Tsiviilasi nr.2-08-22162/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 24.november 2008 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi OÜK hagi OÜ MB vastu kohustuse täitmiseks 61 832.00 krooni viivitusintresside nõudes ja menetluskulude hüvitamises
väljamõistmises,
hageja OÜ K , reg. XXX, asub XXX, menetluses osales seadusjärgne esindaja, KI kostja OÜ MB , reg. XXX, asub XXX, menetluses osales volitatud esindaja, A Hõbe asjaolud OÜ K transportis 9.augustil 2007 piirdeaia detailid (1500 jm) ja aiamoodulid Jõelähtmel kavandatud festivali toimumise paika ning korraldas vajaduse möödumisel nende tagastamise. OÜ K esitas 17.augustil 2007 OÜ-le MB arve nr. 71861 piirdeaedade ja aiamoodulite rendi ja transporditeenuse eest 61 832.00 krooni tasumiseks. Arve on tasumata. OÜ K esitas 25.aprillil 2008 OÜ MB pretensiooni nr. 04-01, milles on nõutud lepingust tuleneva maksekohustuse täitmist. Pretensioon on rahuldamata. hageja nõue Hageja esitas Harju Maakohtule hagi, milles nõuab kostjalt - tasuna vara kasutuse ja osutatud transporditeenuse eest 61 832 krooni väljamõistmist - viivitusintressidena 8 029.53 krooni väljamõistmist ja - menetluskulude hüvitamist. Hageja väidab, et sõlmis kostjaga lepingu. Kokkuleppe tingimused tulenevad kostjale tehtud pakkumusest, millega viimane on elektroonilise kirjavahetuse ja telefoni teel peetud läbirääkimiste tulemusel nõustunud. Lepingu sõlmimine märgitud viisil oli ja on poolte vahel tavaline. Pooled teevad märgitud viisil koostööd alates 2006 aastast ning selline koostöö on jätkunud ka pärast vaidlusalust lepingut. Seni on kostja maksekohustust kohaselt täitnud.
Hageja väidab, et rentis kostjale piirdeaedu ning osutas selleks vajalikku transporditeenust toimetades piirdeaiad Jõelähtmes 9.-12.augustil 2007 toimuma pidanud väliüritusele TakeOff Festival 2007 (edaspidi - Jõelähtme festival). Aiad anti kostjale ürituse toimumise kohas üle ning vajaduse möödumisel tagastati. Hageja väidab, et kostja on kohustust rikkunud. Hageja on lepingu täitnud; kostja maksekohustus on muutunud sissenõutavaks; kostja on jätnud arve tasumata. Kostjal loodetud tulu saamata jäämine ei mõjuta kostja kohustust hageja ees. Hageja väidab, et kostja on kohustatud tasuma rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivitusintressi seadusjärgse viivitusintressi määras. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Väidab, et Jõelähtme festivali korraldajaks oli OÜ F, kellega kostja sõlmis 7.augustil 2007 teenuste osutamiseks lepingu. Kostjale olid teada festivali korraldamisel tekkinud probleemid, mille tõttu osutas kostja peakorraldajale teenust üksnes ettemaksu tasumise korral. Peakorraldaja ei tellinud kostjalt piirdeaedu; seetõttu ei tellinud kostja neid ka hagejalt. Hageja pretensioon tuli kostjale suure üllatusena. Kostja väidab, et hageja on tõendanud üksnes piirdeaedade rendi osas läbirääkimiste pidamise, mitte aga kokkuleppe sõlmimise. Kostja nimelt tehingute tegemiseks on õigus üksnes juhatuse liikmel; teistel isikutel on esindusõigus üksnes kirjalikus vormis antud volituse alusel. SS volitust antud ei ole; tema ülesandeks oli üksnes lepingu sõlmimiseks vajalike ettevalmistustööde tegemine. kohtu hinnang Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas lepingust. 1) Pooltel on vaidlus lepingu sõlmimise üle. Hageja väidab, et on sõlminud kostjaga pakkumuse esitamise ja sellega nõustumuse teel lepingu. Kostja väidab, et ei ole hagejaga lepingut sõlminud. S.S ei olnud kostja esindusõigust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti. Kohus leiab, et hageja väide lepingu sõlmimisest on kooskõlas asjas esitatud tõenditega. VÕS § 9 järgi loetakse leping sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pooled on sõlminud suulise kokkuleppe (lepingu) tahteavalduste vahetamisega ning tegudega (lepingu täitmisele asumisega). Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hagejal polnud alust lugeda SS toiminguid kostja toiminguteks. TsÜS § 115 järgi võib tehingu teha isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 116 järgi võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud
majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. TsÜS § 119 järgi on esindajal edasivolitamise õigus, kui see tuleneb volitusest. Kui volitus on antud tehingu tegemiseks, mille puhul ei saa mõistlikult oodata selle tegemist esindaja poolt isiklikult, siis eeldatakse, et esindajal on edasivolitamise õigus. Vaidlust ei ole selles, et hageja esile toodud tehing on seotud poolte majandustegevusega. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et A.V oli volitus kostjale siduvate tehingute tegemiseks. Vaidlust ei ole ka selles, et SS oli kostja töötaja, s.o. isik, kelle eest kostja vastutab TsÜS § 116 lg. 2 tähenduses. AV’i 15.mai 2007 elektroonilise kirjaga (tl. 12) on tõendatud, et kostja volitatud esindaja on esitanud hagejale Jõelähtme festivali tarvikute saamiseks pakkumuse kutse. Kutse kohaselt soovis kostja muu hulgas pakkumust piirdeaedadele (2000jm.) 10.-11.augustil 2007 toimuvale väliüritusele. Poolte volitatud esindajate 17.mai 2007 elektroonilise kirjavahetusega (tl. 13, 14, 15) on tõendatud hageja väide selles, et Jõelähtmel toimuva ürituse piirdeaedade kasutamisega seonduvas peeti läbirääkimisi. Kostja töötaja SS on 30.juuli 2007 elektroonilises kirjas teatanud hagejale, et sai tehinguga seonduva asjaajamise üle AV . Sellest järeldub, et hagejal oli alust eeldada SS kostja esindusõiguse olemasolu (TsÜS § 119 lg. 1). Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kummutaks seadusest tuleneva esindusõiguse ja edasivolitamise õiguse eeldused. AV ei ole kirjavahetuses hagejale teatanud, et vaid temal on tehingu sõlmimiseks volitus. Vastupidist kinnitab asjaolu, et SS on vastanud hagejale A.V kirjavahetuse jätkuna, kasutades samuti kostjale omast elektroonilist aadressi (XXX; XXX; XXX). Nii SS kui ka AV on tegudega jätnud hagejale mulje esindusõiguse olemasolust. Hageja on vastanud kostja esindaja, SS30.juuli 2007 pakkumuse kutsele (tl. 15) kolme erineva pakkumusega (tl. 16-18). Kostja 6.augusti 2007 kirjas on väljendatud eelduslikku nõustumust 30 käimla ja 1 500 jm piirdeaia rendile. Silver Roostiku tunnistusega ja SS14.augusti 2007 elektroonilise kirjaga (tl. 21) on tõendatud, et kokku lepiti üksnes piirdeaedade rendis ja transpordis. Tunnistaja, Silver Roostiku ütlustega on tõendatud hageja väide selles, et suhtles vaidlusaluse lepingu sõlmimise ja täitmise käigus kostja projektijuhtide, A.V ja S.S . Kumbki nimetatutest ei teatanud talle vajadusest kooskõlastada tellimusega seonduv kostja juhatuse liikmega. Tunnistaja andis ütlusi ka selles, et ta viibis piirdeaedade saabumise ajal Jõelähtme festivali toimumise paigas, kus võttis transporditeenuse vastu ning andis piirdeaiad üle kostja esindaja, S.S poolt nimetatud isikutele. Seega on kostja volitatud esindaja lepingu alusel saadu vastuvõtmisega samuti kinnitanud esindusõiguse olemasolu ja lepingu sõlmimist. Kohus nõustub hagejaga selles, et võlasuhete pooltel lasub kohustus järgida oma majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul nendevahelistes suhetes tekkinud praktikat. VÕS § 25 lg. 1 järgi on lepingupooled oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Elektrooniliste kirjadega (tl. 12-15) on tõendatud hageja väide selles, et poolte vahel oli lepingu sõlmimine hagis esile toodud viisil tavaline. Kostja esindaja, AV on muu hulgas väljendanud teenusega rahulolu, millest saab järeldada valitud suhtlemise viisi ja lepingu vormi sobivust. Hageja on poolte praktika (nii varasema kui ka hilisema) tõendamiseks esitanud arved ja elektroonilise kirjavahetuse (tl. 47 - 54, 55 – 58, 65), mis on tellimuse esitamiseks ja nõustumuse andmiseks tahteavalduste esitamise viisilt sarnased. Kostja ei ole tõenditega kuumutanud hageja väiteid poolte praktika kohta. Kostja väide
selles, et lepinguid kostja nimelt sõlmib üksnes juhatuse liige, ei ole esitatud tõenditega kooskõlas. Kostja ei ole esitanud kohtule lepinguid, millised oleksid kostja töötajate poolt elektrooniliste kirjade ja suuliste läbirääkimiste kaudu ettevalmistatud tingimustel sõlmitud kostja juhatuse liikme poolt. Kostja esitatud elektrooniline kirjavahetus hagejaga (tl. 71 – 75), tõendab küll asjaolu, et hageja on pidanud tellimuste esitamisel kirjavahetust ka vahetult kostja juhatuse liikmega, kuid sellest ei saa teha järeldust, et üksnes viimase kaudu tehinguid vormistatigi. Kohus rõhutab siinjuures, et kostja poolt esitatud kirjavahetus tõendab samuti hageja poolt esile toodud lepingu sõlmimise viisi. Kostja esindaja, SS 14.augusti 2007 elektroonilisest kirjast ei saa teha kostja pakutud järeldust, et vaidlusalune leping sõlmiti hageja ja ürituse peakorraldaja vahel. Vastupidiselt tuleneb kostja esindaja kirjast ettepanek esitada arve peakorraldajale kostja ja peakorraldaja kokkuleppe alusel. Selline kokkulepe ei ole aga hagejale siduv. Võla ülekandmine saab toimuda üksnes võlausaldaja nõusolekul (VÕS § 175). Kohus ei nõustu kostjaga selles, et 7.augusti 2007 lepingu nr. 20070806 (tl. 33-35) sisu hindamisel saab välistada hagejaga lepingu sõlmimise. Kostja esitatud leping on sõlmitud teiste isikute vahel ja selle sisu ei saa üle kanda hageja ja kostja vahelistele suhetele. Kas ja millises ulatuses hõlmas või pidi hõlmama kostja ja peakorraldaja vaheline leping hageja esile toodud lepingu sisu, ei mõjuta kostja ja hageja vahelist õigussuhet. Ka ei mõjuta kostja esile toodud tehingu makserežiim kostja maksekohustust hageja ees. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et vastuoluline käitumine võlasuhetes on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja enese esitatud Jõelähtme festivali peakorraldajaga sõlmitud lepingust (tl. 33) nähtub, et SS oli nii Jõelähtme festivaliga seotud lepingu sõlmimisel kui ka lepingu täitmisel kostja esindusõigus. Hinnates eeltoodut kogumis leiab kohus, et hageja on tõendanud kostjaga rendi- ja transporditeenuse osutamise lepingu sõlmimise. Kostja vastuväited on otsitud ja suunatud maksekohustusest vabanemise põhistamisele. Kostja on küll erinevatel põhjendustel püüdnud tõrjuda menetlusest hageja tõendeid, kuid ei ole ise esitanud tõendeid, mis kummutaksid hageja väiteid. 2) Hageja on esitanud kohustuse täitmise nõude. Võlaõigusseaduse § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Hageja väidab, et toimetas kostja renditud piirdeaiad kokkulepitud ajal, s.o. 9.augustil 2008 kokkulepitud kohta, s.o. Jõelähtme festivali toimumise paika. Hageja väide on kooskõlas OÜ V 13.augusti 2007 arvega TR/08/395 (tl. 59), OÜ A 9.augusti 2007 arvega nr. 1024 (tl. 60) ning saatelehega C – 361 (tl. 61) ja OÜ A arvega nr. 3832 (tl. 62). Osundatud dokumentidest nähtub hageja tellimusel piirdeaedade tõste- ja transporditeenuse osutamine 9.augustil 2007. Kokkulepe piirdeaedade koguses on tõendatud tunnistaja ütlustega, elektroonilise kirjavahetusega ja maastiku plaaniga (tl. 63 – 64), millised kogumina kinnitavad hageja väiteid kokkuleppe sisu osas. VÕS § 82 lg. 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Hageja on esitanud kostjale tasunõude; 17.augusti 2007 arve nr. 71861 on kooskõlas lepinguga. Arve on esitatud renditasu ja transporditeenuse tasu maksmiseks. Arvel näidatud maksetähtaeg on sarnane poolte tavalisele praktikale. Seega muutus kostja maksekohustus sissenõutavaks 1.septembril 2007. Kostja arvet tasunud ei ole. Hageja
kohustuse täitmise nõue on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada. 3) Hageja on esitanud nõude kostjalt viivitusintressi väljamõistmiseks. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse seadusjärgse intressi määr, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohus leiab, et hageja viivitusintresside nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on viivise nõude esitamisel lähtunud seadusjärgse viivitusintressi määrast, mis kostja viivituse perioodil oli 11% aastas ehk 0,0301369% päevas. Kostja täitmata maksekohustus on 61 823 krooni, millest viivis on 18.63 krooni päevas. Hageja on esitanud viivise nõude kuni 4.novembrini 2008, s.o 431 päeva eest, mis teeb viivitusintresside kogusummaks 8029.53 krooni. kohtukulud Hageja on 30.mai 2008 maksekorraldusega nr. 2603 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 3 750 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 162 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162; 230; 428 lg. 1 p. 3; 429; 436 ja 442; TsÜS §-st 5; 115; 116; 119 ja VÕS §-st 3 p. 1; 9; 25 lg. 1; 76 lg. 1; 82 lg. 7; 94; 101 lg. 1 p. 1 ja 6; 113 lg. 1; 175 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista välja OÜMB OÜK kasuks 69 861.53 (kuuskümmend üheksa tuhat kaheksasada kuuskümmend üks) krooni, s.h. 61 832 krooni kohustuse täitmiseks ja 8 029.53 krooni viivitusintressidena. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.