hagiavalduses märgitud asjaoludel.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamisel hageja poolt vähendatud ulatuses tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Menetluskulude nimekirja vastavate tõendavate dokumentidega ei ole hageja esitanud. Hageja kohtukuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, mis kuulus tasumisele vastavalt põhinõudele, ja Ametlikes Teadaannetes avaldamise tasuna ettenähtud riigilõiv (100 krooni). TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 lg 2 kohaselt võib tagaseljotsusele esitada kaja 14 päeva jooksul; tagaseljaotsuse avaliku teatavakstegemisega kättetoimetamisel võib esitada kaja kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 317 lg 5; 410; 415 lg 2, 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 18. septembril 2009. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.