Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

vajalikud dokumendid asja asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 28.08.2008 esitas AS Era Liisingu Inkassoteenused (reg.kood 10625474)) Viru Maakohtusse hagi T L`i vastu võlgnevuse – 27 326.12 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja on omandanud nõude T L`i vastu summas 27 327.12 krooni. Nõude loovutamise aluseks on OÜ SMS Laen (esialgne võlausaldaja) ja Era Liisingu Inkassoteenused AS ́i vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr 061206 (06.12.2006). Hageja nõudis kostjalt nii suuliselt kui ka kirjalikult võlgnevuse likvideerimist, kuid kostja hageja pöördumistele ei reageerinud. SMS Laen OÜ ja T L sõlmisid interneti vahendusel 07.01.2007 lepingu nr 27179, mille alusel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta kiirlaenu. 07.01.2007 esitas kostja laenutaotluse 3000 krooni saamiseks 30 päevaks intressiga 700 krooni laenu perioodiks. Esialgne võlausaldaja rahuldas esitatud taotluse ja kandis samal päeval kostja pangakontole 3000 krooni. Kostja kohustus laenusumma koos intressidega tagasi maksma hiljemalt 06.02.2007, kuid kostja ei ole laenulepingut nõuetekohaselt täitnud. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud meeldetuletustega T L`i poole, paludes võlgnevuse tasuda. Nõue loovutati hagejale koos kõikide seadusest ja lepingust nr 27179 p 12 ja nõude loovutamise lepingust 061206 tulenevate õigustega. Hageja poolt hagiavalduses märgitud nõude summa koosneb tagastamata laenu põhiosast summas 3000 krooni, tasumata intressist (lepingu p 4.2.3 – 1,0% päevas) seisuga 28.07.2008 kokku 13 257.12 krooni; tasumata viivisest (lepingu p 13 järgi – 0,50% päevas tähtaegselt tasumata summast) seisuga 28.07.2008 vastavalt 8 070 krooni; leppetrahvist (lepingu p 14 alusel kuni 50% kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust) 1 500 krooni; nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud (lepingu p 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 alusel nõudekirjade väljastamisel kantud kulud, kirja väljastamine – 150 krooni, korduv nõudekiri – 350 krooni, hagiavalduse kohtusse esitamise kulu – 1000 krooni), s.o. kogusummas 1500 krooni. Seisuga 28.07.2008 moodustas kostja võlgnevus hageja ees kokku 27 327.12 krooni. Samuti palub hageja jätta asjas esinenud menetluskulud kostja kanda. Hageja tugineb nõude õiguslikul põhjendamisel VÕS § 8 lg 1, 396 lg 1, 8 lg 2, 76 lg 1, 82 lg 7, 100, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, 113 lg 1, 158 lg 1, 397 lg 1 ja 164 sätestatule. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid - leping nr 27179, maksekorraldus summa ülekandmisest, võlateatised, nõude loovutamise leping, teenuse kasutamise leping, lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaat, esindaja volitusi tõendavad dokumendid, maksekorraldus riigilõivu summas 1750 krooni tasumisest.

Kohtumenetluse käik Kohus võttis hagi 01.09.2008 korraldava määrusega menetlusse ja väljastas kostjale tutvumiseks ning kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastust ei esitatud.

II. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohus määras hagi läbivaatamiseks kohtuistungil, andes nii kostjale võimaluse osaleda tema kohtuasja läbivaatamisel ja olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohtuistungile 26.05.2009 26.05.2009 kostja ei ilmunud, kohtukutse kätteandmise kohta andmed kohtul puudusid. Kohtukutse tagastati kohtule „tähtaja möödumisel“. Kohus määras hagi läbivaatamiseks uue kohtuistungi aja. Kohtuistungile 07.08.2009 kostja samuti ei ilmunud. Kohtukutse on kostjale isiklikult kätte antud tööandja vahendusel 18.06.2009. Kohtuistungile mitteilmumise põhjustest ei ole kostja kohtule teatanud. Hageja taotleb tegemist. taotleb kostja kohtusse mitteilmumise tõttu asjas tagaseljaotsuse tegemist Samas peab hageja võimalikuks vähendada hagiavalduses esitatud nõuet intresside osas, mistõttu nõudeks jääb lepingu perioodi eest nõutud intress summas 700 krooni. Samuti loobub hageja leppetrahvi nõudest summas 1500 krooni ja hagiavalduse esitamise eest nõutud summast 1000 krooni. Hageja vähendab ka võla loovutamisest ja nõudekirjade väljastamisest tulenevat kulude nõuet, milleks jääb 350 krooni. Hageja jääb aga esitatud viivisnõude summas 8 070 krooni hüvitamise juurde, põhjendades viivisnõuet asjaoluga, et kostja ei ole tasunud võlgnevuse tekkimisest alates kuni käesoleva ajani ühtegi summat, samuti ei esita hageja kuni kohtuotsuse täitmiseni täiendavat viivisnõuet. Kokku jääb hageja poolt vähendatud nõudeks kostjalt 12 120 krooni väljamõistmine. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, s.o. summas 1750 krooni. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kuna kostjal on käesolevas asjas olnud piisavalt aega oma vastuväidete esitamiseks, siis ei pea kohus põhjendatuks kohtuistungi edasilükkamist ning rahuldab hageja taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on saatnud kostjale kohtukutse allkirja vastu kätteandmiseks. Kostja on kohtukutse isiklikult vastu võtnud, kuid vaatamata kohtukutse väljastamisel märgitud hoiatusele TsMS § 410 alusel kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgedest, ei ole kostja kohtuistungile ilmunud ega mitteilmumise põhjust teatanud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud, mistõttu kohus ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja laenusaajana on jätnud oma kohustuse laenuks saadud rahasumma tagastamisel täitmata, siis on ta rikkunud lepingut ning hageja võlausaldajana võib VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kostjalt kui kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus-või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Nõude loovutamise õiguse ja alused sätestab VÕS § 164. Hagejal on TsMS § 206 tulenevalt õigus muuta hagi eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist; kostjal on õigus hagi õigeks võtta. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja poolt kohtus vähendatud ja täpsustatud ulatuses, s.o. summas 12 120 krooni. Hageja nõutud summa vähendamine ei kahjusta kostja huve, mistõttu asja lahendamine tagaseljaotsusega on võimalik hagiavalduses märgitud asjaoludel.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamisel hageja poolt vähendatud ulatuses tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt jätta kostja kanda vastavalt vähendatud nõudele. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja menetluskuludeks on vastavalt hageja esindaja poolt kohtuistungil nimetatule riigilõiv summas 1750 krooni, milline summa on tasutud kogu nõudelt. Riigilõivu tasumist tõendab maksekorraldus 01.08.2008 nr 1745. Hagiavalduse osalisel rahuldamisel, s.o. (12 120 : 27 327.12 krooni) x 100 = 44,35 % ulatuses, kuulub kostjalt hageja menetluskulude katteks väljamõistmisele summas (0,4435 x 12 120) = 776.13 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 10. septembril 2009.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.