Tagaseljaotsus Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.juuli 2009.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8
Tsiviilasja number
2-09-18050
Tsiviilasi
AS Krediidikassa hagi I K’i vastu võlgnevuse 1 930 krooni, viivise 1 929 krooni, kokku 3 859 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Krediidikassa, reg.kood 11344317, asukoht Jõe tn. 3, Tallinn 10151, Harjumaa, esindajad esindaja volikirja alusel Tarvo Ilves, isikukood 37503234710, Julianus Inkasso OÜ, asukoht Jõe tn. 3, Tallinn 10151, Harjumaa. Kostja: I K, isikukood xxxx, elukoht xxxx Eelmenetluses Eelmenetluses
02.07.2009.a.
Resolutsioon:
Rahuldada AS Krediidikassa hagi hagi I K’i K’i vastu võlgnevuse 1 930 krooni, viivise 1 929 krooni, kokku 3 859 krooni nõudes tervikuna tagaseljaotsusega. tagaseljaotsusega. Välja mõista I K’ilt K’ilt (isikukood (isikukood xxxx) xxxx) AS Krediidikassa (reg.kood 11344317) kasuks ja võlgnevuse katteks 3 859 (kolm tuhat kaheksasada kaheksasada viiskümmend viiskümmend üheksa) üheksa) krooni. krooni. Jätta menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetluskuludeks 2 500 krooni ja mõista see see summa välja I K’ilt K’ilt (isikukood xxxx) xxxx) AS Krediidikassa (reg.kood 11344317) kasuks ja menetluskulude katteks. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale
või tema esindajale toimetatud toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. lg 7). 7) I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 02.05.2008.a. sõlmitud laenuleping, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist www.euro24.ee laenu summas 1 500 krooni. Kostja kohustus laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 430 krooni tagastama laenuandjale hiljemalt 02.06.2008.a. Kostja andmed laenu taotluse esitamisel olid kontrollitud ja autenditud. Hageja kandis laenusumma kostja arvele 02.05.2008.a. Kostja lepingutingimusi ei täitnud. Hageja saatis kostjale 30.06.2008.a. võlateate, millele kostja ei reageerinud. 22.07. ja 07.08.2008.a. hageja saatis kostjale hagihoiatuse, millele kostja ei reageerinud. Kostjalt võlgnevus hagejale on kokku 3 859 krooni, millest põhivõlg 1 500 krooni, lepingu sõlmimise tasu 430 krooni ja viivised 1 929 krooni. Hageja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuna VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg. l ja § 82 lg. 1 lähtuvalt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 mõttes on kostja rikkunud lepingust tulenevat kohustust laenusumma tähtaegselt tagastada. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Laenulepingu p. 9.1. kohaselt hageja võib nõuda viivist 0,5% kalendripäevas. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 3 859 krooni ja kohtukulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni ja õigusabikulud 1 500 krooni. Hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendavad laenutaotlus, lepingutingimused, võla teade, hagihoiatused, maksekorraldus, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, kohtukulude nimekiri. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 27.04.2009.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30-ne päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättetoimetamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi politsei vahendusel on ta 01.06.2009.a. hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab kättetoimetamise teatis toimikus. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Aega on antud 30 päeva, mis täitus 01.07.2009.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb laenulepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga
kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulu 1 500 krooni on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 kohaselt kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 8, 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p.-d 1 ja 6, 396sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Sirja Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
Merle Kaegas
Kohtuotsus jõustus 15.oktoobril 2009.a Nooremreferent
Merle Kaegas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.