Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tunnistaja S. R. ütlustega on tõendatud hageja väide selles, et ta suhtles vaidlusaluse lepingu sõlmimise ja täitmise käigus kostja projektijuhtide A. V. ja S. S.ga. Kumbki nimetatutest ei teatanud talle vajadusest kooskõlastada tellimusega seonduv kostja juhatuse liikmega. Tunnistaja andis ütlusi ka selles, et ta viibis piirdeaedade saabumise ajal Jõelähtme festivali toimumise paigas, kus võttis transporditeenuse vastu ning andis piirdeaiad üle S. S. poolt nimetatud isikutele. Seega on kostja volitatud esindaja kinnitanud lepingu alusel saadu vastuvõtmisega esindusõiguse olemasolu ja lepingu sõlmimist. E-kirjadega on tõendatud hageja väide selles, et poolte vahel oli lepingu sõlmimine hagis esile toodud viisil tavaline. Kostja esindaja A. V. on muu hulgas väljendanud teenusega rahulolu, millest saab järeldada valitud suhtlemise viisi ja lepingu vormi sobivust. Hageja on poolte praktika (nii varasema kui ka hilisema) tõendamiseks esitanud arved ja elektroonilise kirjavahetuse, mis on tellimuse esitamiseks ja nõustumuse andmiseks tahteavalduste esitamise viisilt sarnased. Kostja ei ole tõenditega kuumutanud hageja väiteid poolte praktika kohta. Kostja väide selles, et lepinguid kostja nimel sõlmib üksnes juhatuse liige, ei ole esitatud tõenditega kooskõlas. Kostja ei ole esitanud lepinguid, millised oleksid kostja töötajate poolt e-kirjade ja suuliste läbirääkimiste kaudu ettevalmistatud tingimustel sõlmitud kostja juhatuse liikme poolt. Kostja esitatud kirjavahetus hagejaga tõendab küll asjaolu, et hageja on pidanud tellimuste esitamisel kirjavahetust ka vahetult kostja juhatuse liikmega, kuid sellest ei saa teha järeldust, et üksnes viimase kaudu tehinguid vormistatigi. Kostja poolt esitatud kirjavahetus tõendab samuti hageja poolt esile toodud lepingu sõlmimise viisi. Kostja esindaja S. S. 14.08.2007 e-kirjast ei saa teha järeldust, et vaidlusalune leping sõlmiti hageja ja ürituse peakorraldaja vahel. Vastupidiselt tuleneb kostja esindaja kirjast ettepanek esitada arve peakorraldajale kostja ja peakorraldaja kokkuleppe alusel. Selline kokkulepe ei ole aga hagejale siduv. Võla ülekandmine saab toimuda üksnes võlausaldaja nõusolekul (VÕS § 175). Kostja esitatud 07.08.2007 leping nr 20070806 on sõlmitud teiste isikute vahel ja selle sisu ei saa üle kanda hageja ja kostja vahelistele suhetele. Kas ja millises ulatuses hõlmas või pidi hõlmama kostja ja peakorraldaja vaheline leping pooltevahelise lepingu sisu, ei mõjuta kostja ja hageja vahelist õigussuhet. Ka ei mõjuta selle tehingu makserežiim kostja maksekohustust hageja ees. Eeltoodu põhjal on hageja tõendanud kostjaga rendi- ja transporditeenuse osutamise lepingu sõlmimise. Kostja vastuväited on otsitud ja suunatud maksekohustusest vabanemise põhistamisele. Kostja on küll erinevatel põhjendustel püüdnud tõrjuda menetlusest hageja tõendeid, kuid ei ole ise esitanud tõendeid, mis kummutaksid hageja väiteid. OÜ Veopluss 13.08.2007 arvest TR/08/395, OÜ Antamo 09.08.2007 arvest nr 1024 ning saatelehest C–361 ja OÜ Abiveod arvest nr 3832 nähtub hageja tellimusel piirdeaedade tõste- ja transporditeenuse osutamine 09.08.2007. Kokkulepe piirdeaedade koguses on tõendatud tunnistaja ütlustega, elektroonilise kirjavahetusega ja maastiku plaaniga, mis kogumina kinnitavad hageja väiteid kokkuleppe sisu osas. Hageja on esitanud kostjale tasunõude. 17.08.2007 arve nr 71861 on kooskõlas lepinguga. Arve on esitatud renditasu ja transporditeenuse tasu maksmiseks. Arvel näidatud maksetähtaeg on sarnane poolte tavalisele praktikale. Seega muutus kostja maksekohustus sissenõutavaks 01.09.2007. Kostja arvet tasunud ei ole. Hageja kohustuse täitmise nõue on põhjendatud ja tõendatud. Samuti on hageja viivitusintresside nõue põhjendatud. Hageja on viivise nõude esitamisel lähtunud

seadusjärgse viivitusintressi määrast, mis kostja viivituse perioodil oli 11% aastas ehk 0,0301369% päevas. Kostja täitmata maksekohustus on 61 823 krooni, millest viivis on 18,63 krooni päevas. Hageja on esitanud viivise nõude kuni 04.11.2008, s.o 431 päeva eest, mis teeb viivitusintresside kogusummaks 8029, 53 krooni. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning vääralt hinnanud tõendeid. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et S. S.l oleks olnud volitus sõlmida lepinguid kostja nimel. Puuduvad ka üheselt mõistetavad tõendid selle kohta, et leping üldse sõlmiti ning et hageja seda kostja suhtes ka täitis. Kuigi kostja küsis hagejalt hinnapakkumist, siis reaalselt lepinguni pooled ei jõudnud. S. S.l puudusid volitused lepingute sõlmimiseks kostja nimel. Kohtu väide nagu ei oleks A. V. kunagi öelnud, et vaid temal on volitus kostja esindamiseks, on arusaamatu. A. V. ei ole kunagi väitnud ka seda, nagu oleks S. S.l olnud volitus kostja esindamiseks. Seda ei ole kunagi väitnud ka S. S. ise. TsÜS §-dest 115 ja 116 ei tulene nagu võiks iga töötaja poolt tehtud tehingu lugeda automaatselt ettevõtte nimel tehtuks. Sellisteks tehinguteks saab lugeda vaid neid, mis tehti igapäevaste tööülesannete täitmise käigus. Toimikust ei nähtu, et S. S. tööülesandeks oleks olnud lepingute sõlmimine. S. S. oli projektijuht, kelle ülesandeks oli ürituste toimumise kohtades töid organiseerida (püstitada lava ja telgid, paigutada mööbel jne), samuti küsis ta paaril korral hinnapakkumisi. Tunnistaja S. R. ei andnud samuti ütlusi, millest võiks teha järeldusi S. S. volituse olemasolu kohta. S. R. kinnitas, et peale kõnealuse juhtumi oli ta S. S.ga ühel korral kokku puutunud ürituse toimumispaigas, kus viimane tegeles lava püstitamise organiseerimisega ning lisaks oli ta ühel korral saatnud S. S. meilile hinnapakkumise. S. R. ei osanud nimetada ühtegi lepingut, mille S. S. oleks sõlminud kostja nimel. Seega puuduvad vähimadki tõendid nii selle kohta, nagu oleks S. S.l olnud volitus sõlmida kostja nimel lepinguid, kui ka selle kohta, nagu oleks hageja võinud taolise volituse olemasolu eeldada varasemast pooltevahelisest praktikast. Samuti ei nähtu S. S. volitus lepinguid kostja nimel sõlmida kostja esitatud rendilepingust nr 20070806, milles S. S.t on nimetatud kostja esindajaks lepingu sõlmimisel ning kontaktisikuks lepingu täitmisel. Tegelikult tähendab see vaid seda, et S. S. oli isikuks, kes kostja nimel tegi ettevalmistavaid töid lepingu sõlmimiseks ning oli hiljem kontaktisikuks lepingu täitmisel tõusetunud probleemide lahendamisel. Seda kinnitab ka fakt, et hoolimata sellest, et lepingus nimetatakse S. S.t kostja esindajaks lepingu sõlmimisel, kirjutas sellele alla ikkagi juhatuse liige

M. B..

Maakohus on 07.08.2007 lepingut nr 20070806 analüüsinud väga pealiskaudselt. Nimetatud lepingust nähtub üheselt, et kostja sõlmis ürituse korraldajaga lepingu, millega andis rendile rea esemeid, kuid mitte piirdeaedu. Kõikide rendile antud esemete eest nõudis kostja 100% ettemaksu, kuna olid teada raskused ürituse korraldamisel. Analüüsides tõendeid, ilmneb üheselt, et hageja väited piirdeaedade tellimisest kostja poolt ei ole kooskõlas mõistlikkuse põhimõttega. Piirdeaedu oleks kostjal olnud hagejalt mõtet tellida vaid siis, kui ürituse korraldaja oleks kostjalt seda tellinud. Samuti oleks kostja ka selle teenuse eest ettemaksu nõudnud. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus hagi rahuldamise põhjendusi, sest nõustub esimese astme kohtu vastavate põhjendustega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et ei nõustu apellandi väitega tõendite ebaõige hindamise kohta. Maakohus on käsitlenud kõiki tõendeid piisava põhjalikkusega ning neile tugineva hinnangu põhjal kujundanud oma siseveendumuse ja teinud otsuse, millega ringkonnakohus nõustub. TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõene või mitte, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Hagiavaldusele lisatud e-posti teel peetud kirjavahetus (tl 12-15) kinnitab üheselt pooltevahelist lepingulist suhet ning samasisulise suhtluse varasema praktika iseloomu. Maakohus on neid tõendeid õigesti hinnanud ning leidnud, et kostjal on kohustus saadud teenuse eest hagejale tasuda. Kostja poolt kolmanda isikuga (ürituse korraldajaga) 07.08.2007 sõlmitud leping ei vajanud kohtupoolset põhjalikku analüüsimist, nagu apellant ekslikult märgib. Asjaolu, et sellest lepingust nähtub, et kostja nõudis ürituse korraldajalt rendile antud esemete eest ettemaksu, millest võib teha järelduse, et kostja oleks seda nõudnud ka piirdeaedade eest, kui korraldaja oleks neid tellinud, ei oma käesolevas vaidluses tähtsust. Maakohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. TsÜS § 116 kohaselt võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Kui tehingu on teinud majandusvõi kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majanduses- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 ja § 173 lg-st 1 jätab ta menetlusosaliste kahes kohtuastmes kantud menetluskulud kostja kanda.

Ü. Jänes

R. Allikvere

U. Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.