Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik

vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 31.03.2009 esitas AS Eesti Krediidipank Viru Maakohtusse hagi U R`I vastu 12 350.93 krooni põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 01.12.2006 laenulepingu nr 17759, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 50 000 krooni laenusumma tagastamise lõpptähtajaga 15.12.2008. Lepingu p 2.3 järgi oli intressimäär 18% aastas. Laenumakse igakuine tasumise tähtpäev oli iga kuu 15.kuupäev. Lepingu p 2.6 järgi on tasumata laenumaksete viivise määraks 0,1% päevas. Alates veebruarist 2008.a. tekkisid kostjal laenumaksete tasumisel viivitused . Seoses laenu tagastamise lõpptähtpäeva saabumisega on lepingust tulenevad kohustused muutunud täies ulatuses sissenõutavaks alates 15.12.2008. Seisuga 26.03.2009 võlgneb kostja hagejale laenulepingust tulenevalt põhivõlga summas 12 350.93 krooni, intresse summas 2 710.64 krooni ja viiviseid summas 2 797.87 krooni, s.o. kokku summas 17 859.44 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 8, 76 lg 1, 82 lg 1, 108, 158 lg 1 ja TsMS § 367 sätetele ja taotleb kostjalt kokku võlgnevuse katteks 17 859.44 krooni väljamõistmist, samuti alates 27.03.2009 viivist 0,1% tasumata põhivõlast päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid - laenulepingu nr 17759 koopia koos üldtingimustega, konto väljavõte laenusumma ülekandmisest kostja arvele, intresside ja viivise arvestus, hageja esindajale välja antud volikiri maksekorraldus riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel“. Kohtumenetluse käigus tuvastati, et kostja elab käesoleval ajal tegelikult välismaal – xxxx. Nimetatud aadressil on kostja hagimaterjalid kätte saanud isiklikult 04.06.2009.

Hagimaterjalide väljastamisel kohustati kostjat esitama hagile kirjalik vastus 30 päeva jooksul materjalide kättesaamisest alates. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal oli 06.07.2009. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, välismaal elavale isikule materjalide kättetoimetamisel – 28 päeva; seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tagastamata laenu lepingus sätestatud summas ja tähtajaks. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses ning kostjalt kuulub väljamõistmisele kokku 17 859.44 krooni, sellest põhivõlgnevust summas 12 350.93 krooni, intressivõlg summas 2 710.64 krooni ja viivis summas 2797.87 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 27.03.2009 määras 0,1% tagastamata põhinõudest päevas kuni põhisumma laekumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista.

Hageja on esitanud taotluse menetluskuluna kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu ( 3 000 krooni) väljamõistmiseks. Nimetatud summas menetluskulu taotluse rahuldamine on põhjendatud: riigilõivu on tasutud vastavalt riigilõivuseaduses sätestatud määras. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 04. septembril 2009. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.