lk 1
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
24. juuli 2009
Haapsalu
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-07-52353
Hagi ese
H L hagi V-L L vastu lepingu kehtetuks tunnistamiseks
Menetlusosalised
Hageja H L ( hageja lepinguline esindaja volikirja alusel Ants Nõmmik (AB Tibar & partnerid OÜ Pärnu osakond, Rüütli 14-203 Pärnu 80010, e-post: [email protected], kostja V-L L ( ), kostja esindaja Neeme Sild (õigusbüroo Neeme Sild OÜ Posti 26, Haapsalu 90504 [email protected] ) kolmas isik A L (
Asja läbivaatamise kuupäev
15. juuli 2009
Resolutsioon Rahuldada hagi osaliselt . Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 24. oktoobril 2007.a. Haapsalu notari Eha Naudi büroos ametitoimingute registri nr. VVVV all registreeritud L kinnistu , registriosa nr. CCCCC, K küla, H vald, Läänemaa, isikliku kasutusõigusega koormamise, kinke ja asjaõigusleping. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui
lk 2 viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
18.12.2007.a. esitas H L kohtule hagi V-L L vastu lepingu kehtetuks tunnistamiseks. Asjast puudutatud isikuna soovis hageja kaasata võlgniku A L. Hagiavalduse kohaselt rahuldas Pärnu Maakohus oma 06.06.2005.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-402/2005 H L hagiavalduse A Li vastu lastele elatise nõudes ning mõistis A Lilt välja elatise summas 1345 krooni alates 09. maist 2005.a. kuni laste täisealiseks saamiseni, poeg M L ülalpidamiseks ja tütar M L ülalpidamiseks. Nimetatud kohtuotsuse tagamiseks seadis kinnistusosakond 12.07.2005.a. kohtutäitur Igor Prigoda kinnistamisavalduse alusel keelumärked A Lile kuuluvatele kinnistutele, registriosa nr MMMMM L kinnistu ja registriosa nr NNNNNNN P 2 kinnistu, täieliku käsutamise keelamise tagamiseks H L kasuks. Kuna mitme kalendriaasta jooksul ei suutnud kohtutäitur Igor Prigoda A Lilt kätte saada järjest suurenenud elatise võlgnevust, siis loobus H L nimetatud kohtutäituri teenustest ja pöördus kohtutäitur Rocki Alberti poole. Kohtutäitur Rocki Alberti 14.11.2007.a. teatest täitemenetluse kohta nähtub, et täitur esitas A Lile täitmisteate koos lisadega 18.10.2007.a. andes elatise võlgnevuse, milline moodustas seisuga 30.09.2007.a. summa 77 203,00 krooni, vabatahtlikuks täitmiseks aega kuni 28.10.2007.a. 29.10.2007.a. võlgniku vara kontrollimisel selgus, et A L on 24.10.2007.a. kinnistamisavalduse alusel kaks kinnistut võõrandanud enda ema V-L Li (edaspidi kostja) nimele. Kusjuures A L esitas 29.10.2007.a. kohtutäiturile avalduse sooviga vaidlustada võlgnevust. Eelnevast selgub üheselt mõistetavalt, et nii kostja V-L L kui ka A L, olles mõlemad teadlikud H L nõudest lähtuvalt ülalnimetatud Pärnu Maakohtu otsusest, tegid teadlikult tehingu selleks, et kahjustada H L kui sissenõudja seaduslikke huve. Asjaolu, et ka V-L L kui A Li ema ja seega lähikondne, on teadlik nii Pärnu Maakohtu 06.06.2005.a. otsusest kui ka sellest, et käesoleval ajal on Pärnu Maakohtu (kohtunik Maili Tartu) menetluses H L elatise suurendamise nõue A Li vastu, kinnitab muu hulgas ka V-L Li tihe ning eelkõige telefoniline suhtlemine Pärnu Maakohtuga. Lähtuvalt eeltoodust ja Täitemenetluse seadustiku §-de 187 lg 1, 187 lg 2, 188 lg 1, 188 lg 2, 189 lg 1, 195 lg 1 alusel taotleb hageja tunnistada kehtetuks 24.10.2007.a. Haapsalu notar Eha Naudi büroos Notari ametitoimingute raamatu registris nr VVVV all registreeritud kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise avaldus kinnistute kinkeleping ja asjaõiguslepingud.
Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel on kinkeleping sõlmitud heauskselt, kuna A L ei ole osalise töövõimetuse tõttu võimeline kinnistut valitsema ja andis sellega õigused emale (kostja). Kinkeleping ei ole sõlmitud lastele elatise maksmise kohustusest kõrvale hoidumiseks. A L on töövõimetuspensionär ja maksab lastele igas kuus elatisraha 300 krooni kuus (pension 629 krooni). Kinnistud olid elatise nõude täitmiseks kohtutäituri poolt arestitud ajavahemikus 02. 08. 2005 – 16. 10. 2007, kuid kohtutäitur ei suutnud neid enam kui 2 aasta jooksul võõrandada. Samuti ei olnud H L nõus 2007.a. P kinnistut võla katteks enda omandisse võtma.
lk 3
Kui täitur ei suutnud kahe aasta jooksul kinnistuid müüa, siis ei saanud selle kinnistu tasuta võõrandamine ja isikliku kasutusõigusega koormamine kahjustada sissenõudja huve. Seega puudub tagasinõudmise alus TMS § 187 lg. 1 järgi. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Kostja kinnistas, et on nõus kompromissiga. Kohtukulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja soovis kinnistu võõrandada, et elatise võlga maksta ja taotles keelumärke tühistamist kinnistusregistrist.
Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 06. juuni 2005.a. otsusega nr. 2-402/2005 rahuldas Pärnu Maakohus hageja H L hagi ja mõistis A Lilt välja elatise M ja M L ülalpidamiseks alates 09. maist 2005 1345 krooni lapse kohta kuus. Kuna A L elatist kohtuotsusega määratud suuruses ei maksnud, pöörati otsus täitmisele ja võlgnevuse tagamiseks seati A Lile kuulunud kinnisasjadele , registriosa numbrid MMMMM ja NNNNNNN käsutamise keelumärked. Kohtutäituri vahetumisega kustutati keelumärked registrist 26. 10. 2007.a./t.l. 25/. Uus kohtutäitur alustas menetlust võla sissenõudmiseks 11. 10. 2007, elatise võlg sel hetkel oli 77 203 krooni. 29. oktoobril 2007 kontrollis kohtutäitur registritest võlgniku vara ja avastas, et 24. oktoobril 2007 on A L kinnistud võõrandanud oma emale V- L Lile /t.l. 36/.
lk 4 Võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse § 117 kohaselt. Pankrotiseaduse § 117 järgi on võlgniku lähikondseks tema ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad. Täitemenetluse seadustiku § 189 lg. 1 järgi kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. A L, olles teadlik tema suhtes toimuvast täitemenetlusest elatise võla sissenõudmiseks, võõrandas vaidlusaluse kinkelepinguga talle kuuluvad kinnistud, teades, et peale seda ei saa täitur elatise võla sissenõudmiseks pöörata nõuet talle kuulunud kinnistutele. Võlgnevuse sissenõudmisest teadis eelduslikult ka kinnistute omanikuks saanud V-L L (kostja). Seetõttu tunnistab kohus kinkelepingu kehtetuks. Asja kohtuliku menetluse käigus on V- L L müünud ära ühe talle kingitud kinnistu , P 2 asukohaga Nehatu küla, H vald, Läänemaa ja kinnistu müügist saadu arvel maksnud osaliselt ära A Li poolt tasumata elatise võla. See tähendab, et nimetatud kinnistu omanik on vahetunud. Kinnistu kinkelepingu kehtetuks tunnistamine ei vii hagejat soovitud tulemuseni ja seetõttu jätab kohus kinkelepingu selle kinnistu osas jõusse. Kolmas isik A L ei ole endiselt asunud täitma oma elatise maksmise kohustust ja tema võlgnevust elatisena on 77 000 krooni. Elatise võlgnevuse sissenõudmiseks jätkub täitemenetlus. Seni ei ole sissenõude pööramisega võlgniku varale kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist See tähendab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tunnistab kehtetuks 24. oktoobril 2007.a. Haapsalu notari Eha Naudi büroos ametitoimingute registri nr. VVVV all registreeritud L kinnistu , registriosa nr. CCCCC, K küla, H vald, Läänemaa, isikliku kasutusõigusega koormamise, kinke ja asjaõiguslepingu. Täitemenetluse seadustiku § 117 lõike 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale. Tagasivõitmise õiguslikele tagajärgedele kohaldatakse pankrotiseaduse § 119 lõigetes 2–4 sätestatut. Kohus on aasta jooksul püüdnud pooli suunata kokkuleppele, kuid tulemusteta. Kohus on A Lile selgitanud, et juhul kui ta seoses töövõimetusega ei suuda elatist maksta, on tal võimalik esitada kohtusse hagi elatise vähendamise või elatise maksmisest vabastamise nõudes. A L seda teinud ei ole ja on asunud teadlikult elatise maksmisest kõrvale hoiduma. Võlausaldaja huvide kaitseks peab kohus vajalikuks tunnistada vaidlusaluse leping osaliselt (seni kingisaaja poolt võõrandamata kinnistu osas) kehtetuks. TsMS § 163 lg. 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
lk 5 Pooltel on võimalus lõpetada menetlust kompromissiga, kui kompromissileping sõlmitakse enne kohtulahendi jõustumist. Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.