Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohustada võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalema võlgniku likvideerijat. Võlausaldajatel teatada haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldusele kirjutab alla esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi, juriidilistel isikutel tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg.1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse halduri poolt esitatud pankrotimääruse alusel märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohtumäärus tehakse teatavaks 22.07.2009 kell 13.00. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Pankrotimäärus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Viru Maakohtu registriosakonnale. Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Võlgniku avaldus Viru Maakohtu menetlusse saabus 26.05.2009 võlgniku avaldus AS Sado Kaubahoov pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on oluliselt muutunud võlgniku peamiseks tegevusalaks olnud ehitusturg ja tulenevalt uute ehitsprojektide vähesusest, otsustas võlgniku aktsionär 01.09.2008 ettevõtte tegevuse lõpetada ja algatada likvideerimismenetluse. Võlgnik omab nõuet OÜ Tarva Keskus vastu summas 2,2 miljonit krooni, mille tagamiseks on seatud ka hüpoteek ja nõuet AS Rakvere Universaal vastu summas 653 851.99 krooni, mille suhtes on pooleli kohtuvaidlus. Viru Maakohtu poolt võlgniku jaoks negatiivse otsuse vaidlustamiseks vajaliku riigilõivu tasumiseks võlgnikul vahendeid ei jätku, mistõttu on vajalik alustada pankrotimenetlust, mis omakorda võimaldab otsuse vaidlustamiseks vajaliku riigilõivu osas taotleda riigipoolset menetlusabi. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid nõuete rahuldamiseks. Eelnimetatud kohtuasja võlgniku kasuks lahenemisel suudaks võlgnik kõik nõuded rahuldada. Võlgade summa on kasvanud 5,7 miljoni kroonini, millest võlgnik tunnistab nõudeid summas 499 086.34 krooni

Varadeks on raha kassas summas 7485 krooni ja eelnimetatud kaks nõuet. Võlgnik kinnitab, et on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Ajutise halduri aruanne Likvideerimismenetluses on AS Sado Kaubahoov (likvideerimisel) vastu nõuded esitanud alljärgnevad isikud:

III VARAD

IV MAKSEJÕUETUSE PÕHJUSED

Võlgniku põhitegevuseks oli üldehitus- ja remonttööd. Võlgniku raamatupidamine puudub. On esitamata 2007, 2008 majandusaasta aruanded. 04.02.2009 toimus Rakvere vallas, OÜ Lehovainule kuuluvas kontorihoones tulekahju ( Lisa 1) ja võlgnik on esitanud likvideerimisavalduse ja likvideerija on alates 04.09.2008 T R , siis ajutisel halduril ei ole võimalik anda raamatupidamisele hinnangut eelnevale majandustegevusele. Ajutine haldur võttis pankadest arvelduskontodest 2007, 2008 ja 2009 aasta väljavõtted, mille põhjal võib öelda, et toimus tavapärane majandustegevus kuni likvideerimismenetluse alustamiseni. Tavapärased majandustegevuse kulutused, palgad töötajatele ja maksud maksuametile. Võlgnik ei ole taastanud raamatupidamist. Võlgniku on teostanud mitmeid suuremaid ja väiksemaid ehitusobjekte nii Eestis kui Soome Vabariigis. 2005. aasta lõpuks lõpetas võlgnik tegevuse Soomes ja keskendus

ehitusobjektidele Eestis, eelkõige Rakveres asuva korterelamute arendusprojekti rajamisele. 2007. aastal valmisid Rakveres võlgniku ehitatud neli kortermaja. Samas muutus ka ehitusturg alates 2007. aastast oluliselt. Tulenevalt uute ehitusprojektide vähesusest otsustas aktsionär 01.09.2008.a. otsusega ettevõtte tegevuse lõpetada ja algatada likvideerimismenetlus. Võlgnik omab tunnustatud I järgu nõuet OÜ Tarva Keskus (pankrotis) vastu summas 2 290 959 krooni, mille tagamiseks on seatud ka hüpoteek. Käesoleva seisuga on raske hinnata kui suures ulatuses nõue rahuldatud võib saada. Võlgnik omab nõuet AS Rakvere Universaal vastu summas 653 851,99 krooni. Viru Maakohtu 08.05.2009.a. otsusega on Viru Maakohus jätnud võlgniku hagi AS Rakvere Universaal vastu rahuldamata ja rahuldanud AS Rakvere Universaal vastuhagi summas 833 120,39 krooni. Võlgnik on seisukohal, et kohtuotsus on ebaõige ja otsusele on esitatud apellatsioonkaebus ja kuna võlgnikul puuduvad hetkel vahendid apellatsioonkaebuse riigilõivu tasumiseks, siis on likvideerija koos ajutise halduriga taotlenud riigilõivu tasumise pikendamist.(Lisa 2) Pankrotimenetluse algatamisel on võimalik taotleda riigilt menetlusabi riigilõivu tasumiseks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid, mille arvelt nõudeid rahuldada. Esitatud apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 08.05.2009.a. otsusele on ringkonnakohtus potentsiaalne maakohtu otsuse tühistamise võimalus ja võlgniku hagi rahuldamine, siis võib osutuda tõenäoliseks ka kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamine.

V ARVAMUS

Võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mida tõendab likvideerija pankrotiavaldus. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlausaldajatele võlgnevuste tasumiseks. Samas on võlgnikul vara, et rahuldada kas osaliselt või kaugemas perspektiivis riigi majandusliku olukorra paranedes täielikult kõigi võlausaldajate nõuded. Praegu ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kuna majandustegevus on lõpetatud ja on alustatud likvideerimismenetlust, mis omakorda on viinud pankrotiavalduse esitamiseni võlgniku poolt. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kõigi võlgade tasumise võimalused ehk pankroti vältimise võimalused puuduvad. Ennatlik on praegu otsustada, kas maksejõuetuse põhjusteks võivad olla raske juhtimisviga, pankrotikuritegu või muu asjaolu ning pankroti väljakuulutamise korral otsustatakse need küsimused edasise pankrotimenetluse käigus. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg. 1, 2; § 3 lg.1,2; § 10 lg.1,2,3,4; § 31 lg. 1, 2, 5, 6, 7 esinevad alused äriühingu pankroti väljakuulutamiseks ning seega palub ajutine haldur kohtul välja kuulutada AS SADO KAUBAHOOV /likvideerimisel/ pankrot. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõeutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg.2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Lähtudes ajutise halduri aruandes toodud andmetest on ilmne, et võlgnik ei suuda võlgnik katta oma varaga kohustusi ja kuivõrd aktiivne majandustegevus on lõppenud, siis on ka ebareaalne vabade vahendite tekkimine võlgade tasumiseks. Samas menetluse raugemiseks alust ei ole, sest vähemalt pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks on vara olemas. Esitatud arvandmete alusel, ja arvestades ka võlgniku kinnitust, et äriühing on pankrotis, leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Maksejõuetuse põhjused on aktsepeeritavad ajutise halduri aruandes toodud kujul.

Võlgnikul ei ole vastuväiteid, et haldurina jätkab Hele K . Koos ajutise halduri aruandega on esitatud taotlus tasuna 15 000 krooni kinnitamiseks ja väljamaksmiseks büroo kaudu. PankrS § 23 lg.1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg.3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna alates 01.01.2009 on pankroti väljakuulutamisel kohtulahendi vormiks endise otsuse asemel määrus, ei näe kohus vastuolu selles, kui nn. lahendmäärus sisaldab ka regulatsiooni ajutise halduri tasu ja kulude osas. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtumäärus jõustus 07. augustil 2009.a Nooremreferent

M.Leimann I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.