Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Tamara Šabarova

Vastavalt TsMS §

lg

tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA KOSTJA SEISUKOHT

N V esitas 09.04.2007.a Ida-Virumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse SOL Eesti OÜ vastu saamata jäänud lisatasude ja toetuste maksmise nõudes. Töötaja nõuab tööandjalt (SOL Eesti OÜ) taastada rahaliste toetuste, väljamaksete ja hüvitiste tasumist kehtiva kollektiivlepingu raames, mille tööandja katkestas ühepoolselt alates 1. märtsist 2006.a, teatades, et lõpetab kollektiivlepingu tingimuste täitmise ühepoolselt, ning ei maksa edaspidi kollektiivlepinguga ette nähtud lisatasusid ja hüvitisi, esitades töötajatele tutvumiseks ja

Tsiviilasi nr 2-07-22494

allkirjastamiseks tutvumise kohta käskkirja, mis on halvendanud töötajate töö- ja materiaalset seisundit. Ida-Virumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 03.05.2007.a otsusega rahuldati avaldus osaliselt ning mõisteti SOL Eesti OÜ-lt avaldaja kasuks välja lisatasu tööstaaži eest summas 6000 krooni ning kuulutati otsus viivitamatult täidetavaks kahe kuu saamata jäänud lisatasu, summas 1020 krooni osas. Muus osas jäeti avaldus rahuldamata aegumise tõttu, kuna vastustaja esitas töövaidluskomisjonile aegumise vastuväite. 11.06.2007.a esitas SOL Eesti OÜ Viru Maakohtu Narva kohtumajale taotluse töövaidluskomisjoni läbinud töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses. Taotluses taotleb SOL Eesti OÜ aegumise kohaldamist, kuna leiab, et vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 1 on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. SOL Eesti OÜ muutis käskkirjaga kollektiivlepingujärgsete lisatasude ja hüvitiste maksmise süsteemi alates 01.03.2006.a, kuid hageja on esitanud avalduse töövaidluskomisjonile alles 2007.a. Hageja on käskkirjaga tutvunud allkirja vastu. Kostja 11.01.2008.a kohtule esitatud vastuse kohaselt jääb ta oma seisukohtade ja nõude juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 449 lg-st 3 kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Käesolev otsus käsitleb TsMS § 449 lg 3 järgi ainult hagi aegumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja, SOL Eesti OÜ on taotlenud aegumise kohaldamist. Seega hindab kohus vaid neid väiteid ja asjaolusid ning tõendeid, mis seostuvad aegumise kohaldamisega. Kohus peab esmalt vajalikuks välja selgitada, millised nõuded on hageja esitanud ja milliseid individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid tuleb nende nõuete aegumise analüüsimiseks kohaldada, sh. tuleb välja selgitada aegumise algusele kohaldatavad sätted. TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 2 kohaselt on individuaalne töövaidlus töötaja(te) ja tööandja vaheline lahkarvamus, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel. Nimetatud vaidlus lahendatakse individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse alusel. ITVS § 6 lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Sama sätestab ka TLS § 143 lg 1. 2(4)

Tsiviilasi nr 2-07-22494

ITVS § 6 lg 3 järgi on palga maksmisega nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Seega tuleb kõigepealt teha selgeks aegumise tähtaeg, tulenevalt sellest millise nõudega on tegemist, st. kas hageja on esitanud palga maksmise, või mõne muu nõude. Palgaseaduse (PalS) § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. PalS § 2 lg 4 järgi on lisatasu summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Seega on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale tehtud töö eest. PalS § 2 lg 1 kohaselt koosneb palk põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest ja juurdemaksetest. Seega palk, kui tasu võib sisaldada põhipalka, lisatasusid ja juurdemakseid. PalS § 2 lg 2 kohaselt on põhipalk töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. Lisapalk on tasu töö eest, mida töötajale makstakse väljaspool töölepingus kindlaksmääratud tööaja kestust tehtud töö eest. Kohus leiab, et lisatasu tööstaaži eest, puhkuse-, emadepäeva jms. toetust ei saa võrdsustada saamata jäänud palgaga, mille nõudmiseks on seadusandja andnud töötajale aega kuni kolm aastat. Tööstaaži eest lisatasu ja erinevad toetused ei ole seotud töötaja tehtud tööga, vaid on tööandjapoolselt kehtestatud lisasoodustused töötajatele. PalS seob töötajale tööandja poolt makstava palga selgelt töötaja tehtud tööga, st. palk on tasu tehtud töö eest. Lisatasusid aga ei maksta tehtud töö eest. Töösuhteid reguleerivatest seadustest tulenevalt on kollektiivlepingu sõlmimise eesmärgiks anda pooltele lisaks töölepingu seadusest tulenevatele õigustele täiendavaid tagatisi, mis ei tähenda aga seda, et tegemist oleks tasuga tehtud töö eest. Seega ei ole tegemist palgaga PalS-e tähenduses, millest tulenevalt ei kohaldu ITVS § 6 lg 3 sätestatud 3 aastane hagi aegumise tähtaeg, vaid kuulub kohaldamisele ITVS § 6 lg 1 (töösuhetest tulenevate rikutud õiguste kaitseks 4 kuuline nõude esitamise tähtaeg). ITVS § 7 lg 1 ja TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Palga- ja teiste nõuete aegumistähtajad algavad samal ajal, kuid aegumistähtaja pikkus on nendel nõuetel erinev. Vältimaks aegumise kohaldamist, peab töötaja muud kui palga nõuded esitama nelja kuu jooksul alates oma õiguste rikkumisest teadasaamisest. Tsiviilasja toimiku materjalidest nähtub (tl-d 74, 145 /jrk nr 57/), et hageja tutvus tööandja 30.01.2006.a. käskkirjaga, kuid ei ole aru saada millal hageja seda täpselt tegi. Samuti on toimiku materjalides tööleping nr 1153 (Ida-Virumaa tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni toimiku nr 9.02-02/738-2007 – tl 4-8), kus punkti 4 alapunktis 4.5 on kirjas, et palka makstakse 2 korda kuus 6-9 ja 21-24 kuupäeval igakuiselt (Ida-Virumaa tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni toimiku nr 9.02-02/738-2007 – tl 6). Seega pidi hageja oma õiguste rikkumisest teada saama palga maksmise päevadel. Käskkirja kohaselt lõpetas tööandja toetuste ja hüvitiste maksmise alates 01.03.2006.a. Siit tulenevalt pidi hageja oma õiguste rikkumisest 3(4)

Tsiviilasi nr 2-07-22494

teada saama järgneva kuu palgapäeval. Seega algas hagi aegumise tähtaeg hiljemalt 25.04.2006.a-l kell 00.00 ning lõppes tulenevalt ITVS § 6 lg 1 sätestatud 4 kuulisest tähtajast 25.08.2006.a kell 24.00 (TsÜS §-d 135 lg 2 ja 137 lg 1). Avaldus töövaidluskomisjoni on esitatud 09.04.2007.a, seega peale aegumistähtaega. Eeltoodust tuleneb, et hagi on aegunud ja seega hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus leiab, et nõue on aegunud, on käesolev otsus TsMS § 449 lg 3 alusel lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle. Vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (RKTKo 3-2-1-8-07 ja 3-2-1-101-07). TsÜS § 142 lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, kannab menetluskulud hageja, kelle kahjuks otsus tehti (hageja menetluskulud jäävad hageja kanda, kostja menetluskulud kannab hageja). TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab kostjale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 449, 452-453, 630 ja 632.

Tamara Šabarova Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.